3-24-1840/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

11. august 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1840

Haldusasi

Rahapesu Andmebüroo taotlus X valduses olnud vara riigi

omandisse kandmiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja

Merlin Suurna

Puudutatud isik – X, volitatud esindaja vandeadvokaat

Rene Varul

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

Rahuldada Rahapesu Andmebüroo taotlus ning anda luba kanda X poolt täiteasjas nr

066/2023/2038 kohtutäitur Andrei Kreki ametikontole nr EE041010010217933018 AS-is

SEB Pank kantud vara 74 376,44 eurot riigi omandisse.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse füüsiliste isikute (v.a menetlusosaliste esindajate) ja

äriühingute (v.a pankade) nimed ning pangakontode numbrid tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. Rahapesu Andmebüroo (RAB) esitas 19.06.2024 Tallinna Halduskohtule rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg 7 alusel taotluse kohtutäitur

Andrei Kreki ametikontole nr EE041010010217933018 AS-is SEB Pank X (puudutatud isik)

täiteasjas nr 066/2023/2038 laekunud vara 74 376,44 eurot riigi omandisse kandmiseks.

Põhjendused:

1.1. RAB avas kontrolltoimiku kohtutäitur Andrei Kreki ametikontole täitemenetluses võlgnik

X kontodelt laekunud rahaliste vahendite 74 376,44 eurot seaduslikkuse kontrollimiseks.

RAB kehtestas 08.06.2023 ettekirjutusega nr 3-1/493-2 (dtl 33) võimaliku kuritegevuse

tõkestamiseks, olemasoleva vara säilimiseks ja rahaliste vahendite päritoluga seotud

täiendavate asjaolude tuvastamiseks nimetatud varale käsutuspiirangu 30 kalendripäevaks.

Ettekirjutuse faktilised asjaolud on toodud 08.06.2023 dokumendis nr 3-1/493-1 (dtl 35, 89).

3-24-1840

RAB küsis puudutatud isikult tõendeid vara legaalse päritolu kohta. Kuna esitatud teave ei

hajutanud RAB-i kahtlusi, et tegemist võib olla kuritegeliku päritoluga vahenditega, kehtestas

RAB 07.07.2023 ettekirjutusega nr 3-1/552-2 (dtl 39) vaidlusalusele varale käsutuspiirangu

60 kalendripäevaks. Ettekirjutuse faktilised asjaolud on kajastatud 07.07.2023 dokumendis nr

3-1/552-1 (dtl 41, 95). RAB küsis puudutatud isikult täiendavaid tõendeid ja tegi täiendavaid

toiminguid tuvastamaks vara legaalset päritolu, kuid täiendav analüüs ja teada saadud

informatsioon üksnes süvendasid vara osas rahapesu kahtlust. Seetõttu esitas RAB 01.09.2023

Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks varale täiendava piirangu seadmiseks kuni 1

aastaks. Tallinna Halduskohus rahuldas 04.09.2023 määrusega asjas nr 3-23-1937 RAB-i

taotluse, Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.11.2023 määrusega puudutatud isiku

määruskaebuse käsutuspiirangut puudutavas osas rahuldamata ja Riigikohus jättis 02.04.2024

määrusega puudutatud isiku määruskaebuse menetlusse võtmata. RAB kehtestas halduskohtu

loa alusel 05.09.2023 ettekirjutusega nr 3-1/690-2 (dtl 45) vaidlusalusele varale

käsutuspiirangu kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 1 aastaks.

Ettekirjutuse faktilised asjaolud on kajastatud 05.09.2023 dokumendis nr 3-1/690-1 (dtl 47,

101). Piirangu tähtaeg möödub 06.09.2024.

1.2. RAB on taotluse esitamise hetkeks läbi viinud omapoolse analüüsi ja erinevad toimingud,

mis kinnitavad jätkuvalt rahapesu kahtlust, et vaidlusaluse vara päritolu ei ole legaalne ja et

puudutatud isik ei ole vara omanik ega tegelik kasusaaja. Puudutatud isik esitas RAB-ile

korduvalt selgitusi ja/või dokumente, kuid need ei tõenda vara legaalset päritolu. Taotluse

rahuldamise eeldused on täidetud, sest esineb põhjendatud kahtlus, et piiratav vara on seotud

rahapesuga; vara käsutamise piirangute kehtestamisest on möödunud 1 aasta; ei ole

õnnestunud kindlaks teha vara omanikku või vara tegelikku kasusaajat; vara valdaja ei ole

teatanud RAB-ile soovist varast loobuda.

