3-24-2187/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-24-2187

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2187

Määruse kuupäev ja koht

12.08.2024, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla toimingu

õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes

Resolutsioon

Menetlusosalised

1. Rahuldada menetlusabi taotlus ja vabastada

kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise

eest riigilõivu tasumise kohustusest.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Tagastada kaebus.

5. Jätta kaebaja taotlused kaebuselt riigilõivust

vabastamiseks ja kohtuistungi korraldamiseks

läbi vaatamata.

Kaebaja: Jaak Reinomägi

Puudutatud isik (vastustaja): Viru Vangla, esindaja:

Agu Rillo

Edasikaebamise kord ja muud

selgitused

Määruse resolutsiooni punktide 2, 3, 4 ja 5 peale

võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul alates kohtumääruse

kättesaamisest. Muus osas on määrus lõplik. Määrus

toimetatakse menetlusosalistele kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Vangla kinnipeetav Jaak Reinomägi (kaebaja) esitas 26.07.2024 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles vaidlustas vangla toimingu seoses inspektor-kontaktisiku käsuga võtta

ümberpaigutamisel kaasa kõik vanglariided (sh talveriided). Selle tulemusena pidi kaebaja

kaasa võtma kolmandalt korruselt ja viima mööda treppi alla esimesele korrusele talle vangla

poolt väljastatud talveriided (sh jope). Kaebaja selgitusel tehti talle alles operatsioon ja tal

esinevad kuni tänaseni valud kõhus, mistõttu oli isiklike asjade kandmine raske ja valulik.

Juunikuu alguses pöördus kaebaja laotöötaja poole taotlusega ära anda vanglariietus, kuid

tema taotlus jäi vastuseta. Selle asemel kohustati kaebajat hiljem ümberpaigutamisel

vanglariideid kaasas kandma. Kaebaja sõnul riivas ametnike tegevus tema inimväärikust ja

põhjustas hingelist valu ja kannatusi. Seoses sellega palub kaebaja preventiivsel ja

rehabiliteerival eesmärgil tunnistada vangla tegevus õigusvastaseks. Ühtlasi palus kaebaja

3-24-2187

määrata talle riigi õigusabi enda õiguste edaspidiseks kaitsmiseks ja läbi vaadata haldusasi

kohtuistungil.

2. Kaebaja esitas 27.07.2024 kohtule kaebuse täienduse, milles täpsustas, et tegelikult esitas ta

vanglale 22.05.2024 pöördumise nr 3-24/2-2/4196, milles märkis, et soovib ära anda jope ja

mütsi, kuid vastust pöördumisele ei ole. Kaebaja arvates riivab vangla tegevus eraelu ja

põhjustab ülemääraseid kannatusi. Kaebaja palus end vabastada riigilõivu tasumise

kohustusest kaebuse esitamisel.

3. Tartu Halduskohtusse laekus 29.07.2024 riigi õigusabi taotlus. Taotluse põhjenduste

kohaselt on kaebaja esitanud halduskohtule kaebuse seonduvalt talle pandud kohustusega

võtta talveriided ümberpaigutamisel kaasa. Kaebaja esitas vanglale taotluse talviste riiete

tagastamiseks ja sai 27.07.2024 vastuse nr 6-10/24/12412-2, mille sisu on kaebaja arvates

vale. Seoses sellega vajab kaebaja oma õiguste kaitseks haldus- ja halduskohtumenetluses

riigi õigusabi.

4. Kaebaja pöördus 30.07.2024 halduskohtusse esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebaja toob

esile, et 27.07.2024 vastuses nr 6-10/24/12412-2 selgitatakse, et kõik vanglariided peavad

olema temaga kaasas ja need tuleb tal vabadusse minnes tagastada. Kaebaja leiab, et

kinnipeetaval peab olema võimalus suve alguses tagastada vanglale jope, kui seda enam vaja

pole. Selline olukord on Viru Vangla kodukorras reguleerimata, mis on vastuolus

põhiseadusega. Kaebaja rõhutas, et vabaneb 22.08.2024. Sellest tulenevalt palus kaebaja

esialgse õiguskaitse kohaldamist st. kohustada vanglat vastu võtma talveriided (jope). Kaebaja

kinnitusel on ta esitanud asjaga seoses vanglale vaide.

Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.

5. Tartu Halduskohus kohustas 31.07.2024 kohtunõudega Viru Vanglat esitama kohtule

seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas ja muud asjassepuutuvad dokumendid.

