2-22-17798/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Kairi Piirisild ja Liis Arrak

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. august 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-17798

Kohtuasi

X hagi Y ja W vastu kulutuste ja kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. aprilli 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

6909,55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja W (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo

Pormeister

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 20. aprilli 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-17798 osas,

millega maakohus jättis hagi kulutuste 1763,62 euro ja kahju 504,28 euro

hüvitamise ning nendelt summadelt arvestatud viivise nõuetes rahuldamata, samuti

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus,

millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista Ylt ja Wlt solidaarselt X kasuks välja

aia ehitamisel kantud kulutuste hüvitis 1763,62 eurot ja kahjuhüvitis 504,28 eurot,

ringkonnakohtu otsuse tegemise kuupäeva (9. august 2024) seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 444,51 eurot ja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivis põhinõudelt 2267,90 eurot (1763,62 + 504,28) alates 10. augustist 2024

kuni põhinõude täitmiseni. Jätta maakohtus kantud menetluskuludest 64,55% X

kanda ja 35,45% solidaarselt Y ja W kanda.

2. Jätta Harju Maakohtu 20. aprilli 2023. a otsus muutmata osas, millega maakohus

jättis hagi rahuldamata kulutuste 3625,10 euro ja kahju 504,73 euro hüvitamise

ning nendelt summadelt arvestatud viivise nõuetes.

2-22-17798

2 (15)

3. Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 64,55% X kanda ja 35,45%

solidaarselt Y ja W kanda.

5. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus:

5.1. Rahuldada hagi osaliselt.

5.2. Mõista Ylt ja Wlt solidaarselt X kasuks välja aia ehitamisel kantud kulutuste

hüvitis 1763,62 eurot ja kahjuhüvitis 504,28 eurot, 9. augusti 2024. a seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 444,51 eurot ja võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt 2267,90 eurot alates

10. augustist 2024 kuni põhinõude täitmiseni.

5.3. Jätta hagi rahuldamata kulutuste 3625,10 euro ja kahju 504,73 euro hüvitamise

ning nendelt summadelt arvestatud viivise nõuetes.

5.4. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 64,55% X kanda ja

35,45% solidaarselt Y ja W kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 25. novembril 2022 Harju Maakohtule hagi Y (kostja I) ja W (kostja II)

vastu, milles palus mõista kostjatelt hageja kasuks välja hüvitis kantud kulutuste eest 5388,72

eurot ja kohtueelsete õigusabikulude eest 1009,01 eurot, samuti võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg-s 1 sätestatud määras viivis nimetatud summadelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast

kuni nõude täieliku rahuldamiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale Krei külas asuv Lepiku kinnistu. Lepiku kinnistu

naaberkinnistu on Peetrivilla kinnistu. OÜ OX Invest ostis 2021. a oktoobris Peetrivilla kinnistu

ja hakkas 2021. a detsembris ehitama kinnistule maja, eesmärgiga see maha müüa. Maja

Peetrivilla kinnistul ehitati sisuliselt hageja aiamaa vastu. Privaatsuse tagamiseks soovis hageja

rajada kahe kinnistu vahele piirdeaia. Sellest teavitati ka OÜ-d OX Invest. 17. jaanuaril 2022

esitas hageja ehitisregistrisse teatise piirdeaia rajamise kohta ja hakkas aeda ehitama

asendiskeemis näidatud kohale. Eelnevalt oli hageja lasknud projekteerijal teha aia vaated. Aed

sai valmis 2022. a aprillis. Sel ajal sõlmiti ka Peetrivilla kinnistu ostu-müügileping ning kinnistu

uuteks omanikeks said kostjad. Hagejale teadaolevalt olid kostjad sõlminud eellepingu kinnistu

ostuks juba 2021. a detsembris.

1.2. Kinnistu uute omanikena lubasid kostjad tasuda pool piirdeaia ehitamisel kantud

kulutustest. 26. augustil 2022 peetud sõnumivestlusest hageja ja kostja I vahel nähtub, et kostja

2-22-17798

3 (15)

I oli nõus aia ehitamisele tehtud kulutused hüvitama. Seega olid hageja ja kostja I jõudnud

kokkuleppele, et kumbki naabritest tasub 50% tehtud kulutustest. Hageja väljastas 12.

septembril 2022 kostjale I arve, mille tasumisest kostja I keeldus. Hageja pidas kostjatega

kohtueelseid läbirääkimisi ja esitas mh nõudekirja kulutuste hüvitamiseks ja kohtueelsete

õigusabikulude hüvitamiseks, millele kostja I ka vastas.

1.3. Hageja nõuab kostjatelt asjaõigusseaduse (AÕS) § 151 lg 3 alusel kulutuste hüvitamist

summas 5388,72 eurot.

1.3.1. Vaidlusalune aed hageja ja kostjate kinnisasjade vahel on piirirajatis AÕS § 151 lg 1

mõttes. Aed asub hagejale kuuluval kinnistul. Sõltumata aia asukohast, on see AÕS § 151 lg 1

järgi siiski poolte ühiskasutuses. Kuna aeda kasutavad privaatsuse tagamiseks mõlemad

naabrid, tuleb neil AÕS § 151 lg 3 kohaselt võrdselt kanda aia korrashoiukulud. Hageja leiab,

et säte reguleerib analoogselt ka piirirajatise rajamiseks tehtud kulutuste kandmist.

1.3.2. Aia projekt telliti projekteerijalt, kuid aia ehitas hageja ise, sest on elukutselt ehitaja. Aia

ehitamiseks kasutati hagejale varasemalt kuulunud töövahendeid ja materjale, kuid soetati ka

uusi materjale ja laenati vajalikke tööriistu (aiapostid, tsement, terrassikruvid, puitmaterjalid,

maapuur). Seetõttu ei ole hagejal aia väärtuse hindamiseks kõiki vajalikke kuludokumente.

Hageja tellis aia väärtuse tuvastamiseks eksperthinnangu Eritex Invest OÜ juhatuse liikmelt

Raivo Kokserilt, mille kohaselt on aia väärtus 10 777,44 eurot. Kuna pooltel tuleb kanda aia

ehitamiseks tehtud kulud AÕS § 151 lg 3 järgi võrdselt, siis on hageja nõue kostjate vastu

5388,72 eurot. Eksperthinnangut aia väärtuse kohta toetavad ka hinnapakkumised Aiakoda OÜ-

lt, kes hindas aia väärtuseks 11 040 eurot, ja Aed Puit & Kodu OÜ-lt, kes hindas aiale tehtud

kulutusteks 8268 eurot.

1.4. Alternatiivselt on hagejal õigus nõuda aia ehitamiseks tehtud kulutusi käsundita

asjaajamise sätete (VÕS § 1023 lg 1) alusel.

1.4.1. Hageja viitas VÕS § 1018 lg 1 p-dele 1 ja 2. Hagejal ei olnud seadusest tulenevat

kohustust piirdeaeda ehitada. Kostja I 10. septembri 2022. a e-kirjast nähtub, et aia ehitamiseks

puudus ka kokkulepe ehk soodustatu ei andnud asjaajajale õigust tegu teha. Seega on täidetud

käsundita asjaajamise eeldusena kohustuse puudumine. Aia ehitamine soodustas kostjate

privaatsust ja piireaed tõstis kostjate kinnisasja väärtust. Järelikult on hageja kostjaid aia

ehitamisega soodustanud. Kuna hagejal oli tahe, et aed tagaks ka naabri privaatsuse, s.o ta tahtis

osaliselt teha midagi ka kostjate kui naabrite heaks (mitte ainult enda), tegutses ta teise isiku

soodustamise tahtega. Kostjad on käsundita asjaajamise heaks kiitnud, mh hagejaga vesteldes

ja kostja I 26. augustil 2022 saadetud SMS-i teel. SMS-st nähtub, et kostjad on nõus aia eest

tasuma ja ei vaidle aia olemasolule vastu. Alternatiivselt vastas asjaajamine kostjate huvile ja

tegelikule või eeldatavale tahtele. Hageja võis aeda ehitades eeldada, et ka kostjad on huvitatud

privaatsusest aia näol, sest kostjate maja ja hageja aiamaa asuvad väga lähestikku.

