3-20-2458/59 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Oliver Kask ja Y.Y Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.08.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2458

Haldusasi

Lustrum Teenused OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

05.11.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/051534-27

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Lustrum Teenused OÜ,

esindaja v.adv Vahur Kivistik

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet,

esindaja MK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.05.2023 kohtuotsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Lustrum Teenused OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Lustrum Teenused OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

12.05.2023 otsus haldusasjas nr 3-20-2458 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.09.2024 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-20-2458

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU OTSUS

1. Kaebaja kajastas 2019. aasta septembri, oktoobri ja novembri käibedeklaratsioonidel kokku

3274,20 eurot sisendkäibemaksu Optinord OÜ (Optinord) arvete alusel ning 11 003,40 eurot

sisendkäibemaksu DnD Services OÜ (DnD) arvete alusel. Arvetel on osutatud teenusena

nimetatud lammutustööd või lammutuse abitööd.

2. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 05.11.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/051534-27

(vaidlustatud maksuotsus), millega kohustas kaebajat tasuma 14 277,67 eurot käibemaksu ja 21

416,40 eurot tulumaksu. Maksuotsuse kohaselt ei võinud kaebaja eelnimetatud arvete alusel

sisendkäibemaksu arvestada ning arvete alusel tehtud väljamaksed ei olnud seotud kaebaja

ettevõtlusega, kuna Optinord ega DnD ei osutanud kaeajale arvetel nimetatud teenuseid, tegemist

oli näilike tehingutega. MTA hinnangul pani kaebaja toime maksupettuse, olles teadlik, et

Optinord ja DnD ei ole arvetel näidatud teenuseid osutanud. MTA pidas võimatuks nende arvete

alusel tehtud väljamakselt tulumaksu määramist hindamise teel, kuna usaldusväärselt ei ole

võimalik kindlaks teha arvetel näidatud töid teinud isikuid ja neile makstud tasu suurust. MTA

põhjendas oma järeldusi kokkuvõttes järgnevate asjaoludega:

a.

kaebaja ei tuvastanud isikut, kes Optinordi ja DnD nimel tehinguid tegi, ei kontrollinud

tehingupartnerite tausta ega sõlminud kirjalikke lepinguid;

b. tööaja arvestuse lehed kinnitavad, et tööaja arvestust kontrollis kaebaja ning temalt saadud

teabe põhjal koostasid Optinord ja DnD arved, samas DnD arvetele märgitud töötundide arv

on oluliselt suurem kui tööaja arvestuse lehtedel kajastuv;

c.

Optinord ja DnD ei kinnitanud MTA-le tehingute toimumist, seda ei teinud ka JK, kes

kaebaja väitel Optinordi ja DnD-d esindas;

d. Optinord ja DnD ei olnud reaalselt tegutsevad äriühingud, MTA kustutas need vastavalt

01.11.2019 ja 07.01.2020 otsusega käibemaksukohustuslaste registrist, riiklike makse

töötasuväljamaksetelt kumbki neist ei tasunud;

e.

töötajad tegutsesid kaebaja juhtimise ja kontrolli all, mistõttu puudus kaebajal vajadus

soetada teenust Optinordilt ja DnD-lt;

f.

tööaja arvestuse lehtedel kajastatud välisriikidest pärit töötajate nimelisi isikuid ei ole

töötamise registris (TÖR) registreeritud ning pole võimalik tuvastada neile isikutele makstud

töötasusid ega neilt töötasudelt tasutud makse; 29-st isikust, kes töötundide arvestuse lehtede

kohaselt väidetavalt kaebaja objektidel töötasid, ei ole 25 kas võimalik tuvastada või ei ole

nad kättesaadavad; MA kinnitas, et ei ole tööaja arvestuse lehel märgitud objektil töötanud,

seal töötamist ei kinnitanud ka EV ja MV; YM kinnitas töötamist kaebaja objektil,

selgitades, et töötas enda teada Lustrum Teenused nimelises äriühingus ning teadis nimetada

objektijuht Ivarit.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 05.11.2020 maksuotsuse tühistamiseks.

Kaebaja seisukohad olid kokkuvõttes järgmised.

3.1.

MTA on uurimiskohustust rikkudes jätnud võtmata seletused objektijuhtidelt IPlt ja RTlt

ega ole pöördunud objektidel töid reaalselt teinud isikute poole. Ei saa välistada, et Optinord ja

2(11)

3-20-2458

DnD andsid tööd ebaseaduslikult Eestis viibivatele isikutele ega tasunud tööjõumakse, ent seda ei

saa ette heita kaebajale. AK, DM ja PP, kellelt MTA seletusi ei võtnud, võisid teha töid Optinordi

ja DnD heaks. DM võis jõuda Eestisse ja teha siin tööd, enne kui tema kohta esitati esmakordselt

taotlus lühiajalise töötamise registreerimiseks. Maksuotsusest ei selgu, kas BC kinnitas

Optinordis või DnD-s töötamist. Arusaamatuks jääb, millist teavet andsid MTA-le TT, MA, MV

ja EV. YM selgitas MTA-le, et tema juhendajaks objektil oli V, kes pidi olema DnD töötaja VA,

mis kinnitab töötamist DnD-s.

3.2.

MTA ei ole kontrollinud kaebaja poolt arvete alusel välja makstud summade edasist

liikumist ega tuvastanud, et raha oleks jõudnud tagasi kaebajani.

3.3.

Kaebajal ei pidanud tekkima kahtlust tehingupartnerites, kuna esmakordselt pöördus JK,

kes oli Optinordi töötajana registreeritud ajavahemikul 11.08.–14.11.2019, kaebaja poole e-

kirjaga aadressilt XXX. DnD nimel suhtlemiseks kasutatud e-posti aadress YYY oli sama, mis

äriregistris. MTA ei ole ümber lükatud kaebaja selgitust, et kohtumisel kaebajaga viibisid nii

juhatuse liige kui JK koos.

