3-24-1884/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.08.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1884

Haldusasi

M.P ja E.V kaebus Tallinna Haridusameti 20.05.2024

käskkirja osaliseks tühistamiseks, Tallinna Linnavalitsuse

18.06.2024 korralduse tühistamiseks ja Tallinna linna

koolikoha määramise uueks otsustamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – M.P ja E.V, lepinguline esindaja Ervin Nurmela

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Liisa

Feldmann

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada haldusasja menetlus kinniseks Tallinna linna 01.08.2024

menetlusdokumendi lisaks oleva tabeli „GAG_2024.xlsx“ osas (digitaalse toimiku

lehtedel 163–180). Rahuldada vastustaja taotlus ning piirata kaebajate ja nende esindaja

õigust nimetatud dokumendiga tutvuda ja sellest ärakirju saada.

2. Jätta rahuldamata kaebajate 02.08.2024 vastuväide kohtu tegevusele kaebajate

24.07.2024 tõendite väljanõudmise taotluse rahuldamata jätmisel.

3. Jätta rahuldamata kaebajate 29.07.2024 taotlus nõuda välja kooli vastuvõetud ja

koolikohast ilmajäänud laste nimekiri puhastatud kujul 20.05.2024 seisuga.

4. Jätta kaebus rahuldamata.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

6. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebajate nimed ning nende elukoha aadressi

andmed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 09.09.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

3-24-1884

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirjaga nr T-7-1/24/199 määrati M.P

elukohajärgseks kooliks Kalamaja Põhikool. Käskkirja põhjendused olid järgmised:

1)

Lähim eesti õppekeelega kool lapse elukohale on Gustav Adolfi Gümnaasium (GAG, T

m).

2)

Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga määratakse GAG 2024/2025 õppeaastal,

arvestades kooli ruumiressurssi ja õppekorraldust ning kooli klassikomplektide üldarvu,

elukohajärgseks kooliks 96 lapsele. GAGi on enda taotluses soovinud oma lapse

elukohajärgseks kooliks 207 lapsevanemat.

3)

Kui kooli on soovijaid rohkem kui koolis õppekohti, arvestatakse elukohajärgse kooli

määramisel lisaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 10 lg-le 1 ka isikute

elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades neid, kelle registrikanne on

varasem. Arvestades õppekohtade arvu GAGi esimestes klassides ning laste arvu, kellele see

kool on lähim, samuti GAGi määramiseks esitatud taotluste arvu, ei ole kõigile lastele GAGi

määramine elukohajärgseks kooliks võimalik. Tulenevalt eeltoodust tegi elukohajärgse

munitsipaalkooli taotluste läbivaatamise komisjon ettepaneku määrata GAG elukohajärgseks

kooliks lastele, kellele see kool on elukoha lähedal ja kelle elukohaandmed on

rahvastikuregistrisse kantud enne 20.02.2020.

4)

Rahvastikuregistri andmetel on lapse elukohaks XXX, Tallinn, Eesti alates 21.05.2021.

Tema elukohale järgmine lähim kool, mida määratakse elukohajärgseks kooliks, on Kalamaja

Põhikool (V m). Kalamaja Põhikool asub elukohast mõistlikus kauguses.

5)

Arvestades ülaltoodud asjaolusid ja PGS § 10 lg-s 1 sätestatud linna kohustust tagada

koolikohustuslikule isikule võimalus omandada põhiharidus ja elukohajärgse kooli määramise

eesmärki ning lapse elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kuupäeva, määrata lapse

elukohajärgseks kooliks Kalamaja Põhikool.

2. Kaebajad vaidlustasid käskkirja 07.06.2024 vaidega, tuues välja, et T m on

ohutum ja lühem koolitee kui peaaegu Y m kaugusel asuv Kalamaja Põhikool. M.P on

Kalamaja elanik olnud sünnist saadik. Kõik lapsed ei pruugi olla kooli korrektselt

määratud, sest teada on lapsi, kes määrati kooli hoolimata rahvastikuregistri hilisemast

kandest. Arvestades elukoha lähedust ja rahvastikuregistrisse andmete kandmise aega,

oleks tulnud M.P elukohajärgseks kooliks määrata GAG.

Tallinna Linnavalitsus jättis 18.06.2024 korraldusega nr 637 (vaideotsus) vaide rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. M.P ja tema seaduslik esindaja E.V esitasid 25.06.2024 Tallinna Halduskohtule

kaebuse Tallinna Haridusameti käskkirja osaliseks tühistamiseks ja linna

kohustamiseks määrata lapse elukohajärgseks kooliks GAG (täiendavad seisukohad

27.06.2024, 28.06.2024, 15.07.2024, 23.07.2024 ja 02.08.2024). Põhjendused on

järgmised.

1) M.P rahvastikuregistri järgseks aadressiks on alates 21.05.2021 XXX, 10412

Tallinn. Ta on alates sünnist elanud Kalamajas.

2(16)

3-24-1884

2) Elukohajärgse kooli määramine võimaldab lapsel teostada oma õigust haridusele

(PS § 37 lg 1) ning täita koolikohustust (PGS § 9 lg 1). Põhikoolis on õppekava

täitmiseks arvestatud aeg üheksa aastat (PGS § 2 lg 1), mis tähendab, et elukohajärgse

kooli määramisel otsustab Tallinna Haridusamet üldjuhul järgmiseks 9 aastaks selle,

millises keskkonnas laps viibib nii koolis kui ka teel kooli. Selle otsuse langetamisel

tuleb arvestada õpilaste individuaalsete vajadustega.

3) GAG pakub prantsuse keele õppesuunaga õpet. GAGi õppekava erineb Kalamaja

Põhikooli omast ning lähtub M.P võimetest ja huvidest. Kalamaja Põhikooli õppekava

ei paku lapsele samaväärseid õpivõimalusi (näiteks prantsuse keel, lõimitud

õppeained, digipädevuste õpe jne). Kalamaja Põhikooli pakutav prantsuse keele

valikaine ei ole võrreldav GAGi prantsuse keele õppesuunaga.

4) Lapse vanemad leidsid, et arvestades lapse huve, on tema jaoks kõige õigem kool

GAG, mis on ühtlasi ka kõige kodulähedasem kool. Määrates lapse elukohajärgseks

kooliks Kalamaja Põhikooli (V m kaugusel), sekkus Tallinna linn vanemate ja lapse

valikuvabadusse elukohajärgse kooli valikul ning võttis lapselt võimaluse omandada

põhiharidust vastavalt GAGi õppekavale. Seega rikub vaidlustatud käskkiri kaebajate

subjektiivseid õigusi. Arvestamata on jäetud vanemate eelistusega. Lapsevanema

valikud hariduse osas on kaitstud põhiseadusliku väärtusena. Sellega arvestamata

jätmist tuleb põhjendada. Lapsevanemate soov lähtus lisaks kodulähedusele ka GAGi

õppekavast. Vanemaid ei kuulatud ära.