1.3. Eesti seadusandja ei ole piiranud eelkuritegude ringi, mille tulemusena saadud vara võib

olla rahapesu objektiks. Rahapesu eesmärk on varjata rahapesu eelset seost rahapesu objektiks

oleva vara ja seda kuritegelikult kontrolliva isiku vahel, s.o asjaolu, et nimetatud isik käsutas

vara ka enne selle näitlikku teenimist pealtnäha seaduslikust allikast. Vara omanik ja tegelik

kasusaaja saab olla vaid legaalsel teel saadud vahenditel. Eesti rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise süsteem on üles ehitatud Rahapesu Tõkestamise Nõukoja (FATF)

soovitustele1, mille täitmine on kõikidele maailma riikidele kohustuslik. Neid, kes soovitusi ei

rakenda, ohustab nn halli nimekirja panemine või organisatsioonidest väljaheitmine. FATF-i

4. soovitus on, et riikidel peaksid olema seaduslikud meetmed, mis võimaldavad

konfiskeerida kuritegeliku vara ilma süüdimõistva kohtuotsuseta. Riigid peaksid kaaluma

selliste meetmete rakendamist, mis nõuavad, et teo toimepanija tõestaks konfiskeerimisele

kuuluva vara seaduslikku päritolu. FATF-i konfiskeerimise parimate tavade dokumendi2 p-s

17 on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine võib olla kasulik vahend

paljudel juhtudel, nt kui süüdimõistvat kohtuotsust ei saa menetluslikel või tehnilistel

põhjustel teha (aegumine); on olulisi tõendeid selle kohta, et tulu on saadud kuritegevuse

tulemusena, kuid kriminaalsüüdistuse esitamiseks ei ole piisavalt tõendeid; kriminaaluurimine

või süüdistuse esitamine on ebareaalne või võimatu.

1.4. RahaPTS § 57 eesmärk on tõkestada rahapesu objektiks oleva varaga tehingute tegemist.

Vara riigi omandisse kandmine on viimaseks ja kõige intensiivsemaks isiku põhiõigusi

piiravaks meetmeks. Enne seda on isikul olnud 1 aasta jooksul võimalik põhjendada, miks

tuleks vara lugeda talle õiguspäraselt kuuluvaks. Puudutatud isik ei ole seni vara legaalset

1 https://www.fatf-gafi.org/en/publications/Fatfrecommendations/Fatf-recommendations.html.

https://www.fatf-gafi.org/content/dam/fatf-gafi/guidance/Best%20Practices%20on%20%20Confiscation

%20and%20a%20Framework%20for%20Ongoing%20Work%20on%20Asset

%20Recovery.pdf.coredownload.pdf.

2(8)

3-24-1840

päritolu tõendanud ning RAB ei ole ülesannete täitmise käigus tuvastanud piiratud vara

legaalset päritolu ja selle tegelikku omanikku. Konto omanikku ei käsitleta RahaPTS § 57

lg-te 6 ja 7 rakendamisel kontol oleva vara omaniku, vaid valdajana, st tema omandiõigust ei

eeldata (RahaPTS § 57 lg 8). Tegu on avalikes huvides seadusega seatud omandiõiguse

kitsendusega, mille eesmärgiks on tagada RahaPTS-i eesmärkide saavutamise võimalikkus ja

kaitsta nii Eesti kui rahvusvahelist rahandussüsteemi ja majandusruumi kasutamist rahapesu

ja terrorismi rahastamiseks (RahaPTS § 1 lg 1). Rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamine on üheks Euroopa Liidu suurema fookuse all olevaks valdkonnaks, selle

ebaefektiivse tõkestamise korral seatakse ohtu nii Eesti finantssektori konkurentsivõime kui

usaldusväärsus. Arvestades rahandussüsteemi korrektse toimimise ülisuurt tähtsust tänapäeva

majanduses, on õigustatud ka erijuhtudel selles ringleva majandusliku ressursi omandiõiguse

suhtes kõrgendatud kontrollinõuete sisseviimine ja omandiõiguse kitsendamine. RahaPTS §

57 lg 7 reguleerib nö jätkutegevusi RahaPTS § 57 lg-te 1, 3 ja 6 järgselt, seega peavad

RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamisel olema jätkuvalt täidetud ka RahaPTS § 57 lg-tes 1, 3 ja 6

sätestatud tingimused varale käsutuspiirangu seadmiseks. Nende eelduste täidetust ning

rahapesu kahtluse põhjendatust on hinnanud ja kontrollinud kohtud asjas nr 3-23-1937. RAB

ei otsusta selle üle, kas lõppastmes on rahapesu toimunud. RAB-i haldusmenetluse eesmärk ei

ole tagada kriminaalmenetluse eesmärke, vaid rahapesu kahtluse kohta teabe kogumine,

analüüsimine ja kontrollimine ning vajaduse korral abinõude rakendamine kahtlusaluse vara

säilimise tagamiseks (RahaPTS § 54 lg 1 p 1). Rahapesu kaudu rikastuvad kurjategijad

alusetult, rahastatakse uusi kuritegusid ja peidetakse seniste kuritegude jälgi. Rahapesu

suurendab korruptsiooniohtu, muudab asjasse segatud pangad ja riigid ebausaldusväärseteks

ning õõnestab ühiskonna mainet. Seetõttu on RahaPTS-is sätestatud meetmed, mis annavad

aluse kohtu loal vara riigi tuludesse kandmiseks. RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise võimalikkus

ei sõltu vahetult kriminaalmenetluse toimingutest, v.a osas, kui vara on kriminaalmenetluses

arestitud ja RAB-il tuleb käsutuspiirangud viivitamata lõpetada (RahaPTS § 57 lg 5). Vara

kriminaalmenetluses arestimata jätmine või kriminaalmenetluse alustamata jätmine ei välista

RahaPTS § 57 lg-te 6 ja 7 kohaldamist. Kuna RAB-i haldusmenetlus ja kriminaalmenetlus ei

sõltu vahetult üksteisest, ei pea RahaPTS § 57 lg 7 sisustamisel lähtuma ka samadest

eeldustest nagu kriminaalmenetluses laiendatud konfiskeerimise puhul (st aluseks ei ole mitte

eeldus, et isik ei ole vara omanik, vaid eeldus, et isik on vara omandanud kuriteo

toimepanemise tulemusel või sellise vara arvel). Sellele viitab ka RahaPTS § 57 lg 8, mille

eesmärgiks on tulevikus vältida varasemas praktikas ette tulnud olukordi, kus oli küll teada, et

vara ei kuulu majanduslikus mõttes seda valdavale isikule, kuid valdajat tuli sellele vaatamata

käsitleda omanikuna. Kui rahapesu kuriteo puhul tuleb ära näidata kogu kuriteokoosseis, siis

halduskonfiskeerimisel kasutatakse teistsugust testi. Halduskonfiskeerimise eesmärgiks ega

sisuks ei ole isiku karistamine, samuti ei otsustata isiku süü üle, seega võib RAB rahapesu

kahtlusega vara halduskonfiskeerida ka olukorras, kus ei ole võimalik lõpuni ära näidata vara

algset päritolu ja tegelikku omanikku.

1.5. Vaatamata puudutatud isiku esitatud tõenditele ja RAB-i täiendavale analüüsile, ei ole

asjas nr 3-23-1937 tuvastatud asjaolud muutunud ehk vara omanikku või kontol oleva vara

tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud välja selgitada. Rahapesu kahtluse kõrvaldamiseks ja

vara omaniku kindlakstegemiseks peaks puudutatud isik tõendama vara legaalset päritolu.

Kehtib jagatud tõendamiskoormus. Puudutatud isiku tõendamiskoormus hõlmab neid

tõendeid, mis eelduslikult on tema mõjusfääris (kellega ja millistel asjaoludel tehtud

tehingutest ning millistel asjaoludel tema pangakontole raha laekus). Samas tuleb ka RAB-il

teha mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või

tegelik kasusaaja. See hõlmab mh rahapesukahtlusega vara valdajalt või omanikult saadud

teabe ja tõendite kontrollimist ning vajadusel kolmandatelt isikutelt täiendava teabe kogumist.

Omandiõiguse kindlakstegemine haldusmenetluses ei ole võrdsustatav kriminaalsüüdistuse

3(8)

3-24-1840

esitamisega, mistõttu ei ole selle suhtes rakendatav kaitse enesesüüstamise vastu.

Omandiõiguse tõendamine on haldusmenetluses isikule väidetavalt kuuluva õiguse, mitte

õigusrikkumise või süü puudumise tõendamine ja sellisena ei ole see Eesti Vabariigi

põhiseaduse (PS) § 22 kaitsealas. Riigikohus on rõhutanud, et PS §-s 32 sätestatud omandi

puutumatuse põhimõtted kehtivad üksnes õiguspärasel teel omandatud vara suhtes ega kaitse

õigusrikkumise teel saadut. Kui isik on seotud rahapesu kahtlusega tehingutega, kuid kannab

vara äriühingute kontolt oma isiklikele kontodele, ei tähenda see, et ta on saanud vara oma

isiklikuks tarbeks ja automaatselt on tegemist legaalset päritolu varaga. RAB-i kahtluste

kummutamiseks on vaja selgeid tõendeid, kuidas on vara liikunud erinevatelt kontodelt

varaga seotud isiku kontodele. Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus RahaPTS § 57 lg-s