3.4.

Kaebaja tasus arved tehingupartnerite pangakontole, mitte tundmatule isikule sularahas.

3.5.

Töötajate üleminek ühest ettevõttest teise ei ole ebatavaline ning arve esitaja muutumine ei

ole iseenesest kahtlust äratav asjaolu.

3.6.

DnD oli tegutsev ettevõte, kes esitas ajavahemikul 01.09.–30.11.2019 viis taotlust

välismaalase Eestis lühiajalise töötamise registreerimiseks ja sellele eelnevalt veel viis taotlust,

mis kõik rahuldati.

3.7.

MTA on põhjendamatult piirdunud Optinordilt ja DnD-tl teabe saamiseks ainult ühe

korralduse tegemisega ning see, et viimased MTA-le ei vastanud, ei saa olla ette heidetav

kaebajale. JK on tunnistanud töötajate vahendamisega tegelemist.

3.8.

Lammutuse abitööd on lihttööd, mille puhul ei ole vajalik tööde täpseid detaile eelnevalt

kindlaks määrata – töid tehakse nende inimestega, kes konkreetsel päeval kohale tulevad ning

tööjärg antakse ette vastavalt objektijuhi suunistele ja sellele, kus parajasti töid on vaja teha.

9-eurone tunnitasu ei pidanud tekitama kaebajal kahtlust, et Optinord ja DnD jätavad töötasu

väljamaksetelt maksud maksmata, kuna 2019. aastal oli miinimum tunnipalk 3,21 eurot tunnis.

3.9.

Maksu määramise õiguslik alus on ebaselge, kuna jääb arusaamatuks, kas MTA heidab

kaebajale ette hoolsuskohustuse rikkumist või maksupettuses osalemist.

3.10. Vaidlustatud maksuotsuses ei ole MTA võtnud selget seisukohta, kas tööd on tehtud või

mitte. Tõendamata on MTA seisukoht, et töid tegid kaebaja enda töötajad.

3.11. MTA on põhjendamatult jätnud kaalumata võimaluse tulumaksu määramiseks hindamise

teel.

4. Vastustaja vaidles kaebusele vastu. Vastustaja seisukohad olid kokkuvõttes järgmised.

4.1.

Uurimiskohustust ei ole rikutud, MTA püüdis saada teavet väidetavatelt tehingupartneritelt

ja tuvastada väidetavalt töid teinud isikuid. IPlt ja RTlt täiendav selgituste võtmine ei olnud

vajalik, kuna kaebaja esitas nende seletuskirjad. JK jäi MTA-le kättesaamatuks, kättesaadavad ei

olnud ka Optinord ja DnD, mis kinnitab, et arvetel näidatud tehinguid ei toimunud.

4.2.

MTA on põhjendanud kahtlust, et kaebaja osales maksupettuses, ent selleks ei pidanud

tingimata tuvastama, et raha liikus tagasi kaebajani. Maksupettuses osalemise kahtlus on

põhjendatav sellega, et kaebaja ei tuvastanud isikut, kellega ta väidetavalt tööde tellimise kokku

leppis ega seda, millist äriühingut see isik esindab, ning sellel vaatamata ei sõlminud kirjalikku

lepingut.

3(11)

3-20-2458

4.3.

Optinord ja DnD ei olnud reaalselt tegutsevad äriühingud ega ole arvetel näidatud teenust

kaebajale osutanud. Ei saa välistada, et kaebaja enda töötajad või tundmatud kolmandad isikud

tegid arvetel nimetatud töid, ent MTA ei pidanud tegelikku müüjat välja selgitama.

4.4.

Hindamise teel maksu määramine ei olnud võimalik, kuna reaalselt töid teinud isikuid, töö

tegelikku mahtu ja isikutele makstud tasu ei olnud võimalik usaldusväärselt tuvastada.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 02.12.2021 otsusega kaebuse ja tühistas vaidlustatud

maksuotsuse. Halduskohus leidis, et MTA rikkus oluliselt uurimiskohustust ning pidanuks

eelkõige uurima Optinordi ja DnD pangakontode andmeid, et kontrollida Optinordi ja DnD

reaalse majandustegevuse olemasolu ja võimalikele töötajatele väljamaksete tegemist.

Halduskohus heitis MTA-le ette ka IPlt ja RTlt seletuste võtmata jätmist ning pealiskaudset

suhtumist JKlt saadud teabesse. Halduskohus tõdes, et lammutustööde laadi tõttu ei saa kirjaliku

lepingu sõlmimata jätmist pidada ebamõistlikus ning et tööd teostanud inimeste tegutsemine

kaebaja juhtimise ja kontrolli all ei viita kaebaja osalemisele maksupettuses.

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23.03.2022 otsusega halduskohtu 02.12.2021 otsuse ja

saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et vastustaja ei rikkunud

uurimispõhimõtet määral, mis tingib maksuotsuse tühistamise, samas kui halduskohus ei ole

igakülgselt analüüsinud vastustaja esile toodud tõendeid ja asjaolusid. Ringkonnakohtu

põhjendused olid kokkuvõttes järgmised.

6.1.

Kuna vaidlustatud maksuotsuses tugines MTA põhjendatud kahtlusele, et kaebaja osales

maksupettuses, tuleb kohtumenetluses kontrollida, kas maksumenetluses kogutud tõendid ja

tuvastatud asjaolud kinnitavad seda kahtlust.

6.2.

Optinordi ja DnD pangakontode väljavõtted võivad küll kajastada tähtsust omavat teavet,

ent nende MTA poolt nende analüüsimata jätmine ei pea tingimata kaasa tooma maksuotsuse

tühistamist.

6.3.