1.4.2. Kuna VÕS § 1018 lg 1 eeldused on täidetud, on hagejal VÕS § 1023 lg 1 alusel õigus

nõuda kostjatelt aia ehitamiseks tehtud mõistlike ja vajalike kulutuste hüvitamist. Hagejal oli

aeda ehitama hakates kindel soov jagada aia ehitamiseks tehtud kulud naabritega võrdselt ära,

sest pooled saavad aiast kasu sama palju (VÕS § 1023 lg 3). Eksperthinnangus on kajastatud

aia materjalide ostmiseks ja paigalduseks tehtavaid kulutusi ning selliseid kulutusi ei saa pidada

ebavajalikeks või ebamõistlikeks. Hageja on seisukohal, et mõistlik kulu, mida tal on õigus

kostjatelt nõuda, on 5388,72 eurot.

1.5. Hageja nõuab ka kohtumenetluse eelsete õigusabikulude 1009,01 euro hüvitamist.

2-22-17798

4 (15)

1.5.1. Hagejale on tekkinud kahju, sest ta kaasas lepingulise esindaja juba enne hagiavalduse

esitamist. Lepinguline esindaja pidas hageja nimel läbirääkimisi, esitas kostjatele kohtuväliselt

nõudekirja ja kompromissiettepaneku kulutuste hüvitamiseks. Hagejale osutati õigusabiteenust

4 t 40 min, ühe tunni eest pidi ta maksma 180 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks kuulub

kohtumenetluse eelsete kulude hulka kinnistusraamatu päring, mille eest hagejal tuli tasuda

1 euro. Kokku osutati hagejale kohtueelselt õigusabiteenust 1009,01 euro eest.

1.5.2. Kostjate tegutsemine ja hageja kohtueelsed õigusabikulud on põhjuslikus seoses VÕS

§ 127 lg 4 mõttes. Kui kostjad ei oleks kulutuste hüvitamisest keeldunud, ei oleks hageja

pidanud kohtueelsete läbirääkimiste pidamiseks lepingulist esindajat kaasama. Kostjad pidid

aru saama, et hageja pöördub oma õiguste kaitseks lepingulise esindaja poole (VÕS § 127 lg 3).

Kostjate vastuväited hagiavaldusele

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta see rahuldamata.

2.1. Kostjad leiavad, et hageja nõuetel puudub õiguslik alus, nõuded on põhjendamata ja

tõendamata.

2.2. Kostjad ei olnud hageja naaberkinnistu omanikud ajal, mil hageja aia ehitas. Hageja alustas

ehitamist 17. jaanuaril 2022. Kostjad said Peetrivilla kinnistu omanikuks kinnistusraamatu

kandega 27. septembril 2022. Kuni selle ajani oli kinnistu omanik OÜ OX Invest. Hagejal võib

olla nõue OÜ OX Invest vastu, mitte kostjate vastu.

2.3. Kostjatele teadaolevalt ei ole hageja ja OÜ OX Invest sõlminud kokkulepet piirdeaia

ehitamise ning sellega seotud kulude kandmise kohta. Hageja väide OÜ OX Invest

teavitamisest aia rajamise kohta on tõendamata. Puudub ka OÜ OX Invest nõusolek aia

ehitamiseks ja kulude kandmiseks. Isegi kui hageja ja OÜ OX Invest vahel oleks kokkulepe

piirdeaia rajamise kohta, ei laieneks see kokkulepe kostjatele kui kinnisasja uutele omanikele.

2.4. Kostjad ei ole sõlminud hageja ega kolmandate isikutega kokkulepet aia ehitamiseks. Aia

ehitamist, sh selleks kasutatavaid materjale, sellega seotud kulutusi materjalidele ja tööle ning

aia arhitektuurilist lahendust ei ole kostjatega kooskõlastatud. Hageja ei teavitanud kostjaid,

millist aeda ja millal ehitama hakatakse ning millised on aia ehitamise kulud ega palunud

kulutuste hüvitamist. Kostjad ei ole lubanud hagejale tasuda poolt piirdeaia ehitamisel kantud

kulutustest. 26. augusti 2022. a sõnumivestlus seda ei tõenda.

2.5. Hageja ehitatud piirdeaed asub 100% hagejale kuuluval kinnistul, vähemalt 20 cm

Peetrivilla kinnistu piirist. Kuna aed ei asu kinnistute piiril, ei ole tegemist piirirajatisega. Lisaks

ei ole aia ehitamise kulud piirirajatise korrashoiu kulud AÕS § 151 lg 3 mõttes. Aed ei ole

piirimärk AÕS § 128 lg 3 mõttes.

2.6. Hageja ehitas aia omavoliliselt. Hageja aia ehitamise kulud ei olnud vajalikud (TsÜS § 63

p 1), vaid toreduslikud (TsÜS § 63 p 3). Ka seetõttu ei ole kostjatel kohustust hagejale aia

ehitamise kulusid hüvitada.

2.7. Käsundita asjaajamise sätted ei kohaldu. Hageja ei ole tegutsenud kostjate kasuks (VÕS

§ 1018 lg 2), sest kostjad ei olnud aia ehitamise ajal naaberkinnistu omanikud. Kuna hageja on

esitanud samasisulise arve mitmele isikule, ei ole ta ka ise veendunud, kelle kasuks ta asja ajas.

2.8. Hageja ehitas aia üksnes enda privaatsuse huvides, kostjad aia ehitamisest mingit kasu ei

saanud. Aed ei tõsta kostjate kinnisasja väärtust. Kostjad seda aeda ei kasuta. Hageja on

2-22-17798

5 (15)

ehitanud aia enda kinnisasjale, enamuses hageja puude taha. Kostjatele ei olnud privaatsuse

tagamiseks aeda vaja. Kostjate maja varjavad suured hageja kinnistul olevad puud ja kostjate

kinnistul asuv võsa (noored puud). Lisaks on hageja ja kostjate elumajade kaugus üksteistest

väga suur, mistõttu privaatsus on piisavalt tagatud.

2.9. Hageja ei ole enne asjaajamisele asumist soodustatut asjaajamisele asumise kavatsusest

teavitanud ja oodanud ära soodustatu otsust asjaajamise kohta (VÕS § 1020 lg 1). Käsundita

asjaajamise sätted ei võimalda isikule peale suruda soovimatuid teenuseid ja kohustada teda

nende eest maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud. Praegusel juhul soovib

hageja

alusetult

müüa

kostjatele

oma

aia

ehitamise

teenuseid

koos

kallimate

materjalihindadega. Hageja soovib kostjate arvel alusetult rikastuda. Hageja tegevus ja nõue on

vastuolus hea usu põhimõttega.

2.10. Hageja väidetavad kulud aia ehitamisele on ajas suurenenud, olles algselt väidetavalt

kokku 6576,96 eurot, millest kostjate osa oli 3288,48 eurot; 4. oktoobri 2022. a nõudeavalduse

kohaselt kokku 9654 eurot, millest kostjate osa 4827 eurot; hagis nõuab hageja kostjatelt juba

5388,72 euro hüvitamist, väites aia ehitamise kogukulu olevat 10 777,44 eurot.