6 toodud 1-aastane käsutuspiirangu tähtaeg on läbi saamas, kriminaalmenetlust vara valdava

isiku vastu ei ole algatatud ega vara kriminaalmenetlustes arestitud. Seega esinevad eeldused

ja õiguslik alus loa taotlemiseks vara riigi omandisse kandmiseks. RAB-i eesmärgiks on

välistada varade sattumist võimaliku kuriteo toime pannud isikute või sellele kaasa aidanud

isikute käsutusse. Kuigi puudutatud isiku vara riigi tuludesse kandmine võib riivata tema

omandiõigust, on seaduses sätestatud riivet tasakaalustavana, et riigi tuludesse kantud summa

väljanõudmise õigus on vara omanikul 3 aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast

arvates. Selleks peab varaga seotud isik ise vastavad legaalset omandiõigust tõendavad

dokumendid esitama.

1.6. Puudutatud isikult nõutakse täitemenetluses 72 618,44 euro tasumist (koos kohtutäituri

tasuga 73 376,44 eurot). Nõude tasumiseks laekus 06.-07.06.2023 kohtutäituri kontole

puudutatud isiku 2 kontolt kogusummas 74 376,44 eurot: 34 376,44 eurot AS-i SEB Pank

kontolt, mis tuleneb valdavalt puudutatud isiku ema Y Hispaanias avatud kontolt, osaliselt isa

G Malta kontolt ja XX-lt Xxxxxxx Xxxxx; 40 000 eurot Xxxxxx Xxxx XX XXX kontolt, mis

on saadud maksevahendaja Xxxxx Xxxxx kaudu Araabia Ühendemiraatide äriühingult XX

Xxxxxx Xxxxxx XXX. RAB-i korduvatele päringutele on puudutatud isik esitanud vara

päritolu osas eluliselt mitteusutavaid ja vastuolulisi selgitusi ning süvenenud on kahtlus, et

vara päritolu ei ole legaalne ning puudutatud isik ei ole vara omanik ega tegelik kasusaaja,

vaid variisik. Asjaolud kogumis viitavad ja RAB-i analüüsist nähtub, et puudutatud isiku

konto kaudu liigutati tõenäoliselt ebaseaduslikult saadud vara ja varjatakse vara omanikku

ning tegelikku kasusaajat RahaPTS § 4 mõttes. Seega on täidetud RahaPTS § 57 lg-s 7

sätestatud kõik eeldused, et kanda vara riigi tuludesse.

1.7. Puudutatud isik esitas RAB-ile AS-i SEB Pank konto osalise väljavõtte, mille järgi on

täitemenetluses nõude tasumiseks raha kogunenud alates 2023. a märtsi lõpust. 29.03.2023 oli

konto jääk 0,71 eurot, enne kohtutäituri kontole kande tegemist ehk 05.06.2023 seisuga oli

kontol 37 307,98 eurot. Kontole laekus Y Hispaanias avatud kontolt 12.04.-23.05.2023 kokku

26 510 eurot. Puudutatud isiku AS-i SEB Pank konto väljavõtte alusel kanti 18.04.2023 XX

Xxxxxx Xxxxx kontolt 8000 eurot puudutatud isiku AS-i SEB Pank kontole selgitusega

„vastavalt laenulepingule“. Puudutatud isiku 06.07.2023 selgituse kohaselt oli makse aluseks

suuline laenuleping ja tehingu kohta ei ole täiendavaid dokumente esitada. Puudutatud isik

selgitas esmalt, et Hispaania kontolt laekunud vahendid pärinevad 2018. a-l välismaal

müüdud kinnisvara eest laekunud summast, kuid selgitust tõendavaid dokumente korduvatele

päringutele vaatamata ei esitanud. Hiljem muutis ta oma esialgseid selgitusi ja tõi välja, et

Hispaania kontole on kantud hoopiski tema säästud, mis osaliselt tekkisid Eestis 2008. a-l

müüdud kinnisvarast. Ta selgitas, et elab 2000.-ndate aastate algusest alates Inglismaal,

mistõttu on Eesti tema jaoks välismaa. RAB esitas talle nimetatud kinnisvarast saadud

vahendite päritolu kohta korduvalt päringuid, mille peale esitas isik Rakveres asuva kinnistu

18.05.2007 müügilepingu ja täiendavalt enda AS-i SEB Pank konto väljavõtte 19.02.2007–

18.02.2008. Konto väljavõtte järgi laekus 23.05.2007 kinnistu müügist kontole 2 562 500

4(8)

3-24-1840

Eesti krooni, millest 2 260 000 krooni edastati XX Xxxxxxxx kontole viitega laenulepingule.