5) GAGi 1. klassi koolikoha saanud laste nimekiri on vastuolus käskkirja

põhjendustega, nimekirja koostamisel on tehtud kaalutlusvigu ning nimekiri on

vastuolus õigusaktidega. Tallinna Haridusamet ei lähtunud kehtestatud kriteeriumitest

elukohajärgse kooli määramisel. Kaebajatele teadaolevalt võeti GAGi 1. klassi

mitmeid lapsi, kelle rahvastikuregistris olev elukohakanne oli tehtud hiljem kui

20.02.2020 ning vastu võeti ka lapsi kelle jaoks ei ole GAG lähim elukohajärgne kool

(õed-vennad), jättes M.P GAGi 1. klassi vastu võtmata. Enne nendele koha pakkumist

oleks pidanud kohta pakkuma M.P-le.

6) Õe-venna kriteerium on olnud olulisem kui sissekirjutuse aeg. Ei arvestatud õdede-

vendade õppimist erinevates õppehoonetes (GAGi gümnaasiumi osa asub vanalinnas

ning alg- ja põhikool Kalamajas). Ei kontrollitud, kas õe-venna aadressid kattuvad. Ei

tehtud vahet, kas õde-vend on saanud GAGi katsetega. Tallinna linna poolt nimekirja

koostamine ja seejuures õe-venna kriteeriumi rakendamisel sissekirjutuse aja

mittearvestamine on vastuolus käskkirjas tooduga. Käskkirjast ei nähtu õdede-vendade

eelistamist ega ka seda, et neile lastele, kellel õpib GAGis õde või vend, ei kohaldunud

käskkirjas toodud rahvastikuregistri kande kuupäev (20.02.2020). Käskkirjas ei ole

märgitud, et Tallinna linn eelistas koolikoha määramisel neid lapsi, kelle õde-vend

juba õpib GAGis. Sellist eelistamist ei ole ka millegagi põhjendatud. Samuti ei selgu

käskkirjast, millise täpsema metoodika alusel kujunes nimekiri lastest, kelle

elukohajärgseks kooliks määrati GAG. GAGi eripära arvestades ei saa õdede-vendade

kriteerium olla võrdse kaaluga elukohaläheduse kriteeriumile. Kuni 2018. a toimusid

GAGi 1. klassi vastuvõtuks ülelinnalised katsed. Jätkuvalt toimuvad katsed GAGi

gümnaasiumisse. Seega õpib GAGis lapsi, kelle jaoks GAG ei ole lähim kool. GAGi

katsetega saanud laste õdede-vendade automaatne vastuvõtmine GAGi 1. klassi ei taga

PGS § 10 lg-s 1 sätestatud õpilase elukoha läheduse koolile reegli täitmist, kuid rikub

kaebajate õigust saada õppekoht, arvestades elukohaläheduse kriteeriumit. Seega ei saa

pere töö- ja pereelu ühildamise argumenti kasutades eelistada automaatselt neid 1.

klassi soovijaid, kelle õde või vend juba õpib GAGis. Kui õde-vend õpib

3(16)

3-24-1884

gümnaasiumis, puudub laste kooli viimisel/toomisel eelis. GAGi eripära arvestades

peaks esmaseks kriteeriumiks olema koolilähedus.

Lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu praktikast, on koolilähedus ja õe-venna kriteerium

üldjuhul võrdse kaaluga. Rakendada oleks tulnud Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2011 määruse

„Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“ (määrus nr 132) §-s 6

sätestatud reeglit: kui kooli on soovijaid rohkem, kui koolil on õppekohti, siis arvestatakse

isikute elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades neid, kelle

registrikanne on varasem, mitte automaatselt eelistada koolikoha määramisel neid lapsi, kelle

õde-vend juba GAGis õpib. Isegi kui leida, et õe-venna kriteeriumit sai arvestada, oleks tulnud

seda igal üksikjuhul kaaluda ja põhjendada, seejuures hinnata, kas see võimaldab vanematel

paremini ühildada töö- ja pereelu (kas õde-vend õpiksid samas hoones, kas õde-vend elavad

samal aadressil). Õe-venna automaatne eelistamine on kaalutlusviga.

Lisaks nähtub PGS seletuskirjast § 10 lg 1 osas, et seaduseandja on muutnud varasemat

praktikat ning PGS § 10 lg 1 uues redaktsioonis rõhutatakse elukoha läheduse esmasust.

Vanemate soove ja pere teiste laste õppimist samas koolis arvestatakse, kui kõigile

elukohajärgsetele õpilastele on õppekohad tagatud. Vanemate soove ja pere teiste laste

õppimist samas koolis arvestatakse, kui kõigile elukohajärgsetele õpilastele on õppekohad

tagatud.

7) Eelmisel õppeaastal (2023/2024) alustanud 1. klassi õppekohtade arv on vastavalt

Tallinna Haridusameti infoportaalile kokku 112 õpilast (28+27+29+28) ehk tegelikult

õpib GAGi eelmisel aastal alustanud 1. klassides 16 õpilast rohkem kui esialgsest

õppekohtade määramisest tuleneb. GAGi tavapärane praktika on pärast 24 õpilasega

klasside komplekteerimist võtta vastu täiendavaid lapsi, suurendades GAGi põhikooli

klasside õppekohtade arvu (sh 1. klasside õppekohtade arvu). See on olnud võimalik,

tagades tervisekaitse- ja ohutusnõuded. Kõigis GAGi klassides õpib rohkem kui 24

õpilast. 2023/2024 õppeaastal põhikooli lõpetanud neljas 9. klassis õppis kokku 121

õpilast. Kui seni oli võimalik 1. klassi õppetööd läbi viia 28, 27 või 29 õpilasega, ei ole

usutav, et alates 01.09.2024 mahub 1. klassi füüsiliselt üksnes 24 õpilast. Hilisem

õppekohtade arvu suurendamine on tavapärane, kuid on teadmata, kuidas toimub

juurde loodud õppekohtade täitmine. Selline halduspraktika on läbipaistmatu, lapsi

ebavõrdselt kohtlev ning vastuolus ka Tallinna linna enda õigusaktidega ja võimaldab

kuritarvitusi.