Kuna DnD ei ole töötajatele töötasu väljamakseid deklareerinud, ei pole kindlust, et TÖR-is

registreeritud isikud ka tegelikult DnD juures tööd tegid, mistõttu ei tõenda lühiajalise töötamise

registreerimise taotluste esitamine ning TÖR kanded veenvalt DnD reaalse majandustegevuse

olemasolu. Isegi kui leiaks kinnitust, et Optinord või DnD tegelesid majandustegevusega, ei

kummutaks see maksupettuse kahtlust, sest ühtegi nendest töötajatest, kes olid Optinordi ja DnD

töötajatena registreeritud ning kelle kohta esitas DnD lühiajalise töötamise registreerimise

taotlused, ei ole kaebaja esitatud tööaja arvestuse lehtedel märgitud töötajate hulgas ning

puuduvad tõendid, mille põhjal saaks tööaja arvestuse lehtedel märgitud isikuid seostada

Optinordi või DnD-ga.

6.4.

MTA leidis õigesti, et kaebaja töödejuhatajate IP ja RT seletused on ebausaldusväärsed

ning ei nähtu asjaolusid, millest tingitult oleks MTA pidanud need isikud suuliselt üle kuulama.

6.5.

Asjaolust, et tehingupartnerid ei ole kinnitanud tehingute tegemist, võib kogumis muude

asjaoludega kinnitada maksuhalduri kahtlust seoses maksupettusega.

6.6.

MTA järeldas õigesti, et kaebaja jaoks ei olnud oluline tuvastada, kes Optinordi ja DnD

nimel tehinguid tegi, kuna ta ei teinud midagi selle kontrollimiseks, olgugi et pakkumist

sisaldanud e-kirja saatjaks olev isik (Jürgen) ei olnud avalike registrite kohaselt seostatav

Optinordiga ning e-kirja saatmine e-postiaadressilt, milles sisaldus domeeninimi optinord.eu, ei

olnud piisav kirja saatja esindusõiguses veendumiseks.

6.7.

Arvestades lepingute võrdlemisi suur mahtu ja seda, et varem ei olnud kaebaja nende

teenuse osutajatega tehinguid tehtud, saab kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis kokkuleppe puudumist pidada koosmõjus tehingupartnerite ja nende esindajate

4(11)

3-20-2458

tuvastamata jätmise ning tööaja arvestuse korraldusega maksupettuse kahtlust kinnitavaks

asjaoluks.

6.8.

Kaudselt kinnitavad MTA kahtlust arvete võltsituses ka DnD arvetega seotud vormivead –

e-posti aadressid, millelt kaebaja väitel talle arved saadeti, ei kattu arvetele märgitud

registrijärgsete e-posti aadressidega, KMKR number on arvetele märgitud valesti, arve esitaja

ärinimi on kajastatud äriregistrisse kantust erinevalt, 30.10.2019 ja 28.11.2019 arvetel on

kajastatud DnD aadress, mis ei olnud selleks ajaks enam registrijärgne asukoht.

6.9.

MTA tegi piisavalt menetlustoiminguid tööaja arvestuse lehtedel märgitud töötajatega

kontakti saamiseks, kuna ülejäänud isikute kättesaamine ning neilt seletuste võtmine oleks olnud

võimatu või ebamõistlikult keerukas. YM, EV ja MV ütlustest nähtub, et neil puudus kokkupuude

DnD esindajate või JKga. Asjaolu, et YM võttis objektil vastu Valeri-nimeline isik, ei kinnita

seost DnD-ga, sest ka VA puhul pole tuvastatav töösuhe DnD ega Optinordiga. Ei nähtu põhjust,

miks oleks YM pidanud valetama selle kohta, keda ta oma tööandjaks pidas. Isegi kui EVl ja

MVl puhul oletada huvi anda maksuhaldurile oma töötamise kohta ebatõeseid ütlusi, on

ebausutav, et EV tegi 10 tundi päevas lammutustöid perioodil 12.11.–15.11.2019 ehk pärast seda,

kui talle oli 13.11.2019 erakorralise meditsiini osakonnas paigaldatud käele kips. IP, kes täitis

tööajatabeleid, pidi teadlikult kandma sinna tegelikkusele mittevastavad andmed.

6.10. Halduskohus on põhjendamatult tähelepanuta jätnud selle, et DnD arvetel näidatud

töötundide arv on kokku 598 tunni võrra suurem kui tööaja arvestuse lehtedel märgitud ehk

kokku maksis kaebaja 5382 eurot enam kui pidanuks. Sedavõrd suure erinevuse aktsepteerimine

oleks reaalselt toimunud tehingu puhul väheusutav.

7. Asja uuel läbivaatamisel tegi Tallinna Halduskohus 12.05.2023 otsuse, millega jättis

kaebuse rahuldamata ning kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Halduskohus nõustus

vaidlustatud maksuotsuse põhjendustega ega korranud neid, esitades siiski kokkuvõtvalt

järgmised seisukohad.

7.1.

Kaebaja ning Optinord ja DnD vahel ei ole vaidlusalustel arvetel näidatud tehinguid

toimunud ja kaebaja oli sellest teadlik. Tuvastamist ei ole leidnud, et Optinordi ja DnD nimel

tegutsenud JKl oleks olnud volitus nende äriühingute nimel tehinguid teha. On usutav, et JK

vahendas kaebajale töötajaid, kuid tema tegevus ei ole omistatav Optinordile. Kaebaja selgitus, et

kaebaja kohtus nii JK kui Optinordi juhatuse liikme KTga, kelle esindusõiguse ta tuvastas, ei ole

usaldusväärne.

7.2.

DnD asumine Optinordi asemele oli tõenäoliselt tingitud sellest, et Optinord kustutati

käibemaksukohustuslaste registrist. Kaebaja eeldas mistahes põhjuseta, et JKl on õigus esindada

DnD-d. Kohtuistungil kinnitas JK, et DnD nimi ei ütle talle midagi. DnD puhul pole võimalik

tuvastada, kes tehingutes kaebajaga üldse mingisuguseid majanduslikke sooritusi tegi, mis

välistab võimaluse, et DnD osutas arvetel märgitud teenust „lammutustööd“.