Kinnistu müügist laekunud vahenditest edastati kõnealusele Hispaania kontole 9000 eurot ehk

141 044 krooni. Puudutatud isik selgitas, et müügitehing näitab, et tal on olnud piisavalt

sääste ja vahendeid, et tasuda täitemenetluse võlg legaalsetest vahenditest. Seejuures ei ole

isik RAB-i korduvate päringute peale selgitanud, kuidas on 2007. a-l kontole laekunud

vahendid seotud täitemenetluses kasutatud vahenditega. Eeltoodu viitab sellele, et piiratud

varade tegelikku päritolu püütakse varjata.

1.8. Lisaks eelnevale laekus puudutatud isiku AS-i SEB Pank kontole vahendeid ka G Malta

kontolt 30.03.-24.04.2023 5100 eurot. Puudutatud isik selgitas, et tema isa suhtes toimub

kriminaalmenetlus, mistõttu kasutab ta PS §-s 22 sätestatud õigust mitte anda selgitusi,

tunnistusi ega tõendeid asjaolude kohta, mida võidakse kasutada tema lähedaste vastu.

Puudutatud isiku esitatud AS-i SEB Pank konto väljavõtte ja laenulepingu alusel laekus

23.05.2023 kontole vahendeid ka Xxxxxxx Xxxxxx XX kontolt 5000 eurot. Selgituse

kohaselt oli laenu võtmise vajadus tingitud täitemenetluse algatamisest ja laenuga kaasneb

kohustus maksta intressi.

1.9. Puudutatud isik esitas RAB-ile Suurbritannias avatud konto osalise väljavõtte, mille järgi

on täitemenetluses nõude tasumiseks vajalikud vahendid laekunud maksevahendajalt Xxxx

Xxxxxx Xxxxxxxx. Samal kuupäeval edastas puudutatud isik RAB-ile kohtutäiturile

edastatud füüsilise isiku ankeedi, mille järgi saadi Suurbritannias avatud kontolt laekunud

vahendid abikaasalt kingituseks. Selle kohta esitas puudutatud isik abikaasa Z konto (First

Abu Dhabi Bank) osalise väljavõtte ja seotud maksekorraldused, mille alusel laekusid Z

kontole vahendid Araabia Ühendemiraatides registreeritud äriühingult XX Xxxxxx Xxxxxx

XXX. Äriühingult laekunud vahendite sisuks oli komisjoni maksmine. Puudutatud isiku

selgituste kohaselt tegutses abikaasa pikaajaliselt Suurbritannias kinnisvaraarendajana, kuid

viis oma äritegevuse hiljuti üle Araabia Ühendemiraatidesse, kus tegutseb

investeerimisvaldkonnas (eelkõige toorainetesse investeerimisega). Puudutatud isiku selgituse

kohaselt ei ole tal volitust rääkida oma endise abikaasa eest. Puudutatud isik märkis end

ankeedis kui kodune/töötu. Selgituste kohaselt omab ta lähedasi perekondlikke suhteid ning

on saanud ja võtab vajadusel vastu perekonnaliikmete (abikaasa, ema, isa) abi, sh rahalisi

vahendeid ilma tagastamise kohustuseta.

1.10.

RAB-i analüüsist nähtub, et puudutatud isik on variisik, kelle kontosid on kasutatud

tõenäoliselt ebaseaduslikult saadud vahendite liigutamiseks ja vara omaniku varjamiseks.

Vara tegelik omanik ja kasusaaja ei ole puudutatud isik. RAB on puudutatud isiku poolt

kohtutäituri ametikontole laekunud rahaliste vahendite analüüsimiseks teinud mitmeid

toiminguid, sh välispäringuid (14 välispäringut, 5 riiki). RAB on teinud rahapesu kuriteo

tunnuste ilmnemisel uurimisasutusele infoedastuse ja teavitanud vara piirangust.

Uurimisasutus ei ole ilmnenud asjaolude pinnalt hetkel vara arestinud, kuid esineb jätkuvalt

põhjendatud kahtlus, et vaidlusalune vara ei ole legaalse päritoluga ja saadud vara tegeliku

omaniku varjamiseks.

2. Puudutatud isik palus jätta taotluse rahuldamata. Põhjendused:

2.1. Kahtlused vara legaalses päritolus ei ole leidnud kinnitust. Puudutatud isikule ei ole

esitatud rahapesu kahtlust ja teda ei ole kaasatud kriminaalmenetlusse. Puudutatud isiku isa

osas käib Saksamaal kriminaalmenetlus, kuid seal ei ole mingeid arenguid toimunud. G eitab

temale esitatud kahtlustusi ja peab neid põhjendamatuks. Seega on RAB-i tegutsemine

ennatlik.