Tallinna Haridusameti 03.02.2021 käskkirjaga T-7-1/21/74 on kehtestatud halduseeskiri

„Elukohajärgse munitsipaalkooli taotluste läbivaatamise komisjoni töö korraldamiseks“. Selle

p-i 1.2 kohaselt arvestatakse elukohajärgse kooli määramise ettepaneku tegemisel praktikas

väljakujunenud kooli mahutavust. Varasema praktika kohaselt on GAGi 1. klassi õppekohtade

arvuks (koos õppekohtade hilisema suurendamisega) olnud 112 (2023/2024), 107

(2022/2023), 106 (2021/2022) jne. Isegi kui Tallinna Haridusamet ei teinud nimekirja

pingerea koostamisel ühtegi viga (millega kaebajad ei nõustu), siis varasemate pikkade aastate

praktika kohaselt on tegelik õppekohtade arv võrreldes käskkirjas märgitud 96 õppekohaga

10-16 õppekohta suurem. Kui Tallinna Haridusamet oleks lähtunud läbipaisvast

haldusmenetluse läbiviimisest ning arvestanud õppekohtade määramisel pika aja vältel

väljakujunenud kooli mahutavust (kohustus tuleneb halduseeskirjast), tehes koheselt

ettepaneku suurendada 1. klassi õppekohtade arvu, oleks M.P saanud õppekoha GAGi 1.

klassi. Tallinna linn on teinud vea, määrates käskkirjaga elukohajärgse kooli üksnes 96

lapsele. Olukord, kus õppekohti luuakse hiljem juurde, rikub M.P õigusi, kuna vastavate

kohtade täitmine on läbipaistmatu ega lähtu ilmselgelt käskkirja aluseks olnud pingereast.

Kaebajatele ei pakutud kohta ka 10.06.2024 seisuga vabanenud õppekohtade arvelt, väites, et

4(16)

3-24-1884

kõik kohad on täidetud. Kaebajatele on teada, et osa käskkirjaga vastu võetud lapsi läks

tegelikult mõnda muusse Tallinna kooli ning vabanenud kohad täideti teadmata kriteeriumite

alusel.

Direktori kinnitusest ei nähtu, et täiendavaid õppekohti kindlasti juurde ei tekitata. Samuti ei

saa välistada, et õppekohtade arvu suurendamine oli direktori kirja saatmise seisuga juba ära

toimunud ning täiendavat suurendamist tõesti plaanis ei ole.

8) Vastustaja esitatud andmed ei klapi. Käskkirja väljavõtte kohaselt oli tingimustele

vastavaid soovijaid 207, kohtumenetluses esitatud tõendite kohaselt 161 (96

vastuvõetut ja 65 väljajäänut). Käskkirja väljavõtte kohaselt ei võetud vastu lapsi, kelle

rahavastikuregistri kande aeg on varasem kui 20.02.2020. Tallinna linna tõendist

nähtuvalt võeti vastu kokku 10 last, kelle rahvastikuregistri kande aeg on hilisem kui

20.02.2020 (kellest 4 puhul oli ka varasem rahvastikuregistri aadressi järgi GAG

väidetavalt lähim kool). Kokku võeti vastu 6 last, kelle rahavastikuregistri kande aeg

on hilisem kui käskkirjas väideti. EÕK menetluses väitis Tallinna linn, et selliseid

lapsi, kelle rahvastikuregistri kande aeg on hilisem kui 20.02.2020, oli kokku 5.

Puuduvad andmed, kas hetkeseisuga vastuvõetud laste nimekiri klapib käskkirja alusel

vastuvõetud laste nimekirjaga või oli loobujaid (millisel juhul oleks M.P pidanud

liikuma nimekirjas ettepoole). Puuduvad ka andmed, kas tänase seisuga on

vastuvõetud laste arvuks jätkuvalt 96 või rohkem (kui vastuvõetud lapsi on tänase

seisuga rohkem – nii nagu eelnevate aastate praktika näitab – peaks M.P liikuma

jällegi nimekirjas ettepoole).

9) Vastustaja on vastuses kaebusele märkinud, et kaebaja M.P oli koolikohast

ilmajäänud lastest 8. positsioonil. Haridusametist väideti kaebajale pärast käskkirja

andmist suuliselt, et M.P oli väljajäänutest 4. positsioonil. Koos vastusega kaebusele

esitatud tabelist nähtub, et M.P oli hoopis 9. positsioonil. Jääb arusaamatuks, kuidas

saavad andmed ajas muutuda. Olukord andmete ajas muutumisega tekitab kaebajates

tõsiseid kahtlusi läbiviidud haldusmenetluses ja otsuste läbipaistvuses ja

õiguspärasuses.

10) Käskkirja jaoks nimekirja ettevalmistamine on olnud puudulik, mida kinnitab tõik,

et vastustaja ei tea, miks ei määratud esialgse käskkirjaga õppekohti lastele, kes

oleksid selle õe-venna kriteeriumi tõttu pidanud saama. Ka kohtumenetluses ei suuda

vastustaja tuvastada, millest viga tekkis. Samuti on selgunud, et kohtule esitatud

tabelite koostamine on olnud puudulik ja vigadega. Seda enam oluline on üle

kontrollida esialgse 20.05.2024 käskkirja lisaks olevad reaalsed nimekirjad ning

nimekirjade koostamise õiguspärasus. M.P väljajäämist GAGi 1. klassi vastuvõetute

nimekirjast tuleks hinnata 20.05.2024 käskkirja andmise seisuga. Lisaks tuleb hinnata

vaidemenetluse ajal muutunud olukorda (5 loobujat). Menetluses ei ole esitatud

20.05.2024 käskkirja ega selle lisasid. Vastustaja esitatud tabelid ei asenda käskkirja

ega lisasid. On küsitav, millist seisu tabelid kajastavad ja kas ka viimasena esitatud

tabel on korrektne. Vastustaja 12.07.2024 vastusega esitatud nimekiri GAGi koolikoha

saanud lastest eksitab kaebajaid. Tabel kajastab ilmselgelt hilisemat seisu kui

20.05.2024.

11) Vastustaja on kooliläheduse kriteeriumi kindlaks tegemisel teinud fundamentaalse

vea. Kooli elukohale läheduse mõõtmine linnulennult on sisult ebaõige ja võib anda

ebaõigeid tulemusi. Isegi kui linnulennult oli GAG sinna määratud lastele lähim kool,

ei pruukinud see seda olla tegelikku teekonda arvestades. Kaebajatel puuduvad

andmed, et seda kontrollida. Vale meetodi rakendamist ei saa õigustada sellega, et

5(16)

3-24-1884

seda tehti kõigi laste puhul ühtemoodi. Arvestama peab reaalset kooliteekonda. M.P

näitel asub GAG kodust Google Maps andmete W m kaugusel, Kalamaja Põhikool Q

m kaugusel, st 5,3 korda kaugemal. Kaebajatel puuduvad küll vastavad andmed GAGi

1. klassi vastu võetud laste elukohtadest, kuid ilmselgelt on võimalik, et vähemalt

osade laste puhul ei ole GAGi ja Kalamaja Põhikooli kauguse erinevus kodust 5-

kordne, vaid väiksem. M.P puhul on vastustaja leidnud, et kodulähedane kool ei pea

olema tingimata kodule kõige lähem kool. Sellisel juhul tuleks sama põhimõtet

rakendada ka nende laste suhtes, kelle jaoks GAG on küll formaalselt lähim kool, kuid

Kalamaja põhikool asub kodust samuti mitte kaugel. Vastuvõtul peaks eelistama neid

lapsi, kelle jaoks GAG on kõige lähem kool ning GAGi ja Kalamaja Põhikooli koolide

kauguse erinevus lapse kodust on suurem, st GAGi vastuvõtul tulnuks eelistada neid

lapsi, kelle jaoks oleks kooliteekonna erinevus Kalamaja Põhikooli võrreldes GAGiga

suurem kui mõne teise lapse puhul.