2.11. Hageja ei ole tõendanud piirdeaia ehitamiseks kantud kulutuste suurust ega esitanud

kostja nõudmistele vaatamata aia ehitamisega seotud kuludokumente. Hageja soovib alusetult

saada hüvitist ka enda töö eest aia ehitamisel. Kulutuste hüvitamise nõuet ei saa esitada

hinnapakkumiste ega piirdeaia kalkulatsiooni alusel. See tuleb esitada kuludokumentide alusel,

et oleks võimalik kontrollida kulude tegemist ning nende vajalikkust ja põhjendatust. Hageja

nõuab sisuliselt aia väärtuse hüvitamist, milleks tal ei ole õigust. Eritex Invest OÜ kalkulatsioon

ei ole aia väärtuse eksperthinnang. RK ei ole aia väärtuse hindamise ekspert. Kalkulatsioonis

on kuluread oluliselt suuremad võrreldes kostjatele 9. septembril 2022 esitatud arvega nr 1945

summas 3288,48 eurot, milles 50% materjalide kulu oli 1788,48 eurot.

2.12. Hageja esitatud kiri Fle (hagi lisa 15.2) tõendab, et aia on ehitanud ja kulusid kandnud F,

mitte hageja. Seega ei ole hagejal kostjate vastu nõudeid.

2.13. Kostjad esitasid vastuväiteid konkreetsetele hageja esitatud arvetele ja muudele tõenditele

aia ehitamisel kantud kulude kohta.

2.14. Kostjad ei ole hagejale õigusabikulude näol kahju tekitanud. Hagis nõutavad

õigusabikulud on võrreldes 4. oktoobri 2022. a nõudeavalduses märgituga arusaamatult

suurenenud (660 eurolt 1109,01 euroni). Õigusabi kasutamine oli hageja enda valik ja otsus.

Advokaadi vahendusel nõudeavalduse esitamiseks ei olnud vajadust. Hageja esindaja töötasu

(180 eurot, millele lisandub käibemaks) ei ole mõistlik.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt

kostjate kasuks solidaarselt välja menetluskulud 2754 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

• hagejale kuulub Krei külas asuv Lepiku kinnistu;

• hageja rajas ajavahemikul jaanuar – aprill 2022 enda kinnistule piirdeaia;

2-22-17798

6 (15)

• kostjatele kuulub alates 27. septembrist 2022 Peetrivilla kinnistu, mis on Lepiku

kinnistu naaberkinnistu;

• kuni 27. septembril 2022 oli Peetrivilla kinnistu omanik OÜ OX Invest.

3.2. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad peavad hüvitama hagejale tema kinnistule piirdeaia

rajamisega seonduvad kulud. Maakohus viitas AÕS § 151 lg-le 1 ja § 127 lg-le 1 ning

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg-le 1. Hageja esitatust nähtuvalt ei asu piirdeaed

kinnisasjade piiril, vaid täies mahus hageja kinnisasjal. Seega ei ole see piirirajatis. Maakohus

järeldas AÕS § 68 lg-test 1 ja 2, et põhimõtteliselt on kõigil naaberkinnisasjade omanikel õigus

oma kinnisasjaga õiguskorra piires vabalt toimida.

3.3. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et tal on õigus nõuda piirdeaia kulude hüvitamist AÕS

§ 151 lg-te 1 ja 3 alusel, kuna kostjad saavad sellest sama palju kasu. Ühestki õigusaktist ei

tulene nõuet, et kinnistute vahel peab olema piirdeaed. Piirdeaia olulisus on seega subjektiivne

kriteerium. Hagiavaldusest nähtuvalt rajas hageja enda kinnistule piirdeaia privaatsuse

tagamiseks. Maakohus leidis, et hageja on ühepoolselt, ilma naaberkinnisasja omaniku

nõusolekuta otsustanud püstitada piirdeaia enda privaatsuse tagamiseks. Eeltoodust tulenevalt

ei saa hageja nõuda selleks tehtud kulutuste hüvitamist ei naaberkinnisasja praegustelt

omanikelt ega ka endiselt omanikult.

3.4. Hageja väitel on ta 16. augustil 2022 ja 26. augustil 2022 sõlminud kostjatega kokkuleppe

piirdeaia kulutuste hüvitamiseks. Oma väite tõendamiseks esitas hageja kohtule

ekraanitõmmise sõnumivahetusest kostjaga I ja helisalvestise. Maakohtu hinnangul ei sisalda

hageja ja kostja I 26. augusti 2022. a sõnumivahetus kokkulepet piirdeaia rajamise kulutuste

hüvitamiseks. Sellest ei nähtu kostja tahet olla õiguslikult kokkuleppega seotud. Kostja I on

selgelt väljendanud, et arvet ei ole mõtet talle saata, mis tähendab, et kokkulepet ei ole

saavutatud ei lepingu esemes ega ka hinnas.

3.5. Maakohus oli seisukohal, et hageja nõuet ei saa rahuldada ka käsundita asjaajamise sätete

alusel (VÕS § 1018 jj). Hagiavaldusest ja menetluses esitatud tõenditest ei nähtu hageja tahe

tegutseda kostjate kasuks VÕS § 1018 lg 2 mõttes. Lisaks ei ole hageja tõendanud vähemalt

ühe VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 nimetatud eelduse täidetust. Ühestki kohtule esitatud tõendist

ei nähtu kostjate heakskiitu piirdeaia ehitamiseks. Sündmuste ajalist kronoloogiat arvestades ei

saanud kostjad hagejale ehitamiseks heakskiitu anda, kuna nad ei olnud piirdeaia püstitamisel

veel naaberkinnisasja omanikud.

3.6. Hageja on nõudnud kostjatelt nii 5388,72 euro, 3288,48 euro kui ka 4827 euro tasumist,

mh nõuab hageja iseenda tööraha 1500 eurot. Lisaks nõuab hageja Peetrivilla kinnistu eelmiselt

omanikult 3288,48 euro tasumist. Maakohtu hinnangul on hageja jätnud oma tegelikud

kulutused piirdeaia ehitamiseks tõendamata (TsMS § 230 lg 1). Hageja on käitunud kostjate

vastu nõudeid esitades vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138 lg 2, VÕS § 6 lg-d 1 ja 2).

3.7. Hageja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamise nõue 1009,01 eurot ei

kuulu rahuldamisele, kuna kostjad ei ole hagejale kahju tekitanud.

3.8. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda ja märkis, et TsMS § 165 lg 3 järgi tuleb menetluskulud hüvitada kostjatele

solidaarselt. Maakohus pidas kostjate õigusabikulusid 2754 eurot (sh käibemaks) esindaja 13 t

13 min töö eest keskmise tunnihinnaga 170 eurot (millele lisandub käibemaks) põhjendatuks.

Apellatsioonkaebus

2-22-17798

7 (15)

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asi maakohtule uueks

arutamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda ja mõista hageja menetluskulud

kostjatelt koos viivisega välja.

4.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldas maakohus valesti AÕS § 151 lg-t 1, kui leidis, et

kuna piirdeaed asub hageja kinnistul, ei ole tegemist piirirajatisega. Aed kulgeb mööda kahe

kinnistu piiri ja eraldab kahte kinnisasja. Piiril asuvate elektripostide tõttu ei olnud võimalik

ehitada seda täpselt piiri peale, mistõttu aed asub piirist maksimaalselt paarikümne sentimeetri

kaugusel, kohati ka lähemal. Aed ehitati, et sellest saaks kahe kinnistu vaheline piirirajatis.