7.3.

Tuvastatud asjaolud viitavad sellele, et Optinordi ja DnD näol oli tegemist nn

arvevabrikutega ehk teisisõnu oli tegemist olukorraga, kus tundmatud isikud korraldasid

Optinordi ja DnD nimel arvete väljastamist teenuse eest, mida need äriühingud tegelikult ei

osutanud, said arve saajalt raha ning kasutasid seda teadmata otstarbel. Optinordi ja DnD

pangakontodelt nähtub, et vaidlusaluste arvete alusel kaebaja poolt tasutud summad kantakse

samal või järgmisel päeval edasi teistele äriühingutele või võetakse sularahas välja. Selles

olukorras ei ole oluline tuvastada, kas JKl oli pangakontode kasutamisõigus ning mida rahaga

edasi tehti.

7.4.

Kaebaja etteheiteid uurimispõhimõtte rikkumise kohta on halduskohus 02.12.2021 ja

ringkonnakohus 23.03.2022 otsuses põhjalikult käsitlenud, mistõttu ei ole neil vajalik täiendavalt

peatuda.

5(11)

3-20-2458

7.5.

Maksuhaldur on õigesti kvalifitseerinud arvete alusel tehtud väljamaksed ettevõtlusega

mitte seotud väljamakseteks. Pole teada, kellele ja milleks kulus tegelikult kaebaja poolt

Optinordi ja DnD arvetele kantud raha, mistõttu ei ole võimalik tuvastada väljamaksete seotust

kaebaja ettevõtlusega. MTA ei pidanud kaaluma tulumaksu määramist hindamise teel. Üldjuhul

ei ole teenuse, sh ehitamise puhul tulumaksu määramine hindamise teel võimalik ning siinsel

juhul ei esine seda võimaldavaid erandikke asjaolusid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, paludes halduskohtu

12.05.2023 kohtuotsus tühistada ja teha uus otsus, millega tühistada vaidlustatud maksuotsus või

teise võimalusena saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Apellatsioonkaebuse

põhjendused on kokkuvõttes järgmised.

8.1.

Halduskohus on rikkunud HKMS § 157 lõigetest 1 ja 2 tulenevat kohtuotsuse põhjendamise

ja tõendite hindamise kohustust, halduskohus ei ole põhjendanud mittenõustumist kaebaja

väidetega.

8.2.

Kaebaja jääb varem menetluses esitatud seisukohtadele, mis puudutavad MTA poolt

uurimiskohustuse rikkumist. Vaidlustatud maksuotsus põhineb suuresti teesil, et JKl puudus

igasugune seos kahtluse alla pandud tehingutega, ent kohtumenetluses on selgunud, et JK oli

Optinordi töötaja ning halduskohtu istungil tunnistajana ütlusi andes kinnitas JK tööjõu

vahendamist Optinordile ning sama tööjõu edasiandmist Optinordi poolt kaebajale. Halduskohus

on kohtuotsuse punktis 11 lubamatult nõustunud kontrolliakti punktis 1.1.3.1. esitatud

põhjendustega, mis puudutavad JK volituste puudumist, kuna seal esitatud väärkäsitlus sai alguse

MTA poolsest andmete varjamisest JK töötamise kohta Optinordis.

8.3.

Ei ole jälgitav, kuidas jõudis halduskohus järeldusele, et kaebaja ning Optinordi ja DnD

vahel ei ole vaidlusalustel arvetel näidatud tehinguid toimunud ja kaebaja oli sellest teadlik.

Halduskohtu järeldus, et JK tegevus ei ole omistatav Optinordile, on vastuolus halduskohtu

hinnanguga, et JK poolt tunnistajana antud ütluste pinnalt on usutav, et ta vahendas kaebajale

töötajaid. Kuna ta oli Optinordi töötaja, ei saanud ta vahendada kellegi teise, kui Optinordi

tööjõudu.

8.4.

Halduskohus on vääralt leidnud, et tulumaksu määramine hindamise teel ei olnud võimalik.

MTA-l oli võimalik asuda tulumaksu määrama hindamise teel, küsides maksumaksjalt andmed

töös olnud lammutusobjektide kohta, lammutustööde mahu kohta ning kõrvutades vaadeldaval

perioodil tööde mahtu eri objektidel kaebaja oma töötajate arvuga. Seda, millised objektid oli

kaebajal töös ja millises mahus neil objektidel töid tehti, on raamatupidamisdokumentide alusel

lihtne välja selgitada. Maksuhalduril oleks olnud võimalik kaasata ka ehituse -ja lammutustööde

asjatundja. Ka asjassepuutuva valdkonna keskmised töötasud on maksuhalduril lihtne kindlaks

teha. Selles olukorras ei tohtinud MTA hindamist alustamata jätta. Isegi juhul kui kahtluse alla

pandud tehingud lugeda fiktiivseteks, pidi apellant tegema kulusid täiendava tööjõu palkamiseks.

Need kulud on hindamise teel määratavad, mistõttu hindamata jätmine on karistusliku

iseloomuga.

8.5.

Halduskohtu istungi protokoll ei vasta seaduse nõuetele, kuna see ei sisalda lühikokkuvõtet

tunnistaja ütlustest ega ka menetlusosaliste seiskohtadest. Tegemist on jämeda menetlusõiguse

rikkumisega, mis peab kaasa tooma kaasa kohtuotsuse tühistamise.

8.6.

Halduskohus jättis põhjendamatult ning kaebaja argumente käsitlemata rahuldamata

kaebaja taotluse nõuda krediidiasutustelt välja Optinordi ja DnD arvelduskontode ja nende juurde

avatud pangakaartide avamisega seotud dokumendid ja IP-aadressid, millistelt on pangas tehtud

tehinguid nimetatud ettevõtte nimel, samuti kohustama vastustajat tegema kaebajale nähtavaks

DnD ja Optinordi arvelduskontode väljavõtted.