12) Välja oleks tulnud jätta need lapsed, kelle vanemad ei olnud avaldanud soovi

määrata nende lapsele koht GAGis.

13) Kuna M.P oli esialgse käskkirja kohaselt väljajääjate hulgas 8., esialgse

käskkirjaga võeti ebaõigesti vastu 9 last, kelle rahvastikuregistri kande aeg oli M.P

omast hilisem ning lisaks loobus õppekohast pärast esialgse käskkirja andmist ning

M.P vaidemenetluse kestel veel ka 5 last, tulnuks M.P elukohajärgseks kooliks

määrata GAG. Kui kohus kaebajate käsitlusega ei nõustu, on kaebajate hinnangul

vajalik täiendavalt üle kontrollida, kas 20.05.2024 käskkirjaga õppekoha määramine

GAGi vastas iga lapse puhul (mitte üksnes kaebajate viidatud 9 lapse puhul)

õigusaktidele ning kas määramise kriteeriume on kõigi laste puhul rakendatud õigesti.

Käskkiri tuleb seega M.P osas tühistada ning Tallinna Haridusamet peab uuesti

määrama kõigi laste elukoha kauguse koolist ning tuvastama, kas M.P oleks pidanud

kodulähedust ning elukoha rahvastikuregistri kande ajast tulenevalt saama GAGi

õppekoha. Kui vastustaja on täitnud õppekohad selliste lastega, kelle jaoks GAG ei

olnud tegelikult lähim kool, peab vastustaja suurendama õppekohtade arvu nii, et M.P-

le oleks tagatud õppekoht GAGis. Kaebajad paluvad kaebuse rahuldamise korral

rakendada ka esialgset õiguskaitset.

2. Tallinna linn palub 12.07.2024 vastuses jätta kaebus rahuldamata (seisukohad

ka 27.06.2024, 28.06.2024, 23.07.2024, 01.08.2024), leides järgmist.

1)

Tallinna Haridusamet lähtus käskkirja andmisel asjaolust, et lähim eesti õppekeelega kool

kaebaja elukohale on GAG. Kaebaja varasema sissekirjutuse alusel oleks kaebaja elukohale

lähim eesti õppekeelega kool olnud Kalamaja Põhikool (sellest veel varasema sissekirjutuse

alusel oleks lähim eesti õppekeelega kool olnud Kadrioru Saksa Gümnaasium). Käskkirjas on

välja toodud, et GAGi on enda taotluses soovinud oma lapse elukohajärgseks kooliks 207

lapsevanemat. Samuti tuleneb käskkirjast, et Tallinna Haridusamet sai kooli ruumiressurssi ja

õppekorraldust ning kooli klassikomplektide üldarvu arvesse võttes määrata 2024/2025

õppeaastal GAGi elukohajärgseks kooliks 96 lapsele. Arvestades maksimaalset õppekohtade

arvu ning laste arvu, kellele see kool on lähim, ja ka GAGi määramiseks esitatud taotluste

arvu, ei olnud kõigile lastele GAGi määramine elukohajärgseks kooliks võimalik.

2)

Sõltumata õe või venna õppimisest koolis lähtuti esmajärjekorras asjaolust, et tegu oli

lapsele lähima kooliga. Esmajoones pakutakse koolikohti neile lastele, kellele on GAG

elukohale kõige lähedam asuv kool ning kelle õde või vend selles koolis juba õpib. Kaebaja

õde ega vend GAGis ei õpi.

6(16)

3-24-1884

3)

Nimekirjast GAGi koolikoha saanud lastest nähtub, et kõikide koolikoha saanud laste (sh

lapsed, kelle õde/vend GAGis õpib) jaoks oli GAG lähim kool. Seetõttu on asjakohatu

Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2020 kohtuotsus haldusasjas 3-20-926, kuna see ei kajasta

käesoleva vaidluse olukorda – seal eelistati õdesid-vendi sõltumata laste elukohast. PGS §-s

10 märgitud „sama pere teiste laste õppimine samas koolis“ ei sätesta tingimusena sama

kindlat koolihoonet ega sea piire, kas sama pere lapsed on kooli õppima asunud

elukohajärgselt või katsetega. GAGis ei toimu enam aastaid katseid 1. klassidesse saamiseks,

kõik klassid komplekteeritakse elukohajärgselt. Tulenevalt PGS § 10 lg 1 sõnastusest

arvestatakse vastavaid tingimusi õppekohtade andmisel maksimaalselt. Õppekohtade

määramisel ei pidanud arvestama rahvastikuregistri kande tegemise aega laste osas, kellele

GAG on elukohale lähim kool ning kelle õde/vend seal koolis käib, sest neid lapsi oli vähem

kui vabasid koolikohti. Kui GAG oli lapsele lähim kool ning GAGis juba õppis lapse

õde/vend, said need lapsed koolikoha (rahvastikuregistri kuupäeva nende laste osas arvestada

ei tulnud ning nende rahvastikuregistri kande aeg võiski olla hilisem kui kaebajal).

4)

Ülejäänud kohtade jaotamisel laste vahel, kellele GAG oli lähim kool (kuid kellel ei

õppinud GAGis õde/venda), võeti arvesse rahvastikuregistri kande aeg. Kuna GAGi

koolikohti taotlevaid lapsi (GAG elukohale lähim, kuid õde/venda GAGis ei õpi) oli rohkem

kui koolil õppekohti, arvestati Tallinna Linnavalitsuse määruse nr 132 § 6 viimase lause

kohaselt laste elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades neid, kelle

registrikanne on varasem. Elukohajärgse munitsipaalkooli taotluste läbivaatamise komisjon

tegi ettepaneku määrata GAG elukohajärgseks kooliks lastele, kellele see kool on elukohale

lähim (kuid kellel pole GAGis õde ega venda) ja kelle elukohaandmed on

rahvastikuregistrisse kantud kõige varem. Selle põhjal tekkis nimistu lastest, kes olid

rahvastikuregistrisse kantud enne 20.02.2020. See on kuupäev, millest hilisema

registrikandega lastele määratakse eriotsusega koht läheduselt järgmisesse kooli. Nimetatud

kuupäev on kujunenud lähtuvalt koolikohta taotlevate laste reaalsetest andmetest ning

õpperuumide suurusest lähtuvalt vastuvõetavate õpilaste arvust. Vastustaja on esitanud

nimekirja GAGi koolikohta mitte saanud 65 lapsest.