4.2. Ekslik on maakohtu järeldus, et hageja on rajanud piirdeaia oma privaatsuse tagamiseks.

Aed tagab privaatsuse mõlemale poolele, olles mõlemale kasulik. Lisaks on aed tuule- ja

tuisuvarjuks just kostjatele, asudes tee ääres, mis viib kostjate maja juurde. Seega saavad

kostjad aiast isegi rohkem kasu kui hageja. Aed on pooltele ka subjektiivselt oluline. Maakohus

neid hageja väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid ei arvestanud.

4.3. Käsundita asjaajamise eelduste täidetuse hindamisel jättis maakohus tähelepanuta, et teise

isiku asja ajamisega on tegemist ka siis, kui tegu tuleb mingis osas kasuks ka asjaajajale endale.

Tahe VÕS § 1018 lg 2 mõttes on asjaajajal olemas, kui ta tahab kas või osaliselt teist isikut

soodustada. Seega saab jaatada hageja tahet kostjate kasuks tegutseda ka olukorras, kus aia

ehitamine oli ka hageja enda huvides. Aed tagab privaatsuse nii kostjatele kui ka hagejale.

Kostjate maja asub lageda ala peal, hageja kinnistust mõnekümne meetri kaugusel. Aia

puudumisel näeks hageja kõike, mis kostjate maja ümbruses toimub, samuti kostjate akendest

sisse. Seega kuulus aia rajamine vähemalt osaliselt ka kostjate huvisfääri.

4.4. Hageja hinnangul on täidetud VÕS § 1018 lg 1 p 1 eeldus ehk asjaajamise heakskiitmine,

alternatiivselt p 2 eeldus ehk asjaajamine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale

tahtele. Aia ehitamise ajal viibisid kostjate kinnistul nii kinnisvaraarendaja, ehitajad kui ka

kostjad ise. Kuna aia ehitamist ei takistatud ja vastuväiteid ei esitatud, saab lugeda

tahteavalduse antuks TsÜS § 68 lg 4 järgi vaikimisega. Aed valmis 2022. a aprillis. 16. augusti

2022. a vestlusest nähtuvalt ei olnud kostjatel ka mitu kuud pärast aia valmimist ühtegi

vastuväidet selle olemasolu ega välimuse kohta. Hageja sai mõistlikult eeldada, et kostjad kui

kinnisasja tulevased omanikud on huvitatud kinnisasjade vahele aia ehitamisest, mis tagab neile

privaatsuse. Kuna kostjad kinnitasid vestluses, et neile aed meeldib ja see on ilus, saab

järeldada, et kostjad oleksid aia ehitamisega nõus olnud ja aia ehitamine vastas nende tahtele.

Poolte vahel tekkis vaidlus alles pärast kulutuste hüvitamise nõude esitamist.

4.5. Käsundita asjaajamiseks ei pea asjaajaja olema kindel soodustatu isikus. Siiski oli hageja

aeda ehitama hakates teadlik, et kinnisvaraarendaja plaanib maja maha müüa ja sõlmitud oli

ostu-müügileping. Kostjad kinnitasid menetluses, et sõlmisid Peetrivilla kinnistu võlaõigusliku

ostu-müügilepingu 7. veebruaril 2022. Kuigi hageja tegi ehitusteatise aia ehitamise kohta

17. jaanuaril 2022, hakkas ta aeda ehitama 2022. a märtsis. Sel ajal oli hageja teadlik, et

naaberkinnistu omanikeks saavad kostjad, ja soovis soodustada just kostjaid.

4.6. Maakohus rikkus tõendite hindamise kohustust, jättes hindamata hageja esitatud

16. augusti 2022. a helisalvestise (27. veebruari 2023. a seisukoha lisa 1), kus kostjad

kinnitavad, et nad on lubanud maksta aiale tehtud kulutuste eest. Hinnates kogumis hageja

esitatud SMS-vestlust ja helisalvestist, nähtub, et kostjad olid nõus kulutusi hüvitama. Hageja

ei nõustu maakohtu tõlgendusega 26. augusti 2022. a SMS-vestlusest. Kostja I ei kirjutanud

seal, et ta pole kulutuste hüvitamisega nõus, vaid möönis, et arve võiks saata siis, kui ta on

2-22-17798

8 (15)

ametlikult Peetrivilla kinnistu omanikuks saanud. Kostja lubas saata arve edastamise jaoks oma

e-postiaadressi, mille ta ka edastas ja millele hageja saatis arve. Poolte vahel tekkis lahkheli

alles pärast arve saatmist seoses hüvitatavate kulutuste suurusega. Samuti ei ole kohus hinnanud

hageja esitatud arveid ja maksekorraldusi. Kohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, et hageja

on jätnud piirdeaia ehitamise tegelikud kulutused tõendamata. Hageja esitas kohtule arved ja

maksekorraldused, mis tõendavad kulutuste kandmist.

4.7. Kui maakohus leidis, et hageja esitatud arved ei tõenda kulutusi, oleks kohus pidanud

tegema TsMS § 230 lg 2 järgi hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Lisaks on

kuludokumentide puudumise korral võimalik kasutada kulutuste suuruse tõendamiseks

eksperthinnangut. Hageja lähtus hagis eksperthinnangust, kuna ta kasutas aia ehitamisel ka

endale varasemalt kuulunud materjale, mille kohta hagejal arved puuduvad.

4.8. Hageja käitumine ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. Kohus ei ole oma sellekohast

järeldust põhjendanud. Hageja selgitas 27. veebruari 2023. a seisukohas, miks ta on nõudnud

kostjatelt erinevaid summasid. Hea usu põhimõttega ei ole vastuolus see, kui hageja nõudis

algselt naabritelt vaid aia ehitamiseks kulunud materjalide hüvitamist summas 3288,48 eurot,

kuid kostjate pahauskse käitumise korral ja advokaadi kaasamise järgselt otsustas oma nõuet

täpsustada. Samuti ei ole hea usu põhimõttega vastuolus see, kui hageja on hagiavalduse

esitamisel oma nõuet kohtuvälise nõudekirjaga võrreldes täpsustanud. Ka asjaolu, et hageja on

esitanud kulutuste hüvitamiseks arve ka kinnistu eelmisele omanikule, ei ole hea usu

põhimõttega vastuolus. Hageja esitas talle arve kui solidaarvõlgnikule ning ei ole nõudnud

summa tasumist kahekordselt.

4.9. Kuna apellatsioonkaebuse tulemusena tuleks jätta hagi täielikult rahuldada, siis TsMS

§ 162 lg 1 järgi tuleb jätta menetluskulud kostjate kanda.

Vastustajate seisukoht

5. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta see rahuldamata ja maakohtu

otsus muutmata ning menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

millega maakohus jättis hagi kulutuste 1763,62 euro ja kahju 504,28 euro hüvitamise ning

nendelt summadelt arvestatud viivise nõuetes rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada

ning mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja aia ehitamisel kantud kulutuste hüvitis

1763,62 eurot ja kahjuhüvitis 504,28 eurot, ringkonnakohtu otsuse tegemise kuupäeva seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 444,51 eurot ja edasiulatuv VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivis põhinõudelt 2267,90 eurot alates ringkonnakohtu otsuse tegemisele

järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata osas, millega maakohus jättis hagi

rahuldamata kulutuste 3625,10 euro ja kahju 504,73 euro hüvitamise ning nendelt summadelt

arvestatud viivise nõuetes. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta 64,55% ulatuses

hageja kanda ja 35,45% ulatuses solidaarselt kostjate kanda.