6(11)

3-20-2458

9. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes käesolevas menetluses varem

esitatud seisukohtade juurde, sh seisukohale, et hindamise teel maksustamine ei olnud käesoleval

mõeldav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on kokkuvõttes õigesti leidnud, et

vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane. Läbi viidete nõustumisele vaidlustatud maksuotsuse

põhjenduste ja käesolevas haldusasjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2022 kohtuotsuses

võetud seisukohtadega, on halduskohtu arutluskäik jälgitav sel määral, et kohtuotsus vastab

HKMS § 157 lõikes 1 ja §-s 165 sätestatud nõuetele. Kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja

poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata

jätmist on vaidlustatud haldusaktis juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea

kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele

(HKMS § 165 lg 2). Kaebaja on apellatsioonkaebuses esitanud üldise etteheite, et halduskohus ei

ole hinnanud tõendeid ega põhjendanud kaebaja seisukohtadega mittenõustumist, ent ei ole

osutanud ühelegi konkreetsele tõendile ega seisukohale, mida halduskohus oleks pidanud kaebaja

hinnangul käsitlema põhjusel, et seda ei ole piisava põhjalikkusega käsitletud vaidlustatud

maksuotsuses. Mis puudutab kaebuses esitatud etteheiteid seoses uurimispõhimõtte rikkumisega

maksuhalduri poolt, siis need on ringkonnakohus käesoleva haldusasja esmakordsel läbi

vaatamisel 23.03.2022 kohtuotsuses tagasi lükanud. Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 13 on

halduskohus ringkonnakohtu käsitlusega nõustunud, mistõttu on neiski küsimustes halduskohtu

arutluskäik jälgitav. Ringkonnakohus möönab, et halduskohus on viidatud punktis

põhjendamatult osutanud ka halduskohtu 02.12.2022 kohtuotsuses võetud seisukohtadele, kuna

viimati nimetatud kohtuotsus on ringkonnakohtu 23.03.2022 kohtuotsusega tühistatud. Tegemist

ei ole aga sellise veaga, mis annaks aluse vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks.

11. Ringkonnakohus nõustub kaebaja etteheitega, et halduskohtu 04.04.2023 kohtuistungi

protokoll ei vasta HKMS § 84 lõikes 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 50 lg 1

punktist 9 sätestatule, mille kohaselt märgitakse protokollis tunnistajate ütluste põhisisu. Viidatud

protokollis on üksnes märge, et tunnistaja vastas poolte küsimustele, ent sellest ei nähtu, mille

kohta või milliseid ütlusi tunnistaja andis. Ka olukorras, kus kohtuistung helisalvestatakse ning

kohtuistungi protokollile on lisatud ajamarkerid konkreetsetele kohtadele helisalvestises, peab

protokoll siiski sisaldama vähemalt üldisi andmeid tunnistaja antud ütluste sisu kohta. Protokollis

ei tule tunnistaja ütlusi kajastada sõna-sõnalt, küll aga märkida nende põhisisu. Eelkirjeldatud

eksimus protokolli koostamisel ei ole siiski selline, mis tingiks vaidlustatud kohtuotsuse

tühistamise. Kõnealusele protokollile on lisatud kohtuistungi helisalvestis, millelt on võimalik

tagantjärele tuvastada tunnistaja poolt antud ütluste sisu. Kaebaja ei ole halduskohtule esitanud ka

taotlust protokolli parandamiseks vastavalt HKMS §-le 86. Halduskohus on kohtuistungil

tunnistajana üle kuulatud JK ütlusi käsitlenud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 11.

Ringkonnakohtule ei nähtu, et tunnistaja ütluste põhisisu kajastamata jätmine kohtuistungi

protokollis oleks halduskohtu viinud valedele järeldustele asja lahendamisel.

12. Sisuliseks vaidlusküsimuseks poolte vahel on eelkõige see, kas vaidlustatud maksuotsuses

on nõuetekohaselt põhjendatud kahtlust, et kaebaja osales maksupettuses. Kahtlust, et ostja on

osalenud maksupettuses, saab põhjendatuks pidada siis, kui maksuhaldur on uurimiskohustust

nõuetekohaselt täites tuvastanud piisava hulga ostja tegevust iseloomustavaid asjaolusid, mille

kogumi pinnalt saab mõistlikult välistada muud võimalused peale selle, et ostja teadis, et arvetel

kajastatud tehinguid ei ole toimunud ning kasutas teadlikult majandusliku sisuta arveid oma

maksuarvestuses.

13. Ringkonnakohtu hinnangul õigustavad kahtlust, et kaebaja osales maksupettuses, eelkõige

kaks asjaolu.

7(11)

3-20-2458

14. Esimeseks maksupettusele osalemises viitavaks kaalukaks asjaoluks on see, et kaebaja

sõlmis suulise lepingu talle eelnevalt tundmatu müüjaga, olemata seejuures tuvastanud selle

müüja nimel tegutsenud isiku esindusõigust. Kaebaja väitel pöördus JK tema poole, pakkudes

tööjõudu. Puuduvad mistahes andmed selle kohta, et kaebaja oleks kuidagi kontrollinud JK õigust

Optinordi või DnD nimel tehinguid teha. Asjaolu, et JK oli registreeritud Optinordi töötajana, ei

olnud kaebajale teada väidetava kokkuleppe sõlmimise ajal. Väide, et kaebaja esindaja kohtus

objektil JKga, kellega koos oli ka Optinordi seaduslik esindaja KT, ei ole tõendatud. Selle väite

esitas maksuhaldurile kaebaja lepinguline esindaja 10.04.2020 eriarvamuses (dtl. 84).