Lisatingimusena rahvastikuregistri kande arvestamine on objektiivne ning läbipaistev

kriteerium, mida koolikohtade määramisel arvesse võtta. Tiheasustusalal on lisatingimuste

arvestamine möödapääsmatu. Vastustajal ei ole võimalik koolikohti jagada selliselt, et rivistab

taotlejad lähtuvalt nende elukoha kaugusest koolimajast, kuna lapsi peab kohtlema võrdselt.

Samuti ei oleks võimalik sellisel viisil koolikohti üheselt ja kontrollitavalt jaotada. Näiteks kui

kooli kõrval asuvas ühes ja samas kortermajas elaks rohkem lapsi, kui selles koolis on vabu

koolikohti, ei saaks KOV elukohajärgseid koolikohti määrata, kuna kohtleks lapsi ebavõrdselt.

Mõeldamatu oleks koolikoht määrata näiteks sõltuvalt, mis korrusel laps selles kortermajas

elaks (nt arvestada elukoha kaugust meetodil, et kõrgemalt korruselt on pikem tee vms).

5)

Tallinna linn kontrollis laste eelmisi rahvastikuregistri kandeid ning võttis neid arvesse.

Näiteks sai koolikoha laps, kelle kehtiva kande aeg on 09.05.2023, kuid tema varasem

rahvastikuregistri kande aeg oli 25.06.2019 ning ka tema varasemale elukohale oli GAG lähim

kool. Samuti sai koolikoha laps, kelle kehtiva kande aeg on 07.06.2022, kuid tema varasem

rahvastikuregistri kande aeg oli 14.01.2018 ning ka tema varasemale elukohale oli GAG lähim

kool. Ka kaebaja varasemat rahvastikuregistri kannet kontrolliti.

6)

Kuigi GAG asus kaebaja elukohale F m võrra lähemal kui Kalamaja Põhikool, oli see

läheduselt järgmine kool, mis asus lapse elukohast mõistlikul kaugusel. Tallinna Haridusamet

määrab võimalikult väikse koolitee saavutamiseks koolikoha (lähima kooli õppekohtade

puudumise korral) läheduselt järgmisesse kooli. Vastustaja ei arvesta eraldi iga elukohajärgse

kooli määramise puhul, mitu meetrit pikeneks lapse koolitee. Küll lähtub vastustaja

7(16)

3-24-1884

tingimusest, et koolikohustusliku õpilase jalgsikäimise koolitee ei tohi olla pikem kui 3 km

(tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele, § 7 lg 1). Tallinna linnas on 58

üldhariduskooli ning toimiv ühistranspordivõrk, mistõttu selliseid koolitee maksimaalset

pikkust ületavaid olukordi praktikas ei teki. Käesoleval juhul ei ole kaebajal vaja kasutada

ühistransporti Kalamaja Põhikooli jõudmiseks, kuid tal on selleks võimalus (nt

trammipeatuseni „Balti jaam“ jala 300 m, trammipeatusest „Salme“ kooli jala 220 m). Lapsel

ei ole igal juhul õigust saada koolikohta lähimas koolis, küll aga elukoha läheduses asuvas

koolis.

7)

Tallinna Haridusameti juhataja 20.05.2024 käskkirjaga nr T-7-1/24/199 elukohajärgseks

kooliks määratud laste nimekiri ja tänase päeva seisuga GAGi vastuvõetud laste nimekiri ei

ole identne. Andmed on ajas veidi muutunud, kuivõrd lapsevanemal ei ole kohustust panna

last elukohajärgseks kooliks määratud kooli. Elukohajärgse kooli õppekohast loobus GAGis 5

last. Nende vanemad teatasid loobumisest enne 05.06.2024 ning loobuti erinevatel põhjustel

(koolipikendus, lapse vanus, astumine ülelinnalise vastuvõtuga kooli).

Vastustaja määras ühe vabanenud koolikoha 05.06.2024 käskkirjaga nr T-7-1/24/217 lapsele,

kes esitas vaide. Vaidemenetluses tuvastati, et mõõtmisel esines ebatäpsus ning tema lähimaks

kooliks oli GAG (rahvastikuregistri kande aeg oli 01.01.2018). Kohus on korrektselt

märkinud, et Maa-ameti Maainfo kaardirakenduse alusel oleks temale lähim kool Kalamaja

Põhikool (S m) ja järgmine GAG (R m). Vaidemenetluses tuvastati, et GAGi puhul ei olnud

mõõtepunkt tsentris (nagu see on kõikide teiste koolide puhul kaardirakenduses) ning kui

panna mõõtepunkt tsentrisse, on GAG tema elukohale kõige lähemal asuv kool (J m).

Vastustaja kontrollis GAGi koolimaja tsentri mõõtepunkti ka teiste laste osas ning rohkem

positiivseid otsuseid (määratud koolikohti) mõjutavaid tulemusi ei esinenud. Ükski

kaardirakendus ei ole täiuslik ning ebatäpsuste ilmnemisel kontrollitakse faktilised andmed

üle, et teha õiguspärane kaalutlusotsus. Vastustaja märgib, et kasutas siiski kõikide laste puhul

seda ühte ja sama kaardirakendust, et lapsi õiglaselt kohelda (nt ei kasutanud Google Mapsi

rakendust, kui vaietes sellele tugineti). Vastustaja hinnangul ei arvesta ka Google Maps

kaugust õigesti, kui maja välisuks on sisehoovis või kortermajal on mitu trepikoda või kui

õpilased saavad kooli territooriumile siseneda kolmest erinevast väravast vms. Nimetatud laps

real nr 48 (23.07.2024 tabelis), kes koolikoha sai, eksisteerib ka taotlejate nimekirjas.

Vastustaja määras 4 last GAGi uute käskkirjadega, kuna nende õde või vend õpib GAGis ning

GAG oli nende elukohale lähim kool. Need 4 last oleks pidanud saama algse käskkirjaga

koolikohad GAGi, kuna see kool oli neile lähim ning neil õppis koolis õde/vend. Vastustajale

ei ole selge, mis põhjustas vea, et neile esialgse 20.05.2024 käskkirjaga kohta ei määratud.