2-22-17798

9 (15)

7. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi asja lahendamisel aluseks praeguse otsuse

p-s 3.1 loetletud maakohtu tuvastatud asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei

vaidle.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejal ei ole kostjate vastu nõuet AÕS § 151 lg 3

alusel.

8.1. AÕS § 151 lg 1 sätestab, et kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi,

peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. Sama

paragrahvi 3. lõike esimesest lausest tuleneb, et kui 1. lõikes nimetatud asja kasutavad mõlemad

naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt.

8.2. Sõltumata sellest, kas pidada vaidlusalust piirdeaeda piirirajatiseks või mitte, ei anna AÕS

§ 151 lg 3 hagejale õigust nõuda kostjatelt piirdeaia rajamise kulude hüvitamist. AÕS § 151

reguleerib olemasoleva piirirajatise kasutamist (RKTKo 17.10.2011, 3-2-1-89-11, p 15).

Korrashoiukuludeks selle paragrahvi 3. lõike tähenduses on need kulutused, mis on vajalikud,

hoidmaks piirirajatist ühiskasutuse eesmärgile vastavas seisundis. Nimetatud säte ei anna ühele

naabrile õigust nõuda teiselt naabrilt piirirajatise, sh aia püstitamise kulude hüvitamist, kui

selleks puudus naabrite kokkulepe (vt ka AÕS I komm (2014), § 151, p 3.b).

9. Hagejale ei tulene õigust nõuda kostjatelt piirdeaia rajamise kulutuste hüvitamist ka AÕS

§ 128 lg-st 3, millele hageja on menetluses viidanud. See säte annab kinnisasja omanikule

õiguse nõuda naaberkinnisasja omanikult kinnisasjade piirile piirimärkide paigaldamist ja

reguleerib sellega seonduvate kulude kandmist. Maakatastriseaduse § 2 p 10 kohaselt on

piirimärk piiripunkti tähis looduses, mille asukohta on võimalik taastada. Nõudeid piirimärgile

ja piirimärgi paigaldamist reguleerib keskkonnaministri 14. augusti 2018. a määrus nr 30

„Katastriüksuse moodustamise kord“. Vaidlusaluse piirdeaia näol ei ole tegemist piiripunkti

tähistava piirimärgiga, mis oleks paigaldatud vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele.

10. Hageja ei ole väitnud ning esitatud asjaolud ja tõendid ka ei võimalda tuvastada, et poolte

vahel oleks olnud eelnev kokkulepe piirdeaia ehitamiseks. Hageja väitel selline kokkulepe

puudus (vt hagiavalduse p 14). Seega ei tegutsenud hageja aeda ehitades kostjatega sõlmitud

lepingu alusel ning hageja nõude alusena võivad tulla kõne alla käsundita asjaajamise sätted,

täpsemalt VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1.

11. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et siinsel juhul ei ole käsundita asjaajamise

eeldused täidetud.

11.1. VÕS § 1018 sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu)

kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema,

on käsundita asjaajajal §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu

kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või

eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata

soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele

asumine muul põhjusel avalikes huvides. VÕS § 1018 lg 2 kohaselt ei ole käsundita

asjaajamisega tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks.

11.2. Maakohus leidis ekslikult, et hageja ei ole ajanud kostjate asja ja hagist ei nähtu hageja

soov tegutseda kostjate kasuks VÕS § 1018 lg 2 mõttes.

2-22-17798

10 (15)

11.2.1. Millegi tegemine teise isiku (soodustatu) kasuks VÕS § 1018 lg 1 mõttes tähendab seda,

et asjaajamine peab kasvõi osaliselt kuuluma võõrasse huvisfääri, isegi kui tegu tuleb mingis

osas kasuks ka asjaajajale endale (vt nt RKTKo 15.01.2015, 3-2-1-118-14, p 16; 04.03.2015,

3-2-1-168-14, p 16; 18.10.2017, 2-14-61664, p 26). Tahe soodustada teist isikut VÕS § 1018

lg 2 mõttes esineb juhul, kui asjaajaja teab, et ta ajab teise isiku asja, ning tahab teha midagi

teise isiku kasuks, st asjaajamise eesmärgiks on soodustada teist isikut. See eeldus on täidetud,

kui asjaajaja vähemalt mingis osas tahab teist isikut soodustada, isegi kui asjaajaja tegutseb

asjaajamisel ka enda huvides (vt nt RKTKo 15.01.2015, 3-2-1-118-14, p 17). Õiguskirjanduses

on leitud, et teise isiku asja ajamise tahte tõendamise seisukohalt omab tähtsust see, kas tegemist

on teise isiku asja objektiivse või subjektiivse ajamisega. Esimesel juhul saab asjaajamiseks

tehtavast teost endast järeldada seda, et tahetakse ajada (vähemalt mingis osas) teise isiku asja,

ning sel juhul eeldatakse teise isiku asja ajamise tahet (VÕS IV komm (2020), § 1018, p 3.3).

11.2.2. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja veenvalt põhistanud, et ta tegutses piirdeaia

ehitamisel teadmisega, et selle püstitamine kuulub osaliselt ka naaberkinnisasja (tulevaste)

omanike huvisfääri, ja tahtega soodustada aia ehitamisega lisaks endale ka naaberkinnisasja

(tulevasi) omanikke. Asjas esitatud fotodelt (sh kaardirakendustest) nähtub, et hageja ja kostjate

kinnisasjadel asuvad elamud asuvad üksteise nägemisulatuses ja kostjate elamust üle tee on

hageja aiamaa; ehkki hageja kinnisasja piiripoolses ääres on puid, on tegemist lehtpuudega ja

neid ei ole tihedalt (vt I kd, tl 6; kostjate 16. veebruari 2023. a vastuse hagile lisa 3; hageja

27. veebruari 2023. a seisukohta lisa 2). Hageja on esile toonud, et aia ehitamise kavandamise

ajal (2022. a jaanuaris) oli talle teada, et OÜ OX Invest ehitab Peetrivilla kinnistule maja selle

edasimüümiseks (millise asjaolu üle vaidlust ei olnud). Aia ehitamise ajendiks oligi uute

naabrite lisandumisel naaberkinnisasjade omanike privaatsuse tagamine. Seejuures on hageja

objektiivselt ajanud teise isiku asja. Kuna kahe kinnisasja piiri lähedale piirdeaia ehitamine

suurendab mõlema kinnisasja omanike privaatsust, saab sellest teost järeldada hageja tahet

ajada lisaks endale ka naaberkinnisasja omanike asja.