2.2. Puudutatud isik kandis rahad kohtutäituri kontole, seega on vara omanik ja valdaja praegu

kohtutäitur, kes peab saama kanda vahendid üle Swedbank AS-ile. Kohtutäitur tuleks kaasata

5(8)

3-24-1840

menetlusse puudutatud isikuna. Kohtutäitur on kontrollinud puudutatud isiku üle kantud raha

päritolu ja tuvastanud selle legaalse päritolu. Kuna puudutatud isik elab alaliselt Inglismaal,

pidi ta võla tasumiseks nõutava summa oma Inglismaa pangakontole kokku koondama ja

tegema seejärel kohtutäituri ametialasele kontole rahvusvahelise ülekande. Puudutatud isik

saatis kohtutäiturile ankeedi, milles on näidatud ülekantava raha päritolu. Puudutatud isik

näitas, et võlajääk tasutakse täiturile Inglismaa Barclay pangakontolt (39 376,44 eurot) ja AS-

i SEB Pank kontolt (35 000 eurot). Puudutatud isik edastas kohtutäituri nõudmise peale oma

pangakonto väljavõtted ja abikaasa konto väljavõtte, millest nähtub rahade kandmine

abikaasalt puudutatud isiku kontole. Kohtutäitur ei tuvastanud midagi õigusvastast ja andis

puudutatud isikule loa raha ülekandmiseks täituri kontole. RAB menetleb kohtutäituri konto

kasutamist. Ettekirjutuse adressaadiks on kohtutäitur, kes on vara valdaja. Tegemist ei ole

enam puudutatud isiku varaga.

2.3. Puudutatud isiku kontole on kandnud 5000 eurot Xxxxxxx Xxxxxx XX-lt. Selle raha

päritolu ja selgust ei ole kordagi kahtluse alla seatud. Jääb arusaamatuks, miks on RAB

seadnud piirangu ja taotleb ka selle summa riigi kasuks pööramist.

2.4. Puudutatud isik on andnud RAB-ile kogu nõutava teabe, mis tal on, ja vastanud jooksvalt

kõikidele küsimustele. Mh on edastatud RAB-ile 18.05.2007 kinnistu müügileping, mille

alusel on puudutatud isik saanud oma kontole 2 562 500 krooni, s.o ca 170 000 eurot. Seega

on isik näidanud, et tal on olnud vähemalt alates 2007. a-st piisavalt kapitali, et seda

investeerida ja kasvatada. Puudutatud isikul on olnud vahendeid, et tasuda hilisemat

pangalaenu.

2.5. Puudutatud isik ei näe, milliseid tõendeid on RAB menetluses kogunud ja miks on

endiselt üleval kahtlused raha legaalses päritolus. Ca pool summast, mis liikus kohtutäituri

kontole, on tulnud puudutatud isiku abikaasalt, kes on araablane, kuid ainult see asjaolu ei saa

anda põhjust järeldada rahapesu vms tegevust. Puudutatud isik soovib teada, milliseid

tõendeid on RAB kogunud ja kas haldustoimiku juures on ka puudutatud isikut õigustavaid

tõendeid, millele ei ole tuginetud. RAB ei ole võimaldanud puudutatud isikule ligipääsu

haldusmenetluses kogutud tõenditele. Seetõttu palub puudutatud isik kohtul nõuda RAB-ilt

asja juurde kogu haldusasja toimik.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. HKMS § 264 lg 1 järgi annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 järgi esitab taotluse loa saamiseks

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui seadus ei

sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku

määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

4. Kohus ei pea vajalikuks vaadata praegust asja läbi kohtuistungil ja seda ei ole taotlenud

ka kumbki menetlusosaline, seetõttu lahendab kohus taotluse kirjalikult.

5. Kohus selgitas 20.06.2024 määruses (põhjenduste p 4), et kõik kohtule esitatavad

avaldused ja tõendid peavad olema eestikeelsed või koos eestikeelse tõlkega, vastasel korral

jätab kohus need tähelepanuta. Sellegipoolest on puudutatud isik esitanud koos seisukohaga

kohtule venekeelseid dokumente ilma tõlketa. Arvestades menetluse kiireloomulisust, ei pea

kohus põhjendatuks anda puudutatud isikule tähtaega tõlgete esitamiseks. Isikul oli aega

kohtule vastata enam kui kuu aja jooksul, mis oli piisav, et vajalikud tõlked hankida ja

esitada. Kohus jätab puudutatud isiku esitatud võõrkeelsed dokumendid (lisa 1 – dtl 125; lisa

6(8)

3-24-1840

3 – dtl 134) tähelepanuta (HKMS § 81 lg 4). Puudutatud isikut on sellise tagajärje eest

hoiatatud.