Viga ilmnes vaidemenetluses ning kuna GAGis oli õppekohast loobumise tulemusel

vabanenud 5 kohta, sai vastustaja määrata nimetatud lastele õppekohad GAGi. Need 4

õppekohta määrati Tallinna Haridusameti 05.06.2024 käskkirjadega nr T-7-1/24/218, T-7-

1/24/219, T-7-1/24/220 ja T-7-1/24/221.

Täiendavate käskkirjadega GAGi määratud laste vanemad esitasid GAGi taotlused määruses

märgitud taotluste esitamise ajal (1-15. märts): taotlused esitati 02.03.2024, 03.03.2024,

05.03.2024, 06.03.2024, 12.03.2024. Kõik GAGi 1. klasside õppekohad (sh 5 last, kellele

määrati kool hilisemate käskkirjadega) aktsepteeriti lastevanemate poolt määruses märgitud

tähtajaks ehk 10.06.2024. Peale seda kuupäeva ei ole vabu kohti tekkinud ning hetkeseisuga

on kõik kohad täidetud. Kui vabasid õppekohti oleks tekkinud, oleks see jagatud vastavalt

GAGi koolikohast ilma jäänud laste nimekirjale (pingereale) ehk jätkuvalt oleks arvestatud

elukoha läheduse kriteeriumit.

8(16)

3-24-1884

8)

Vastuseks kohtu küsimustele selgitab vastustaja, et kahetsusväärselt on kohtule esitatud

isikuandmetega tabelis vigu. Esialgsed laste nimekirjad tekivad eKooli rakenduses. Paraku ei

ole eKooli rakendus täiuslik, mistõttu kontrollib Tallinna Haridusamet nimekirjad üle ning

täiendab neid vajaliku infoga. Näiteks kontrollitakse üle kõikide laste eelmised

rahvastikuregistri kanded (aadress ja kande aeg), kuna eKooli rakendus kuvab vaid viimast

rahvastikuregistri kannet. Samuti on vaidemenetlustes ilmnenud, et eKool ei kuva kõikidele

lastele korrektselt õde/venda (näiteks ei kuvata infot, kui lapsel ja lapsevanemal või

õdedel/vendadel on lapsest erinev perekonnanimi jms). Tallinna Haridusametil tuleb korrektse

nimekirja koostamiseks kontrollida Eesti Hariduse Infosüsteemist üle laste õdede/vendade

olemasolu ning kool, kus nad õpivad, ja lisada andmed käsitsi. Vastustaja on käesolevas

menetluses kindlaks teinud, et Tallinna Haridusameti spetsialist tegi inimliku vea kohtule

23.07.2024 Exceli tabeli faili koostamisel (kopeerimine ja kleepimine funktsiooni

kasutamisel). Kohtule esitatud „Taotlustega“ tabelis ridade 103-152 andmed on kandunud

kleepimisel ka topelt ridadele 53-102. Samuti on vastustaja tuvastanud, et kohtule esitatud

nimekirjast „Taotlustega“ on puudu laste andmed, kes said koolikoha (nimekirjast „Määratud“

lapsed ridadel 31-64 k.a). Vastustaja kontrollis andmed uuesti üle ja esitab tabeli nii

puhastatud kui ka puhastamata kujul uuesti. Vastustaja võttis algandmed uuesti eKooli

rakendusest ja hetkel on taotlejate arv 203. Arvu vähenemise põhjuseks on asjaolu, et mõne

lapse rahvastikuregistri kanne on muutunud, kuivõrd taotlejate andmeid uuendatakse

automaatselt iga öö. Samuti on üle kontrollitud koolikoha saanute andmed, neis ei ole

muudatusi (nt seoses mujale kolimisega) toimunud.

9)

Eelmisel aastal 19.05.2023 Tallinna Haridusameti juhataja poolt 1. klassi määratud

koolikohtade arvu ei suurendatud, st täpselt sama palju lapsi lõpetas ka sel aastal 1. klassi.

Koolikohtasid ei määrata iga aasta tingimata täpselt sama palju, kuna maksimaalsete

õppekohtade arv sõltub 1. klassidele mõeldud õpperuumide suurustest ning selle info annab

kool igal aastal Tallinna Haridusametile sõltuvalt õppekorraldusest.

10) Vastustaja on kõikide vanemate soove arvestanud. Paraku ei olnud võimalik kõikide

vanemate soove täita, kuna selleks ei olnud GAGis piisavalt koolikohti. Alusetu on väide, et

vastustaja oleks võtnud kaebajalt ära võimaluse omandada konkreetset põhiharidust (vastavalt

GAGi õppekavale, sh prantsuse keele suunaga). Kõikide Tallinna üldhariduskoolide (sh

kaebajale määratud Kalamaja Põhikool) õppekavad vastavad Vabariigi Valitsuse 06.01.2011

määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ tingimustele, st kehtestatud põhiharidusstandardile.

2023/2024 oli Kalamaja Põhikoolis valikainena ka kaebaja väljatoodud prantsuse keele õpe

olemas. Lapsel ega tema vanematel ei ole subjektiivset õigust nõuda kohta konkreetses koolis

ega ka konkreetse õppekava järgimist. Vastustaja on täitnud seadusest tuleneva kohustuse

tagada kaebajale kvaliteetne ja kättesaadav põhiharidus, määrates tema elukohajärgseks

kooliks Kalamaja Põhikooli.

11) 1. klassi õppekohad olid kaebuse esitamise hetkeks täidetud. Kohus ei saa kohustada

Tallinna Haridusametit määrama kaebaja elukohajärgseks kooliks GAGi, kuna Tallinna

Haridusameti andmete alusel ei ole õppekohtade suurendamise eeldused (õpperuumi pindala

suurus) täidetud. Kaebaja oli koolikohast ilma jäänud taotlejate nimekirjas 8. positsioonil (ehk

kaebuse rahuldamine rikuks ka kaasamata kolmandate isikute ehk 7 lapse õigusi, kellele

samuti on GAG kõige lähem kool ning kes sinna koolikohta ei saanud tulenevalt

rahvastikuregistri kande hilisemast ajast). Õppekohtade vähesuse tõttu ei saanud GAGi 1.

klassi õppekohta kokku 65 last, kellele GAG oli lähim kool. GAGi direktor kinnitas

22.07.2024, et praeguse teadmise juures ei ole GAGil plaanis tekitada 1. klassidesse juurde

õppekohti.

9(16)

3-24-1884

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kõigepealt tuleb lahendada veel lahendamata menetluslikud taotlused (I).

Seejärel lahendab kohus kaebuse sisuliselt (II).

I

4. Vastustaja esitas 01.08.2024 lõplikud seisukohad ja nendega koos parandatuna

uuesti ka 23.07.2024 kohtule esitatud tabeli. 01.08.2024 tabel on esitatud nii

puhastatud kui ka puhastamata kujul ning viimase osas palutud laste isikuandmete

tõttu kuulutada vastavas osas menetlus kinniseks ja tabelile juurdepääsu piirata.