6. Viru Vangla seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas laekus kohtusse 5.08.2024. Vangla

ei toetanud taotlust ja vaidles soovitud meetme kohaldamisele vastu. Vangla selgituste

kohaselt mõistis ta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust sellisena, et kaebaja soovis tagastada

mitte isiklikke riideid, vaid vangla poolt vangistuse ajaks kaebajale väljastatud riideid. Vangla

leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus on formaalselt lubatav, kuid kaebajal puudub esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks vajadus. Viru Vangla kodukorra p-i 3.7 sätestab, millised

riietusesemed väljastab kinnipeetavatele vangla. Väljastatud vanglariietuse tagastamist

reguleerib kodukorra p 23.3, mis sätestab, et vara tagastatakse vabanemisel. Vangla arvates ei

ole äratuntav, milline raske tagajärg saabuks kaebajale, kui ta ei saaks osa riietusesemetest

tagastada enne vabanemist. Vangla on pakkunud kaebajale abi vabanemiseks

ettevalmistamisel (haldusasi nr 3-24-2068). Seega ei ole põhjendatud kaebaja etteheide

vanglale, et ta ei saa oma riietusesemega tegeleda.

Kohtu seisukoht

7. Esmalt annab kohus hinnangu esialgse õiguskaitse taotluse lubatavusele (I), seejärel vaatab

läbi menetlusabi taotluse (II), järgmisena hindab esialgse õiguskaitse põhjendatavust (III) ja

riigi õigusabi taotluse põhjendatavust (IV), viimasena hindab kohus tuvastamisnõude

lubatavust (V).

I

3-24-2187

8. Kohus peab esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks. Esialgse õiguskaitse taotluse

lubatavuse eeldused on sätestatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg-s 1, §

249 lg-s 5 ja HKMS § 250 lg-tes 1 ja 2. Kohus märgib, et kaebaja on küll esitanud kohtule

kaebuse, mille esemeks on tuvastamisnõue rehabiliteeriva ja preventiivse eesmärgiga,

mistõttu puuduks kaebajal õigus pelgalt kaebusele tuginedes esitada esialgse õiguskaitse

taotlus, mille soovitud abinõuks oleks vangla kohustamine. Samas, nähtuvalt haldusasja

materjalidest on kaebaja pöördunud vangla poole vaidega, kus taotles muu hulgas 27.07.2024

vastuse nr 6-10/24/12412-2 kehtetuks tunnistamist, millega jäeti rahuldamata tema taotlus

vangla riietuse tagastamise võimaldamiseks vangistuse ajal. Seega, esialgse õiguskaitse

taotluse ja vaide eseme vahel on õiguslik seos. Võttes arvesse, et vastavalt HKMS § 249 lg-le

5 on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav ka vaidemenetluse ajal, on kaebaja taotlus

formaalselt lubatav. Lisaks märgib kohus, et kohtu hinnangul vastab taotlus seaduses

sätestatud nõutele, ehk on põhistatud ja selles märgitud abinõu on lubatav ning teenib vaide

eesmärki (HKMS § 251 lg 1 p 3).

9. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse. Arvestataval perioodil ei ole kaebajal sissetulekut, mis

arvestades vajalikke mahaarvamisi oleks võimaldanud tasuda esialgse õiguskaitse taotluse

esitamise eest riigilõivu summas 20 eurot. Kohus rahuldab menetlusabi taotluse ja vabastab

kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest.

II

10. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja või taotleja põhjendatud

taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetluse staadiumis määruse kaebaja või taotleja

õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda

oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimene lause sätestab, et kohus

arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning

hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega,

eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad eeldused esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse

kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus vaide või kaebuse väljavaateid

ning viimasena kaalub vastanduvaid huvisid.

11. Kohus märgib esmalt, et ei nõustu vastustajaga selles, et haldusasja materjalidest ei selgu,

milline pöördumatult negatiivne tagajärg võib kaebajal saabuda juhul, kui kohus jätab esialgse

õiguskaitse kohaldamata.

Haldusasja materjalidest nähtub siiski, et talvise riietuse kaasas kandmine (ilmselt on silmas

peetud ümberpaigutamise olukorda ühest kambrist teise) on kaebajale varem tehtud

operatsiooni valguses valulik, ebamugav ja hingelisi kannatusi põhjustav tegevus. Kuigi ei

kaebaja ega vangla ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid enda või lükkaksid ümber

vastaspoole väiteid, on kohtu arvates eluliselt usutav, et vanglariiete kandmine (sh talvejope)

koos teiste kinnipeetavale kuuluvate asjadega ühest kambrist teise, mis asuvad erinevatel

korrustel, võib olla valulik ja mingil määral kannatusi põhjustav tegevus. Seega ei saa kohus

välistada, et sellisel juhul oleks kaebaja olnud positsioonis, kus kohtu poolt esialgse

õiguskaitse kohaldamise kaalumine oleks põhjendatud. Kohus ei saa aga jätta tähelepanuta

asjaolu, et ei kaebaja ega vangla pole väitnud, et kaebajat ootab veel ees vanglasiseseid

ümberpaigutamisi ühest kambrist teise, mille tõttu esineks kaebajal jälle vajadus kambris

olevate talveriiete kaasas kandmiseks. Võttes arvesse, et lähiajal 22.08.2024 vabaneb kaebaja

vanglast ja enne vanglast vabanemist tagastab ta vanglariided vanglale, ei näe kohus põhjust

3-24-2187

arvata, et lähitulevikus võiks toimuda veel kord kaebaja ümberpaigutamine ühest kambrist

teise, mille tõttu esineks kaebajal järjekordne vajadus võtta endaga kaasa isiklikud talveriided.