6. RahaPTS § 57 lg 7 näeb ette, et kui 1 aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute

kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat

kindlaks teha või kui vara valdaja teatab RAB-ile kirjalikult soovist varast loobuda, võib RAB

taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks.

7. RahaPTS § 57 lg-st 7 nähtuvalt on RAB pädev käesolevat taotlust halduskohtule esitama.

Vaidlusaluse vara käsutamise piiramisest on möödas rohkem kui 1 aasta. RAB kehtestas

08.06.2023 ettekirjutusega varale piirangu 30 kalendripäevaks, 07.07.2023 ettekirjutusega 60

kalendripäevaks ja halduskohtu loal 05.09.2023 ettekirjutusega 1 aastaks. Piirangu tähtaeg

möödub 06.09.2024. Vaidluse all ei ole asjaolu, et puudutatud isik ei ole avaldanud soovi

sellest varast loobuda (puudutatud isik soovib kasutada seda vara täitemenetluses Swedbank

AS-i nõude tasumiseks). Vaidluse all on, kas vaidlusalust vara saab pidada omanikuta varaks,

mille võib kanda riigi omandisse.

8. Kohus ei nõustu puudutatud isikuga, et teda ei saa pärast vara ülekandmist kohtutäituri

kontole lugeda enam puudutatud isikuks. Kohus möönab, et piirang puudutab vara, mis on

hetkel kohtutäituri kontol, kuid tegemist ei ole kohtutäituri varaga (v.a täitekulusid

puudutavas osas, kui vara vabastatakse piirangute alt). Kohtutäitur on täitemenetluses vaid

võlgniku ja võlausaldaja vahendaja. Kuni vara ei ole kantud võlausaldajale, ei ole

võlausaldaja nõue võlgniku vastu täidetud. See tähendab, et puudutatud isik on jätkuvalt

kohustatud isikuks Swedbank AS-i ees. Kui RAB kannab vara riigi tuludesse, tuleb

puudutatud isikul leida uuesti vahendid nõude tasumiseks ja ka täitekulude hüvitamiseks.

Seega puudutab RAB-i taotlus just puudutatud isikut. Kohtutäituril puudub õigus piirangu all

olevat vara käsutada (RahaPTS § 57 lg 4). See tähendab, et RAB-i taotlus puudutab

kohtutäiturit vaid seeläbi, et kui kohus annab RAB-ile loa kanda vara riigi tuludesse, peab

kohtutäitur tegema vastava ülekande. Kohtutäituri enda huve ega varalisi õigusi vaidlus ei

puuduta, sest tema nõue puudutatud isiku vastu täitekulude näol jääb jätkuvalt alles. Seega

puudub vajadus teda menetlusse kaasata.

9. Tutvunud RAB-i taotlusega (sh varjatud osas), nõustub kohus RAB-i järeldustega, et

puudutatud isik ei ole tõendanud, et vaidlusalune vara kuulub talle ja pärineb legaalsest

allikast. See, et vara oli enne kohtutäituri kontole ülekandmist puudutatud isiku kontol, ei

tõenda tema omandiõigust varale (RahaPTS § 57 lg 8). Pelgalt raha kandmine oma erinevate

kontode vahel või perekonnaliikmete kontode vahel ei muuda vara legaalseks sissetulekuks.

Erinevalt puudutatud isikust ei saa kohtu arvates lugeda tõendatuks, et puudutatud isiku vabad

rahalised vahendid pärinevad 17 aasta tagusest korteri müügist. Esiteks ei ole puudutatud isik

tõendanud, et korteri müügist saadud raha on ka 17 aastat hiljem alles ja puudutatud isiku

käsutuses, st ta pole tõendanud selle raha liikumist ega säilimist vahepealse aja jooksul.