Maksuhaldur on seda väidet 30.04.2020 koostatud kontrolliakti (dtl 10) punktis 1.1.3.1

põhjendatult pidanud ebausaldusväärseks, kuivõrd 29.01.2020 antud suulises seletuses (dtl. 418)

ei väitnud kaebaja juhatuse liige sellise kohtumise toimumist. Ringkonnakohus märgib

täiendavalt, et 04.04.2024 toimunud halduskohtu istungil eitas tunnistajana ütlusi andnud JK

sellise kohtumise toimumist, väites, et ei ole koos KTega sadama objektil käinud.

15. Kirjaliku lepingu sõlmimata jätmine olukorras, kus tehingu sisuks on inimeste töö

lammutusobjektil, on ilmselgelt ebamõistlik ja eluliselt ebausutav. Kaebaja käsitluse kohaselt

lubas ta enda objektil asuda lammutustöödele hulga isikuid, kelle seost Optinordi või DnD-ga ei

olnud fikseeritud mitte mingil moel. Olgugi, et asjaomased lammutustööd võisid olla lihttööd,

mis ei eelda erilist ettevalmistust töö tegijalt, kätkeb selliste tööde tegemine endas ohtusid, mis

seonduvad eelkõige töövigastuste tekkimisega. Mõeldamatu on, et ehitusobjektil tegutsev

ettevõtja lubab alltöövõtja töötajad oma objektile tegutsema, omamata mistahes taasesitamist

võimaldavaid tõendeid selle kohta, et tegemist on selle alltöövõtja töötajatega, ja ilma, et

alltöövõtjaga taasesitamist võimaldavas kokkuleppes oleks kokku lepitud ülesannete jaotus ja

vastutuse jagunemine. Lisaks riskidele, mis seonduvad vastutusega võimalike töövigastuste

korral, ei suudaks see ettevõtja ka näiteks võimalike riikliku järelevalve toimingute käigus

põhjendada, et tegemist ei ole tema (ebaseaduslike) töötajatega. Teisisõnu, alltöövõtjaga sõlmitud

kokkuleppe täpset sisu ja vastutuse jagunemist reguleeriva kirjaliku lepingu puudumine kätkeb

lammutustöid tegeva ettevõtja jaoks endas sedavõrd suuri ohtusid, millega leppimine ei ole

eluliselt usutav. Sellises olukorras, nagu siinsel juhul, viitab lepingu sõlmimata jätmine sellele, et

mingisuguseid tegelikke tehinguid kaebaja ning Optinordi ja DnD vahel ei toimunud ning kõik

isikud, kes kaebaja lammutusobjektidel töötasid, olid kaebaja seisukohast vaadates tema enda

töötajad, st isikud, kelle tegevuse eest vastutas ja kelle töise tegevusega seotud riskid kandis täiel

määral kaebaja. Selles olukorras on väljamaksete tegemine Optinordi ja DnD arvete alusel ja

nende arvete alusel sisendkäibemaksu arvestamine käsitatav kaebaja teadliku tegevusena

lubamatu maksueelise saamiseks.

16. Teiseks viitab kaebaja maksupettuses osalemisele kontrolliakti punktis 1.1.2.1 tuvastatud

ning käesolevas asjas tehtud ringkonnakohtu 23.03.2022 kohtuotsuse punktis 29 kinnitut leidnud

asjaolu, et tööaja arvestuse lehtedel kajastatud väidetavate DnD töötajate töötundide arv ei lange

kokku DnD arvetel kajastatuga, kuna arvetel kajastatud töötundide arv on 598 tunni võrra

suurem. Ringkonnakohus jääb eelviidatud kohtuotsuses võetud seisukohale, et sedavõrd suure

erinevuse aktsepteerimine oleks reaalselt toimunud tehingu puhul väheusutav. Asjaolu, et kaebaja

tegi väljamakse arvete alusel, mis kajastasid teenuse mahtu märkimisväärselt suuremana, kui see

nähtus teenuse mahu arvestamiseks kaebaja enda töötaja poolt koostatud tööaja arvestuse

lehtedelt, viitab sellele, et kaebaja jaoks puudus tegelikult seos asjaomaste tööaja arvestuse

lehtede ja väljamakse vahel. Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur põhjendatult kahtluse

alla seadnud ka viidatud tööaja arvestuse lehtede usaldusväärsuse, pidades silmas, et suurt osa

neis kajastatud isikutest ei olnud üldse võimalik tuvastada ning vähesed isikud, kelle

maksuhaldur suutis menetluse käigus üles leida, kas eitasid üldse kaebaja ehitusobjektidel

töötamist (EV ja MV) või kinnitasid töötamist kaebaja heaks (YM). Asjaomastel tööaja arvestuse

lehtedel (dtl. 421 jj) puuduvad seejuures mistahes märked selle kohta, et seal nimetatud isikutel

oleks mingisugune seos Optinordi või DnD-ga. Neil asjaoludel tuleb nii võimalust, et tööaja

arvestuse lehtedel nimetatud isikute näol oli tegemist töötajatega, kellel olid töö tegemiseks

8(11)

3-20-2458

kokkulepped otse kaebajaga, kui ka võimalust, et vähemalt osad isikutest ei ole tegelikult neil

lehtedel kajastatud üldse töid teinud, pidada eluliselt märksa usutavamaks võimalusest, et

tegemist oli töötajatega, kes reaalselt tegutsesid kaebaja objektidel kaebaja ning Optinordi ja/või

DnD vahelise lepingu alusel.