11.2.3. Teise isiku soodustamise tahte tuvastamisel ei ole oluline, et aia ehitamise ajal ei olnud

kostjad veel Peetrivilla kinnistu omanikud. VÕS §-st 1019 tuleneb, et kui käsundita asjaajaja ei

tea, kes on soodustatu, või kui ta peab soodustatuks ekslikult vale isikut, tulenevad asjaajamisest

õigused ja kohustused tegelikult soodustatule. Seega ei kuulu teise isiku soodustamise tahtluse

hulka tahe soodustada konkreetset isikut, vaid õigustatud asjaajajal on soodustatu vastu

asjaajamisest tulenevad nõuded ka juhul, kui ta sai soodustatu isikust teada alles käsundita

asjaajamise käigus või hiljem (vt VÕS IV komm (2020), § 1019, p 4). Siinsel juhul soodustas

aia ehitamine tegelikkuses kostjaid kui isikuid, kes Peetrivilla kinnistu omandasid, hakkasid

seda elamiseks kasutama ja said kasu aiaga suurenevast privaatsusest. Lisaks ei vaidle pooled

selle üle, et arendaja OÜ OX Invest oli ostnud Peetrivilla kinnistu 2021. a oktoobris eesmärgiga

ehitada sellele maja ja see maha müüa. Seega oli hagejale piirdeaia ehitamisel teada, et

Peetrivilla kinnistut hakkavad kasutama inimesed, kes selle arendajalt ostavad, mitte OÜ OX

Invest ise. Hageja väitel tegutses ta aia ehitamisel teadmisega, et kostjad olid juba sõlminud

eellepingu Peetrivilla kinnistu ostmiseks (vt hagiavalduse p 2; hageja 27. veebruari 2023. a

seisukoht, p 17). Seega oli hagejal teadmine ja tahe soodustada piirdeaia ehitamisega (lisaks

endale) just kostjaid. Kostjad on ise menetluses avaldanud, et nad olid sõlminud kinnisasja

võlaõigusliku ostu-müügilepingu 7. veebruaril 2022 (vt kostjate 28. märtsi 2023. a seisukoht,

p 10), seega enne seda, kui hageja aia ehitas.

11.3. Maakohus leidis ekslikult, et tõendatud ei ole ühegi VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 nimetatud

eelduse olemasolu.

2-22-17798

11 (15)

11.3.1. Hageja toob apellatsioonkaebuses põhjendatult välja, et maakohus on jätnud sisuliselt

hindamata hageja tõendina esitatud helisalvestise hageja ja tema abikaasa ning kostjate

16. augusti 2022. a vestlusest, piirdudes üksnes hageja ja kostja I 26. augusti 2022. a

sõnumivahetuse hindamisega. Helisalvestise ajahetkedel 1:22–1:41 kostuvast, sh kostja II

öeldust selgub, et kostjad on aia ehitamise kulude kandmisega nõustunud. Vestluse käigus

avaldasid kostjad korduvalt hagejale ja tema abikaasale, et nad on aiaga rahul ja nõus maksma

kinni poole aia ehitamise kuludest, kui hageja esitab kuludokumendid. See nähtub peamiselt

järgmistest helisalvestise katkenditest:

-

hageja abikaasa: „Me ei küsi täna teie käest mingisugust muud raha, saate aru, see on

materjali raha, mul on arved olemas“ (ajahetked 2:06–2:12);

-

kostja II: „Me ei olegi öelnud ju, et me ei ole nõus seda maksma“ (ajahetked 2:23–2.26);

-

kostja II: „Me ei ole kunagi öelnud, et me ei ole nõus selle aia eest maksma“ (ajahetked

3:12–3:15);

-

kostja II „Me oleme öelnud, et me maksame selle aia eest hea meelega […] Me oleme

öelnud, et see aed on ilus, meile väga meeldib“ (ajahetked 3:39–3:55);

-

kostja II: „Me oleme leppinud sellega, et aiast ühe osa maksame meie. Me oleme öelnud,

et me maksame, hea meelega, aga palun esitage kuludokumendid, mille alusel on see

pool hinda kujunenud. Meil ei ole mitte mingit muud probleemi ju“ 4:10–4:23);

-

kostja II: „Palun kuludokumendid, maksame pool aeda kinni“ (ajahetked 6:13–6:17);

„Esitage dokumendid, maksame ära, teema maas“ (6:24–6:27);

-

kostja I: „Meil ei olegi mingit küsimust olnud. Me oleme alati öelnud, et maksame

(ajahetked 7:20–7:22).

11.3.2. Helisalvestise põhjal saab ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et kostjad on aia

ehitamise VÕS § 1018 lg 1 p 1 mõttes heaks kiitnud. Kostjate heakskiidu andmist käsundita

asjaajamisele ei välista see, et nad ei olnud aia püstitamise ajal veel Peetrivilla kinnistu

omanikud. Ehkki asjas esitatud tõendid ei võimalda järeldada, et kostjad oleksid andnud aia

püstitamiseks nõusoleku enne seda, kui hageja hakkas aeda ehitama, kinnitab 16. augustil 2022

toimunud vestluse helisalvestis, et kostjad olid andnud aia ehitamisele vähemalt tagantjärgi

heakskiidu. Sellega väljendasid kostjad nõustumist sellega, et piirdeaia ehitamine oli ka nende

huvides, isegi kui see võis mingis osas olla ka aia ehitamise ajal Peetrivilla kinnistu omanikuks

olnud arendaja OÜ OX Invest huvides.

12. VÕS § 1023 lg 1 kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle

asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste

hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda

ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada

mõistlikult vajalikuks. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt välistab kulutuste hüvitamise nõude

see, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asudes ei olnud käsundita asjaajajal

kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Mõistlikkuse ja hea usu

põhimõtetest tulenevalt tuleb kulutuste hüvitamise nõude puhul arvestada ka seda, kas asjaajaja

ajas mingis osas ka oma asja ja millises osas ta asjaajamisest kasu sai, ning vastavas ulatuses

hüvitist vähendada (vt RKTKo 18.10.2017, 2-14-61664, p 26; vt ka VÕS IV komm (2020), §

1023, p 4.1)

13. Ringkonnakohus leiab, et 16. augusti 2022. a helisalvestisega on tõendatud, et kostjad on

nõustunud kandma poole aia ehitamise kuludokumentidega tõendatud kuludest. Ka hageja tõi

hagiavalduse p-s 3 esile, et kostjad lubasid tasuda poole piirdeaia ehitamisel kantud kulutustest

ning hagejal oli kostjatega kokkulepe, et kumbki naaber tasub 50% tehtud kulutustest. Hageja

ei ole väitnud, et kostjad oleksid nõustunud või et pooled oleksid kokku leppinud, et kostjad

2-22-17798

12 (15)

maksavad hagejale tasu ka tema töö eest aia ehitamisel. Eelnevast saab järeldada, et pooled olid

jõudnud üksmeelele hagejale käsundita asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamises selliselt, et

kostjad maksavad kinni 50% kuludokumentidega tõendatud kuludest, kuid mitte hageja

tööjõukulu. Seejuures ei annakski VÕS § 1023 lg 1 hagejale õigust nõuda enda tehtud töö

hüvitamist. Mõistliku tasu nõudmise õigus on VÕS § 1023 lg 2 kohaselt oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajajal, kuid hageja ei tegutsenud piirdeaeda ehitades

oma majandus- või kutsetegevuses, vaid ehitas selle isiklikel eesmärkidel (privaatsuse

tagamiseks) endale kuuluvale kinnisasjale, soodustades sellega ühtlasi ka kostjaid. Kulujaotus,

mille kohaselt materjalikulu jaotatakse naabrite vahel võrdselt, vastab üldjoontes ka sellele,

millisel määral kumbki pool hageja ehitatud aiast kasu saab.

14. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja ei ole aia ehitamiseks tehtud kulutusi

tõendanud.

14.1. Hageja 9. septembri 2022. a arve nr 1945 (I kd, tl 8) kohaselt on ta kandnud aia ehitamisel

järgmisi kulusid, millest nõudis 50% hüvitamist kostjatelt:

-

projekt 30 eurot, millest 50% on 15 eurot;

-

pinnasepuuri rent 50 eurot, millest 50% on 25 eurot;

-

42×55 kruvid 92 eurot, millest 50% on 46 eurot;

-

tsement 21 eurot, millest 50% on 10,50 eurot;

-

isepuurivad metallkruvid 15 eurot, millest 50% on 7,50 eurot;

-

külmumisvastane aine 32 eurot, millest 50% on 16 eurot;

-

nelikantpost 40 tk 1512 eurot, millest 50% on 756 eurot;

-

puitmaterjal 1824,96 eurot, millest 50% on 912,48 eurot.