Teiseks kinnitab puudutatud isiku esitatud konto väljavõte, et tema enda käsutusse jäi vaid

väike osa sellest rahast. Suurem osa kanti muudele isikutele. Puudutatud isik ei ole näidanud,

et ta oleks teistele isikutele üle kantud summad hiljem tagasi saanud, seda enam isikult, kes on

hiljem pankrotti läinud (XX Xxxxxxxx). Samuti ei ole ta tõendanud, mille arvelt on ta

väidetavaid isiklikke sääste kogunud. Puudutatud isik on kinnitanud kohtutäiturile esitatud

ankeedis, et ta on kodune/töötu. Ta ei ole esitanud tõendeid töötamise ega (legaalse) töötasu

saamise kohta. Tema vanemad on pensionärid, kes elavad pensionist. Puudutatud isik viitas

(endiselt) abikaasalt saadud rahale. RAB ei seadnud kahtluse alla, et osa vahenditest laekus Z

kontolt, kuid on selgitanud, mis põhjusel ei saa järeldada, et tegemist on tõendatult legaalset

päritolu vahenditega. Seejuures ei lähtu RAB-i järeldused isiku rahvusest, nagu puudutatud

isiku püüab ette heita. RAB on põhjendanud, mis kahtlused tal Xxxxxxx Xxxxxx XX-lt

7(8)

3-24-1840

saadud vahendite osas esinevad. Kohtu hinnangul on need kahtlused põhjendatud. Kui

puudutatud isikul oli piisavalt isiklikke sääste, nagu ta väidab, siis puudus tal vajadus pangast

laenu võtta, mida temalt nüüd sisse nõutakse. Samas on mittelegaalse vara segamine

legaalsete vahenditega (nt pangalaen) rahapesus üks tavapäraseid võtteid vara päritolu

varjamiseks.

10. Kohus nõustub, et RAB on täitnud temal lasuva uurimiskohustuse. Ta on küsinud

puudutatud isikult korduvalt selgitusi ja tõendeid ning hinnanud esitatud selgituste ja tõendite

usaldusväärsust. Samuti on ta kogunud iseseisvalt tõendeid, sh välisriikidest, ja selgitanud

oma taotluses neist tehtud järeldusi. Kohtu hinnangul näitavad tõendite pinnalt RAB-i tehtud

järeldused ja analüüs, et puudutatud isik ei ole usutavalt tõendanud vaidlusaluse vara legaalset

päritolu. Ta ei ole esitanud vastupidist kinnitavaid tõendeid ka kohtule. Puudutatud isiku

viited PS §-le 22 ei ole asjakohased, sest selles sättes toodut saab kohaldada vaid kriminaal-,

mitte haldusmenetluses. Haldusmenetluses on isikul kaasaaitamiskohustus ja oma väidete

tõendamise kohustus (haldusmenetluse seaduse § 38 lg 3, RahaPTS § 58 lg-d 1 ja 2, HKMS §

59 lg 1). RAB ei pea puudutatud isiku soovimatuse korral tõendeid esitada usaldama tema

paljasõnalisi väiteid vara päritolu kohta. Seega ei saa puudutatud isikut lugeda vara

õiguspäraseks omanikuks. Ilmselt on puudutatud isik variisik, varjamaks vara ja selle tegeliku

valdaja vahelist seost. RAB ei ole suutnud tuvastada ka vara omanikku, seega puudub

võimalus vara õiguspärasele omanikule tagastada. See, et puudutatud isiku osas ei ole

algatatud kriminaalmenetlust, ei anna alust teha põhjendatud järeldust, et puudutatud isiku

kasutuses olev vara on legaalset päritolu.

11. Asjakohatu on viide sellele, et kohtutäitur on juba uurinud vara legaalset päritolu. See ei

võta RAB-ilt õigust talle RahaPTS-iga pandud kohustusi täita. Ilmselgelt on RAB-i

võimalused vara päritolu kohta uurimistoiminguid teha suuremad, seetõttu on tema tehtud

järeldused ka usaldusväärsemad. Kohtutäitur on praegusel juhul liiga kergekäeliselt

aktsepteerinud puudutatud isiku esitatud tõendeid ja jätnud need piisavalt kriitiliselt

hindamata.

12. Kohus ei pea vajalikuks kogu haldusmenetluse toimikut välja nõuda. RAB on kajastanud

oma taotluses piisava põhjalikkusega enda kogutud tõendeid ja puudutatud isiku esitatud

tõendeid ning põhjendatud, kas ja milliseid järeldusi neist saab teha. RAB on põhjendanud,

miks tema arvates ei tõenda puudutatud isikud esitatud tõendid vara legaalset päritolu. Kohtul

ei ole põhjust RAB-i tehtud analüüsis kahelda ega ole tuvastanud RAB-i taotluses ebakõlasid

või põhjendamatust. Puudutatud isikul oli võimalik esitada omalt poolt nii RAB-ile kui ka

kohtule tõendeid, et tekkinud kahtlusi kummutada ja oma väiteid tõendada. Seda ei ole tehtud.

13. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus RAB-i taotluse ja annab talle loa kanda

vaidlusalune vara riigi omandisse.

14. Riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus on vara omanikul 3 aasta jooksul vara

riigi tuludesse kandmise päevast arvates (RahaPTS § 57 lg 7 ls 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

8(8)