Kohus arvestab, et ehkki tabel on esitatud hilinenult, ei ole kaebajad selles osas vastuväiteid

esitanud, vaid on saanud enda seisukoha esitamise ajaks tabeliga tutvuda ja sellele tugineda.

Samuti on sisuliselt tegemist juba varem esitatud info täpsustamisega eelkõige tulenevalt

26.07.2024 kohtumääruses esile toodud küsitavustest. Seega ei põhjusta parandatud kujul

tabeli esitamine antud juhul menetluse viibimist ja selle saab toimikusse võtta.

Nagu varasemalt 23.07.2024 tabeli puhul, on kohus ka parandatud kujul esitatud tabeli osas

seisukohal, et vastavas osas tuleb menetlus kuulutada kinniseks tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1

koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 38 lg 1 p-ga 3. Kohus tugineb selles osas

26.07.2024 määruse p-s 9 avaldatud põhjendustele. Parandatud tabelile juurdepääsuõiguse

piiramise taotlus on HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 3 alusel samuti põhjendatud

menetlusväliste alaealiste laste eraeluliste andmete kaitseks. Kohus lähtub ka siin 26.07.2024

määruse p-des 11 ja 12 juba esitatud põhjendustest.

5. Kaebajate 02.08.2023 vastuväide kohtu tegevusele nende 24.07.2024 esitatud

tõendite väljanõudmise taotluse rahuldamata jätmisest jääb rahuldamata. Kohus jääb

24.07.2024 määruse p-s 15 võetud seisukoha juurde, et vajalik ei ole nõuda välja

täismahus esialgset käskkirja koos lisadega, mis peaks kajastama kõiki lapsi, kellele

vastustaja 2024/2025 Tallinnas koolikoha määras, ega ka 05.06.2024 käskkirju nr T-7-

1/24/217, T-7-1/24/218, T-7-1/24/219, T-7-1/24/220 ja T-7-1/24/221, millega juba

enne kaebuse esitamist täideti täiendavalt GAGi 5 õppekohta. Nende osas on

vastustaja õppekohtade vabanemisel toimunud liikumisi 23.07.2024 seisukohas

selgitanud sama arvu loobumistega ning ühtlasi esitanud kinnituse, et rohkem

vabanenud kohti ei ole olnud. Vastustaja on esitanud ka kaalutlused, millest lähtudes

vabanenud õppekohad täideti. Nende hindamiseks ning valikukriteeriumite õige

rakendamise kontrollimiseks ei ole vajalik eraldi analüüsida esialgses käskkirjas

sisalduvaid andmeid. Kohus nõustub kaebajatega, et kohtumenetluses vastustaja poolt

esitatud tabelid on abistava funktsiooniga ega kujuta endast haldusakti, kuid kuna

nendes on välja toodud kõigi laste puhul kaugus koolist, pere teiste laste õppimine

samas koolis ja rahvastikuregistri kannetega seonduv informatsioon, võimaldavad

need ka olemasoleval kujul valikukriteeriumite rakendamise õiguspärasust kontrollida.

Samadel põhjustel ei ole kohtu arvates vajalik 20.05.2024 tabeli esitamine puhastatud

kujul, seega jääb ka kaebajate 29.07.2024 taotlus rahuldamata.

II

6. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

7. Kaebajad on vaidlustanud Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirja osas,

milles M.P elukohajärgseks kooliks määrati tema kodust V m kaugusel asuv Kalamaja

Põhikool. Kaebajate sooviks on lapse elukohajärgseks kooliks GAGi määramine, mis

on ühtlasi lapse elukohale lähim eesti õppekeelega kool (T m). Kaebajad tuginevad

10(16)

3-24-1884

enda õigusele haridusele (PS § 37 lg 1) ja koolikohustuse täitmisele (PGS § 9 lg 1)

ning leiavad, et 9 aastaks otsuse langetamisel tuleb arvestada ka õpilaste

individuaalsete vajadustega, sh kooli pakutavate õppekavadega. Samuti viitavad

kaebajad, et vastustaja sekkus vanemate ja lapse valikuvabadusse elukohajärgse kooli

valikul.

8. PS § 37 lg-test 1 ja 2 ei tulene kaebajatele subjektiivset õigust nõuda koolikohta

endale meelepärases munitsipaalkoolis. Õigus haridusele ei tähenda, et laps või

lapsevanem saaks nõuda hariduse andmist kindlas koolis või koolikeskkonnas, mida

nad ise subjektiivsetest kaalutlustest, sh konkreetse kooli eripäradest või pakutavatest

õppeainetest või -suundadest lähtuvalt eelistavad. PGS § 10 lg 1 sätestab, et vald või

linn tagab koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla või linna

haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Kui kohalik omavalitsus on

taganud munitsipaalkoolide kaudu kõigile elukohajärgsetele koolikohustuslikele

isikutele võimaluse omandada põhiharidus, on kohalik omavalitsus oma avaliku

ülesande täitnud (Riigikohtu 28.10.2014 otsus nr 3-4-1-26-14, p 59). Vanema jaoks on

koolikohustuslikule isikule kooli valik vaba vaid siis, kui soovitud koolis on vabu

õppekohti (vt PGS § 27 lg 1 teine lause). Lapsevanema otsustavast sõnast lapse

hariduse valikul ei tulene seega subjektiivset õigust omandada haridust lapsevanemale

või lapsele kõige meelepärasemas koolis või koolihoones (vt Tallinna Ringkonnakohtu

19.04.2017 määrus nr 3-17-581, p 13).

9. Seega ehkki PGS-ist tuleneb kohaliku omavalitsuse üksusele kohustus tagada

igale koolikohustuslikule lapsele kvaliteetne ja kättesaadav põhiharidus, ei tähenda see

üldjuhul siiski lapse ega lapsevanema subjektiivset õigust nõuda kohta konkreetses

koolis.

10. Põhjendamatu on kaebajate etteheide, et vanemaid ei kuulatud ära. Vanemal on

soovi võimalik avaldada taotluses, mille vanem esitab elukohajärgse kooli

määramiseks. Sellisel juhul esineb alus menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära

kuulamata, kuna menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei

kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks (haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 40 lg 3 p 2). Andmetest kõrvale kaldumata jätmine ei tähenda seda, et

andmete alusel tehtaks tingimata vanema soovile vastav otsus. Kui asjaolud on valesti

välja selgitatud, on võimalik vanemal sellele vaidlustades tugineda. Lisaks ei ole PGS

§ 10 lg-s 1 toodud kriteeriume arvestades sellises sisuliselt massmenetluses

haldusmenetluse kohustuslikuks osaks vanema ärakuulamine. Lapse elukoht ning pere

teise lapse käimine konkreetses koolis on võimalik välja selgitada ilma vanemat ära

kuulamata. Kuigi koolikoht määratakse igale lapsele individuaalselt, on koolikohtade

määramine omavahel seotud, mistõttu saab kõigile Tallinna 1. klassi lastele koolikoha

määramist käsitleda menetlusena, kus menetlusosaliste arv on suurem kui 50, mis on

eraldiseisev ära kuulamata jätmise alus (HMS § 40 lg 3 p 6; vt ka Tallinna

Halduskohtu 24.10.2023 määrus nr 3-23-1973, p 4).