Lisaks on kohus seisukohal, et vangla poolt kaebajale väljastatud talvejope ei saa olla sellise

raskusega ese, mille kandmiseks ühest kambrist teise ja erinevatele korrustele oleks

äärmiselt raskendatud. Vajadusel saab kaebaja talvist jopet rahulikult ise või vanglaametniku

abiga selga panna ja viia jopet teise kambrisse jj.

12. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kaebajal puudub vaidemenetluse käigus erakorraline

vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, kuna ei ole alust arvata, et lähiajal toimub

kaebaja järjekordne vanglasisene ümberpaigutamine ja selle käigus talvise jope kaasa võtmine

oleks võimatu, raske või kaebaja tervisele kahjulik või põhjustaks selliseid kannatusi, mis ei

käi paratamatult vangistusega kaasa.

13. Lähtudes eeltoodust jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

IV

14. Kaebaja taotles kohtult riigi õigusabi määramist haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse

käigus tema õiguste kaitsmiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi

õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Kohus on seisukohal, et arvestades nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses oleva

vaide ja kaebuse eseme keerulisust ja kaebaja poolt esitatud põhjendusi, aga samuti kaebaja

protsessuaalset kogemust, on kaebaja ise võimeline kaitsma enda õigusi, mistõttu talle tasuta

riigi õigusabi määramine ei ole vajalik ega põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

RÕS § 7 lg 1 p-st 1, jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

V

15. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse, kui kaebajal puudub

ilmselgelt kaebeõigus.

16. Kohtule esitatud kaebuses palus kaebaja kohtul teha kindlaks Viru Vangla toimingu

õigusvastasus seoses inspektor-kontaktisiku käsuga võtta ümberpaigutamisel kaasa kõik

vanglariided (sh talveriided). Selle tulemusena pidi kaebaja kaasa võtma kolmandalt korruselt

ja viima mööda treppi alla esimesele korrusele talle vangla poolt väljastatud talveriided (sh

jope). Tuvastamiskaebus on esitatud preventiivsel ja rehabiliteerival eesmärgil.

17. Kohus on seisukohal, et tuvastamiskaebus ei ole lubatav ja kuulub tagastamisele. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 45 lg-le 2 tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui

õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus

ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

18. Tuvastamiskaebuse osas, mis on esitatud preventiivsel eesmärgil on kohtu hinnangul

kaebajal olemas tõhus õiguskaitsevahend. Haldusasja materjalide kohaselt on kaebaja

esitanud vanglale vaide, milles taotles vangla 27.07.2024 vastuse nr 6-10/24/12412-2

kehtetuks tunnistamist. Selle vastusega jättis vangla rahuldamata kaebaja taotluse talveriiete

tagasivõtmiseks enne vanglast vabanemist. Seega, juba haldusmenetluse käigus võib tekkinud

vaidlus ära lahendada. Negatiivse vaideotsuse korral saab kaebaja pöörduda

kohustamiskaebusega kohtusse, mis oleks ka efektiivsem ja eesmärgipärasem meede

võrreldes hetkel kohtule esitatud tuvastamisnõudega. Samas on kaebajal võimalus pöörduda

3-24-2187

vangla poole hüvitamisnõudega ja negatiivse otsuse korral hüvitamiskaebusega kohtusse, mis

peetakse tuvastamisnõude kõrvalt ka tõhusamaks õiguskaitsevahendiks.

19. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et tuvastamiskaebus, mis on esitatud kohtule

rehabiliteeriva ja preventiivse eesmärgiga, ei ole vastavalt HKMS § 45 lg-le 2 lubatud ja

kuulub ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele. Kuna peale tuvastamisnõuet

puuduvad kaebuses muud nõuded ja nende olemasolu ei ole võimalik ka kaebuse eseme

tõlgendamise teel, kuulub tagastamisele kaebus tervikuna.

20. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse

tervikuna.

21. Seoses kaebuse tervikuna tagastamisega, jätab kohus läbi vaatamata muud kaebaja

menetlusliku taotlused (riigilõiv, kohtuistungi korraldamine).

(allkirjastatud digitaalselt)