Kokku oli hageja kandnud aia ehitamisel kulutusi 3576,96 eurot, millest nõudis kostjatelt

1788,48 euro hüvitamist (ülejäänud arvelt nähtuv summa oli hageja „tööraha“).

14.2. Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud 9. septembri 2022. a arvel märgitud

kulutuste kandmist osaliselt, s.o summas 3527,24 eurot:

-

projekti koostamise kulu 30 eurot tõendab AU 22. detsembri 2022. a sularahaarve nr 6

(I kd, tl 14);

-

pinnasepuuri rendi kulu 50 eurot tõendab FIE MM 20. märtsi 2022. a arve nr 16 (I kd,

tl 19);

-

kruvide kulu kokku 75 eurot (koos käibemaksuga 40,08 eurot + 34,92 eurot) tõendavad

Kose Kauplus OÜ 1. aprilli 2022. a arve nr 1489930 ja 4. aprilli 2022. a arve nr 1490249

(I kd, tl-d 16 ja 17), ülejäänud osas (s.o 92 + 15 - 75 = 32 euro ulatuses) ei ole selle kulu

kandmine tõendatud;

-

tsemendikulu vähemalt hageja märgitud summas 21 eurot tõendavad Kose Kauplus OÜ

29. märtsi 2022. a arve nr 1489679 (koos käibemaksuga 20,16 eurot) ja 1. aprilli 2022. a

arve nr 1489930 (koos käibemaksuga 14,66 eurot) (I kd, tl-d 15 ja 16);

-

külmumisvastase aine kulu 14,28 eurot (koos käibemaksuga) tõendab Kose Kauplus OÜ

29. märtsi 2022. a arve nr 1489679 (I kd, tl 15), ülejäänud osas (s.o 32 - 14,28 =

17,72 euro ulatuses) ei ole selle kulu kandmine tõendatud;

-

nelikantpostide (koos transpordiga) kulu 1512 eurot (koos käibemaksuga) tõendab

Aiakoda OÜ 28. veebruari 2022. a arve nr 1125 (I kd, tl 18);

-

puitmaterjali (koos veoteenusega) kulu 1824,96 eurot (koos käibemaksuga) tõendab

Puumarket AS 1. aprilli 2022. a arve MA526975 (I kd, tl 20).

2-22-17798

13 (15)

Tõendatud kulutuste summast 3527,24 eurot moodustab 50% ehk kostjate osa 1763,62 eurot.

14.3. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et siinsel juhul on põhjendatud lähtuda hageja

kantud kulutuste suuruse hindamisel Eritex Invest OÜ-lt tellitud eksperthinnangust. Hagejal on

olnud võimalik esitada kantud kulutuste kohta kuludokumendid. Hageja 9. septembril 2022

kostjatele esitatud arvelt ei nähtu mingeid selliseid kulutusi, mille kohta hageja poleks

kohtumenetluses kuludokumente esitanud. Sellest järeldub, et isegi, kui hageja kasutas aia

ehitamisel mingeid täiendavaid vahendeid või materjale, mis tal endal varasemast olemas olid,

ei olnud tal kavatsust nõuda kostjatelt nende hüvitamist.

14.4. Hageja on esitanud menetluses ka AS Stokkeri 1. detsembri 2021. a arve-saatelehe

nr AB3704420, mille kohaselt on hageja tellinud lintsaelindi ja selle transpordi kokku

51,90 euro (koos käibemaksuga) eest (I kd, tl 21). Kuna hageja ei ole sellist kulu kostjatele

9. septembril 2022 esitatud arvel välja toonud, ei ole tõendatud selle kulu seos piirdeaia

ehitamisega. Isegi kui hageja seda toodet aia ehitamisel kasutas, ei olnud tal kavatsust nõuda

kostjatelt selle kulu hüvitamist.

14.5. Ringkonnakohus ei nõustu kostjate menetluses esitatud vastuväidetega hageja esitatud

kuludokumentidele (vt kostjate 16. veebruari 2023. a vastus hagile p-d 17–1.17.6; 28. märtsi

2023. a seisukoht, p-d 7–7.2).

14.5.1. Põhjendatud ei ole kostjate väited AU 22. detsembri 2022. a sularahaarve nr 6 (I kd, tl

14) võltsituse kohta. Sisuliselt heidavad kostjad arvele ette intellektuaalset võltsitust, mitte

võltsitust TsMS § 277 tähenduses, kuna kostjate arvates on arve koostatud tagantjärele kohtule

esitamiseks ja ei kajasta tegelikke asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et tõendi usaldusväärsust

ei mõjuta see, et arve on koostatud detsembris 2022, samas kui aed ehitati aprillis 2022. Arve

võidigi esitada tagantjärgi. Arve ebaõigsust ja sellel märgitud teenuse mitteosutamist ei saa

järeldada ka sellest, et arve väljastamisel on kasutatud sama programmi nagu hageja poolt

kostjatele 9. septembril 2022 väljastatud arve puhul. Projekti vastuvõtmist hageja poolt ja selle

eest sularahas tasumist tõendavad arvele hageja ja AU omakäeliselt tehtud märked ja allkirjad

(vt hageja 27. veebruari 2023. a seisukoha lisa 6).

14.5.2. Põhjendatud ei ole ka kostjate vastuväited Kose Kauplus OÜ 29. märtsi 2022. a,

1. aprilli 2022 ja 4. aprilli 2022. a arvetele. Asjaolu, et arvetel ei ole märgitud selle saaja ja

maksja, ei anna alust järeldada, et arved oleksid võltsitud. Ekslik on kostjate väide, et arvetel

pole märgitud, kas makse ka tegelikult tehti. Kõigilt kolmelt arvelt nähtub, et need on makstud

kaardimaksega. 4. aprilli 2022. a arvelt nähtuva aia täisväetise (samuti töökinnaste) eest ei ole

hageja kostjatelt hüvitist nõudnud; terrassikruvide kasutamist aia ehitamisel on hageja

menetluses veenvalt põhjendanud (vt hageja 27. veebruari 2023. a seisukoht, p 23). Arvetel

märgitud kauba vastuvõtmist hageja poolt ja selle eest tasumist kinnitavad ka hageja ja kauba

väljastaja allkirjad arvetel (vt hageja 27. veebruari 2023. a seisukoha lisad 7–9).

14.5.3. Asjaolu, et Aiakoda OÜ arve nelikantpostide kohta ja Puumarket AS arve puitmaterjali

kohta on väljastatud hageja abikaasa F nimele, ei välista arvetelt nähtuvate kulutuste hüvitamist

hagejale. Hageja esitatud maksekorraldusest nähtuvalt on Aiakoda OÜ arve tasutud F

pangakontolt, kuid Aiakoda OÜ 27. veebruari 2023. a maksekinnituse kohaselt on arve nr 1125

tasutud hageja poolt (vt hageja 27. veebruari 2023. a seisukoha lisad 3 ja 4). Ka hageja esitatud

kirjavahetuse kohaselt osalesid nelikantpostide tellimises nii hageja abikaasa kui ka hageja ise

(vt samas, lisa 11). Seega võis kauba tegelik tellija olla hageja, kes nelikantposte aia ehitamiseks

vajas, ning F võis tasuda arve oma abikaasa eest (VÕS § 78 lg 4), sh koos hageja kohustusega

2-22-17798

14 (15)

see summa abikaasale hüvitada. Puumarket AS arve on tasutud hageja pangakontolt, mida

kinnitab hageja esitatud maksekorraldus (vt samas, lisa 5).