17. Ringkonnakohus peab põhjendamatuks kaebaja väidet, et halduskohus ei saanud nõustuda

vaidlustatud maksuotsuse põhjendustega ja pidada samas usutavaks, et JK vahendas kaebajale

töötajaid. Halduskohus on vaidlustatud kohtuotsuse punktis 11 õigesti leidnud, et kaebajal puudus

mistahes põhjus omistada JK tegevust Optinordile või DnD-le. JK võiski tegeleda töötajate

leidmise ning nende kaebaja juurde suunamisega, ent kaebajal puudus mistahes teadmine, mis

lubanuks tal seostada JK tegevust Optinordi või DnD-ga. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et

maksuhalduri väärkäsitlus sai alguse sellest, et maksuhaldur varjas teavet JK töötamise kohta

Optinoris, ei ole õige. Sõltumata sellest, kas maksuhaldur pidanuks selle asjaolu menetluse käigus

varem kaebajale avaldama, ei nähtu ühestki tõendist, et kaebajal oleks väidetavate kokkulepete

sõlmimise või Optinrodi ja DnD arvete näidatud tööde teostamise või väljamaksete tegemise ajal

olnud alust pidada JK Optinordi või DnD nimel tehinguid teha võivaks isikuks. Hiljem ilmnenud

asjaolu, et JK oli TÖRis registreeritud Optinordi töötajana, ei väära kuidagi tõdemust, et kaebaja

ei tuvastanud viimase esindusõigust väidetava tehingu tegemise ajal. Olukorda, kus JK pakkus

kaebajale töötajaid ning kaebaja lubas need oma objektile tööle, sõlmimata kirjalikku lepingut ja

tuvastamata JK volitust Optinordi või DnD nimel tehinguid teha, ei saanud kaebaja ühelgi juhul

mõistlikult käsitada tehingu tegemisena Optinordi või DnD-ga. See tähendab, et kaebaja teadis, et

mingisugust lammutustööde või lammutuse abitööde teenust eelnimetatud äriühingud talle ei

osuta. Välistatud on kaebaja pelk eksimus teenuse osutaja isikus. Sellisest eksimusest saaks

rääkida juhul, kui kaebajale võis mõistlikult jääda mulje tegeliku tehingu tegemisest. Siinsel juhul

kaebajale sellist muljet jääda ei saanud. See, et väidetavate tehingupartneritega ei fikseeritud

ühtki kokkuleppe olulist tingimust, eelkõige seda, kes on väidetavalt teenuse osutaja töötajatena

objektile saabuvad isikud ega seda, kuidas jagunevad nende töötajate tegevusega seotud riskid ja

kuidas toimub tööülesannete jagamine, tehtud tööde üle arvestuse pidamine ja kontrollimine,

kinnitab üheselt, et majanduslikus mõttes puudus kaebaja jaoks Optinordil ja DnD-l mistahes

sisuline roll asjaomaste lammutustööde või abitööde teostamisel. Viimaste roll piirdus arvete

esitamisega ning mõistlikult saab välistada võimaluse, et kaebaja sellest aru ei saanud või arvas

siiralt, et nimetatud äriühingud talle teenuseid osutavad. Selles olukorras saab Optinordi ja DnD

arvete alusel väljamaksete tegemist ja nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvamist

käsitada teadliku tegevusena lubamatu maksueelise saamise eesmärgil ehk maksupettuses

osalemisena.

18. Mis puudutab kaebaja etteheiteid uurimiskohustuse rikkumisele maksuhalduri poolt, siis

jääb ringkonnakohus 23.03.2022 kohtuotsuses võetud seisukohtade juurde. Uurimispõhimõtte

rikkumisena ei saa käsitada seda, et maksuhaldur ei uurinud Optinordi ja DnD pangakontode

väljavõtteid ega tuvastanud kaebaja poolt üle kantud raha edasist liikumist. Kaebaja leiab

ekslikult, et ostja osalemine maksupettuses saab maksuotsuse faktiliseks aluseks olla vaid juhul,

kui leiab tuvastamist raha tagasi jõudmine ostjani. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu ei

ole enamasti võimalik raha tagasi jõudmis ostjani tuvastada. Maksuhalduri poolt kahtluse alla

seatud arvete alusel välja makstud raha edasise liikumise tuvastamine võib vajalikuks osutuda

juhul, kui maksuhaldur ei ole tuvastanud muid kaalukaid asjaolusid, mis kinnitavad ostja

osalemist maksupettuses. Siinsel juhul eelpool käsitletud kaebaja tegevust iseloomustavad

asjaolud (eelkõige tehingu teise poole nimel tegutsenud isiku volitusi kontrollimata tehtud

väidetava tehingu sisu kirjalik fikseerimata jätmine ja väljamaksete tegemine arvete alusel, mis

kajastasid nende arvete koostamise aluseks olema pidanud töötaja arvestuse lehtedel kajastatust

suuremat töötundide arvu) olid piisavad kaalukad selleks, et mitte asuda analüüsima raha edasist

liikumist. Seejuures on halduskohus asja uuel läbi vaatamisel nõudnud välja Optinordi ja DnD

pangakontode väljavõtted. Vastustaja on need halduskohtule esitanud 27.01.2023 (dtl. 880 jj),

kinnitades samas, et dokument on esitatud E-toimiku kaudu ka kaebaja esindajale. Kohtute

9(11)

3-20-2458

infosüsteemi on sellega seoses tehtud ka järgmine kanne: „Helistatud 07.02.2023 M.Karule, kes

kinnitas tel teel, et dokument koos lisadega on edastatud ka V.Kivistikule elektroonselt.“ Kaebaja

ei ole üheski halduskohtule esitatud dokumendis ega 04.04.2023 toimunud kohtuistungil

osutanud sellele, et ta ei ole vastustaja 27.01.2022 menetlusdokumenti ja selle lisadeks olnud

kontoväljavõtteid kätte saanud. Neil asjaoludel on põhjendamatu kaebaja etteheide, et

halduskohus ei ole kõnealuste tõendite sisu kaebajale nähtavaks teinud. Mis puudutab viidatud

kontoväljavõtete sisu, siis on halduskohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 12 seda hinnanud.

Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud ja ka ringkonnakohtule ei nähtu neist tõenditest

asjaolusid, mis lükkaks ümber maksuhalduri kahtluse, et kaebaja osales maksupettuses. Asjaolu,

et Optinord ja DnD on teinud ülekandeid teistele äriühingutele, ei kinnitada nende seotust

väidetavalt kaebajale objektil töötanud isikutega.

19. Seoses kaebaja etteheitega, et maksuhaldur rikkus uurimispõhimõtet, jättes võtmata

täiendavad seletused IPlt ja RTlt, jääb ringkonnakohus 23.03.2022 kohtuotsuse punktis 20 võetud

seisukohale, et eelnimetatud isikutelt täiendavate seletuste võtmine ei olnud vajalik ning

maksuhaldur ei ole selles osas uurimispõhimõte rikkunud. Asja uuel läbivaatamisel ei pidanud

halduskohus, sh võttes arvesse kohtuistungil JK antud ütlusi, asuma teistsugusele seisukohale.

20. Mis puudutab kaebuses esitatud etteheidet, et maksuhaldur ei kogunud nõuetekohaselt

teavet väidetavaid töid tegelikult teinud isikutelt, siis selles osas jääb ringkonnakohus 23.03.2022

kohtuotsuse punktis 26 võetud seisukohale, et maksuhalduri toimingud kaebaja poolt esitatud

tööaja arvestuse lehtedel nimetatud isikute leidmiseks ja neilt seletuste saamiseks olid piisavad

ning rohkemate isikute kättesaamine ning neilt seletuste võtmine oleks olnud võimatu või

ebamõistlikult keerukas.

21. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et hindamise teel maksustamine ei

oleks siinsel juhul mõeldav. Tulumaksu määramiseks hindamise alustamine on põhjendatud, kui

tehingut nõuetekohaselt kajastavad raamatupidamisdokumendid puuduvad, ent eelduslikult saab

maksukohustuslane esitada muid andmeid, mille põhjal on võimalik tuvastada väljamakse seotus

maksukohustuslase ettevõtlusega. Eelkõige on see nii selliste kaupade soetamise korral, mille

osas saab eeldada, et maksukohustuslane ei ole neid ise valmistanud ega tasuta saanud.

Halduskohus on vaidlustatud kohtuotsuses õigesti märkinud, et teenuse puhul ei ole hindamise

teel maksustamine üldjuhul võimalik. Siinsel juhul on vaidlusaluse tegevuse sisuks inimeste töö

lammutusobjektil. Ringkonnakohtu hinnangul on juba selle tegevuse laadist tingituna välistatud

hindamine maksustamise teel. Isegi kui maksuhalduril olnuks maksumenetluse läbi viimise ajal

kaebaja aktiivse kaasabi toel võimalik tuvastada kaebaja lammutusobjektide realiseerimiseks

vältimatult vajalik töömaht (võttes arvesse lammutatavate objektide laadi, kasutuses olnud

tehnikat jms), ei saanuks hindamise tulemusel tekkida veendumust, et asjaomaseid töid ei teinud

ära kaebaja enda töötajad, sealhulgas kaebaja võimalikud ebaseaduslikud töötajad, kellele

makstavate tasudega seotud maksukohustused jättis kaebaja deklareerimata. Kaebaja käsitlus, et

hindamise teel on võimalik kindlaks teha töötundide hulk, mille mahus pidi kaebaja kasutama

lisaks oma deklareeritud töötajatele muud tööjõudu, eirab võimalust, et see muu tööjõud võis olla

ka kaebaja enda ebaseaduslik tööjõud, kellele tehtud väljamaksed tuleks maksustada

tööjõumaksudega. Eeltoodut silmas pidades on maksuhaldur maksuotsuses õigesti leidnud, et

tulumaksu määramine hindamise teel ei olnud võimalik ning seega ei pidanud maksuhaldur

asuma hindamist läbi viima ja kaebajalt täiendavat teavet koguma.

22. Mis puudutab apellatsioonkaebuses esitatud etteheidet, et halduskohus ei ole põhjendanud

Optinordi ja DnD pangakontode avamisega seotud dokumentide välja nõudmata jätmist, siis

tõdeb ringkonnakohus, et 13.01.2023 määruse (dtl 848) punktis 3.1. on halduskohus lubamatult

piirdunud märkusega, et ei pea nende tõendite välja nõudmist põhjendatuks, ent ei ole selgitanud,

miks see põhjendatud ei ole. See viga ei saanud ringkonnakohtu hinnangul aga tingida asja vale

lahendamist. See, kes olid Optinordi ja DnD tegevust reaalselt korraldavateks isikuteks, sh kellel

oli õigus kasutada pangakontosid ja -kaarte, ei saa mõjutada hinnangut kaebaja osalemisele

10(11)

3-20-2458

maksupettuses. Optinordi ja DnD pandakontode avamist, pangakaartide kasutamist ja

pangaülekannete tegemiseks kasutatud IP-aadresse puudutavad andmete välja nõudmist taotles

kaebaja selleks, et kontrollida, kas JKl võis olla volitus Optinordi ja/või DnD nimel

tegutsemiseks. Juba eeltoodud põhjustel ei ole see asjaolu ringkonnakohtu hinnangul oluline,

kuna igal juhul puudusid kaebajal väidetavate tehingute tegemise ajal andmed, mis võimaldanuks

järeldada JK esindusõiguse olemasolu või omistada viimase mistahes toimingud Optinordile või

DnD-le. Asjaoluks, mis lubab järeldada kaebaja osalemist maksupettuses, on eespool toodud

põhjendustel eelkõige see, et kaebaja käitus väidetavate tehingute tegemisel ebamõistlikult ja

mitte sellisel viisil, nagu see teineteisest sõltumatute ettevõtjate vahelistes suhetes tavapärane.

Isegi kui leiaks tuvastamist, et JKl oli reaalne kontroll Optinordi või DnD pangaarvete üle, ei

vääraks see tõdemust, et kaebajal puudus mistahes mõistlik järeldada, et tema objektidel teevad

tööd Optinordi või DnD töötajad.

23. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jäävad vastavalt HKMS §

108 lõikele 1 ja § 109 lõikele 1 nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)