15. Eelnevat arvestades on hagejal õigus nõuda kostjatelt VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1 alusel aia

ehitamisel kantud kulutuste hüvitamist summas 1763,62 eurot. See summa tuleb mõista

kostjatelt hageja kasuks välja solidaarselt, sest Peetrivilla kinnistu omanikena peavad nad täitma

hagejale sama sisuga kohustuse ja tuvastatud asjaoludel on kostjad lubanud hagejale

asjaajamisel kantud kulutused hüvitada ühiselt (VÕS § 65 lg-d 2 ja 4). Ülejäänud osas (s.o

5388,72 - 1763,62 = 3625,10 eurot) ei ole hageja hagis esitatud nõue aia ehitamise kulutuste

hüvitamiseks põhjendatud.

16. Hageja nõuab kostjatelt ka võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude 1009,01 euro

hüvitamist. See nõue on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud osaliselt.

16.1. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv

kahju mh mõistlikke kulusid kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nõude aluseks on

VÕS § 115 lg 1. Hageja nõuab kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist lepingulise esindaja 4 t

40 min töö eest tunnihinnaga 180 eurot, millele lisandub käibemaks, samuti kinnistusraamatu

päringu esitamise kulu 1 euro hüvitamist. Hageja väitel tekkisid õigusabikulud seoses

kohtueelsete läbirääkimistega, mil hageja lepinguline esindaja esitas kostjatele nõudekirja ja

kompromissiettepaneku.

16.2. Nõudekirja koos kompromissiettepanekuga on hageja esitanud kostjatele 4. oktoobril

2022 (I kd, tl-d 10–11). Sellele ei olnud lisatud aia ehitamise tegelikke kulusid tõendavaid

dokumente ja nõudekirjas hageja ka ei nõudnud kostjatelt tehtud kulutuste hüvitamist, vaid

soovis aia väärtuse hüvitamist vastavalt kolmandatelt isikutelt saadud hinnapakkumistele. Oma

31. oktoobri 2022. vastuses hageja nõudekirjale (I kd, tl-d 12–13) juhivad kostjad tähelepanu,

et neile ei ole esitatud ühtegi aia ehitamisega seotud kuludokumenti, ehkki nad on neid hagejalt

nõudnud. Hageja ei ole ka väitnud, et ta oleks enne kohtusse pöördumist kostjatele

kuludokumendid esitanud.

16.3. Tuvastatud asjaoludel olid kostjad nõustunud hüvitama 50% aia ehitamisel kantud

kuludest, ja hageja aktsepteeris seda ning oli teadlik, et kostjad soovivad näha kuludokumente

(mh poolte 16. augusti 2022. a vestluse helisalvestisest ja kostja I 10. septembri 2022. a e-kirjast

(I kd, tl 9) nähtuvalt). Käsundita asjaajaja kohustus esitada soodustatule ülevaade käsundita

asjaajamisega seotud kuludest koos selle aluseks olevate tõenditega tuleneb ka VÕS § 624 lg-

st 2 (vt VÕS IV komm (2020), § 1020, p 4.2). Kohtueelne nõudekiri, milles hageja nõudis

kostjatelt hoopis poole aia väärtuse hüvitamist, tuginedes erinevate teenuseosutajate

hinnapakkumistele, ei olnud siinse vaidluse asjaoludel tervikuna asjakohane.

16.4. Siiski on nõudekirja koostamisega seotud õigusabikulud aidanud hagejal rääkida

kostjatega läbi kohtuvälise kokkuleppe sõlmimise osas, püüdes vältida kohtusse pöördumist.

Samuti on need aidanud valmistuda kohtusse pöördumiseks osas, milles lepinguline esindaja

on tutvunud kliendi sisendi ja tõenditega, teinud õiguslikku analüüsi ja kliendiga eelneva

raames suhelnud. Osaliselt võis ka 4. oktoobri 2022. a nõudekirja koostamine aidata vähendada

hiljem hagiavalduse koostamisele kuluvat aega (asjaolude kirjapanemise ja käsundita

asjaajamist puudutava õigusliku analüüsi osas). Eelnevat arvestades on hageja kohtueelsed

õigusabikulud põhjendatud 2 t 20 min ulatuses, s.o 30. septembri 2022. a arvele nr 22090102

lisatud aruandelt nähtuvad 25. septembri 2022. a ja 28. septembri 2022. a toimingud ning 1 t

ulatuses 30. septembri 2022. a toiming (I kd, tl-d 27 – 27 pöördel). Hilisemate õigusabikulude,

s.o arvetelt nr 22100110 (I kd, tl-d 26 – 26 pöördel) ja nr 22110008 (I kd, tl-d 28 – 28 pöördel)

2-22-17798

15 (15)

nähtuvate kulude vajalikkust ja seotust kostjatele kohtuvälise nõude esitamisega ei ole hageja

põhjendanud. Osaliselt näivad need kulud olevat seotud kohtusse pöördumisega, s.o hagi

ettevalmistamisega (sh suhtlus kliendiga ja tõendite kogumine), millisel juhul need on osa

hageja menetluskuludest ja neid kahjuhüvitisena TsMS § 174 lg-st 11 tulenevalt nõuda ei saa;

osaliselt seonduvad need hageja vaidlusega OÜ-ga OX Invest, mitte kostjatega.

16.5. Tunnitasu 180 eurot (ilma käibemaksuta) on advokaadist esindaja puhul põhjendatud,

jäädes turuhinna piiresse. Samuti on nõude esitamisega seotud kuluna põhjendatud 25.

septembri 2022. a kinnistusraamatu väljavõtte kulu 1 euro. Kokku on hageja põhjendatud

kohtueelsed kulud koos käibemaksuga (hageja on füüsiline isik) 504,28 eurot (2,33 × 180 × 1,2

+ 1). See summa tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel

välja mõista, kuna hagejale nende kulude näol tekkinud kahju on põhjuslikus seoses sellega, et

kostjad rikkusid kohustust hüvitada hagejale pool piirdeaia ehitamisel kantud kuludest.

17. Hageja nõuab kostjatelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist hüvitamisele

kuuluvatelt summadelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni nõude täieliku

rahuldamiseni. See nõue on VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 alusel põhjendatud. Ringkonnakohtu otsuse

tegemise kuupäeva (9. august 2024) seisuga on põhinõudelt 2267,90 (1763,62 + 504,28) eurot

alates 26. novembrist 2022 sissenõutavaks muutunud seadusjärgses määras viivis

viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt 444,51 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja

kasuks välja mõista. Vastavalt TsMS §-le 367 tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

mõista ka edasiulatuv VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates

ringkonnakohtu otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude 2267,90 euro täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

18. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust asja sisulise lahendamise osas, tuleb seda

TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Samuti tuleb TsMS

§ 173 lg 1 järgi jaotada apellatsioonimenetluse kulud.

19. Arvestades, et tegemist on rahalise nõudega hagiga ja see rahuldatakse osaliselt, on

põhjendatud jaotada menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.

Võttes aluseks tsiviilasja hinna, rahuldab ringkonnakohus hagi 35,45% ulatuses (2449,33 ÷

6909,55 × 100%). Seega tuleb jätta poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest

64,55% hageja kanda ja 35,45% solidaarselt kostjate kanda.

20. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtus kantud menetluskulude jaotust ja maakohus ei

ole hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, määrab

menetluskulud TsMS § 177 lg 2 järgi määrusega kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

21. Vastavalt TsMS § 178 lg 1 esimesele lausele saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes praeguse otsuse peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)