11. Kaebajatel on praeguses asjas aga õigus nõuda, et elukohajärgse kooli

määramine toimuks õigusaktides kehtestatud korda, sh seaduse eesmärgiga kooskõlas

olevaid valikukriteeriume järgides ning neid kriteeriume õigesti ja

mittediskrimineerivalt rakendades.

12. Elukohajärgse kooli määramise tingimused on reguleeritud PGS § 10 lg-s 1.

Selle sätte kolmandas lauses on elukohajärgse kooli määramisel arvestamisele

kuuluvate kaalutluste osas sätestatud järgmist: valla- või linnavalitsus arvestab

11(16)

3-24-1884

elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena (1) esmajärjekorras õpilase

elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja (2) võimaluse

korral vanemate soove. PGS § 10 lg 1 teine lause kohustab põhihariduse omandamise

võimaluse tagamiseks valla- või linnavalitsust kehtestama elukohajärgse

munitsipaalkooli määramise tingimused ja korra.

13. Põhjendatud ei ole kaebajate väide, justkui saaks seadusandja eesmärgist

lähtuvalt sama pere teiste laste õppimist samas koolis arvestada alles mingis hilisemas

astmes. Nii oleks see juhul, kui tegu oleks kooliga, mis ei ole lapse elukoha lähedal.

Ka Tallinna Ringkonnakohus on kaebajate viidatud otsuses selgitanud, et PGS § 10 lg-

st 1, aga ka Tallinna Linnavalitsuse määruse nr 132 §-st 6 tulenevalt tuleb

elukohajärgse kooli määramisel Tallinnas kindlasti arvestada kahte kriteeriumi: lapse

elukoha lähedust koolile ja pere teiste laste õppimist samas koolis ning mõlemat

kriteeriumit on arvestatud maksimaalselt siis, kui konkreetses koolis saavad koolikoha

need lapsed, kellele see on lähim kool ning kelle õed ja vennad juba käivad samas

koolis (Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2020 otsus nr 3-20-026, p 11).

14. PGS § 10 lg 1 teise ja kolmanda lause sõnastusest nähtuvalt ei ole oluliste

asjaolude loetelu, millega valla- või linnavalitsus peab seaduse kohaselt arvestama,

ammendav, vaid seadusandja on jätnud kohalikule omavalitsusele teatava

kaalutlusruumi elukohajärgse kooli määramise tingimuste ja korra kehtestamisel.

Valla- või linnavalitsus võib elukohajärgse kooli määramise tingimuste ja korra

kehtestamisel seega otsustada, et elukohajärgse kooli väljaselgitamisel tuleb peale

seaduses nimetatud kolme asjaolu kaaluda ka muid asjaolusid (vt Riigikohtu

31.03.2017 otsus nr 3-4-1-16-16, p 21).

15. Tallinna Linnavalitsus on oma 21.12.2011 määruse nr 132 §-s 6 vastava valiku

teinud, nähes sellise seaduses sätestamata lisaargumendina ette isikute

elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aja arvestamist, eelistades neid, kelle

elukoha registrikanne on varasem. Sellise täiendava argumendi kasutamist

elukohajärgse kooli väljaselgitamisel ei ole alust pidada meelevaldseks.

16. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et olukorras, kus kool on lähimaks

kooliks rohkematele lastele, kui see kool õpilasi vastu võtta saab, tuleb kohalikul

omavalitsusel leida ühelt poolt võimalikult õiglane ja seaduse eesmärgiga kooskõlas

olev, teisalt aga ka võimalikult selgetel kriteeriumitel põhinev ja arusaadavat

rakendamist võimaldav kord, mille alusel õppekohti kui piiratud ressurssi jagatakse

(Tallinna Ringkonnakohtu 30.07.2024 määrus nr 3-24-1960, p 14).

Kui PGS § 10 lg 1 kolmandas lauses nimetatud tingimustele vastavaid lapsi on rohkem kui

koolis kohti, ei ole kõigile lastele nende elukohale lähima kooli määramine elukohajärgseks

kooliks võimalik. Puudub vaidlus, et praegusel juhul oli GAG lähimaks kooliks rohkematele

lastele, kui oli koolis kohti ning seetõttu tekkis vajadus õppekohtade jaotamisel täiendavaid

kriteeriume kasutada.

17. Kuigi praegusel juhul saab mitme GAGi õppekoha saanud lapse puhul möönda,

et neile läheduselt järgmiseks kooliks olev Kalamaja Põhikool asuks nende elukohast

vaid vähesel määral (alla U m) kaugemal kui GAG (23.07.2024 tabeli read nr 48, 51,

81, 82, 87, 88, 89, 93, 95), ei saa kohtu arvates pidada meelevaldseks või ebaõiglaseks

ka vastustaja valitud lahendust, kus linn on otsustanud kaalumisel võtta arvesse seda,

kui kaua on laps piirkonnas elanud ning eelistada äsja kooli lähedusse kolinud lastele

neid, kes on piirkonnas elanud kauem. Seejuures on vastustaja ära näidanud, et ei lähtu

rahvastikuregistri kandest formaalselt, vaid arvestab ka seda, kui laps on piirkonnas

12(16)

3-24-1884

kolinud, kuid talle lähim kool on kogu aeg jäänud samaks. Seda on arvestatud ka M.P

puhul. Kaebajad on küll esile toonud, et lapse elukoht on alates tema sünnist olnud

Kalamajas, kuid vastustaja on selgitanud, et kaebaja varasema sissekirjutuse alusel

oleks tema elukohale lähim eesti õppekeelega kool olnud Kalamaja Põhikool. PGS ei

nõua laste vahel valiku tegemisel alternatiivse koolitee kaalumist ning selle arvesse

võtmist, mitu korda pikeneb lähimast koolist välja jäämise korral iga lapse koolitee,

vaid tegu on seadusandja poolt vastustaja kaalumisruumi jäetud küsimusega. Kohtule

ei nähtu praegusel juhul alust vastustaja tehtud valikuid ümber hinnata. Vastustaja

poolt rakendatav kord põhineb selgetel ja läbipaistvatel kriteeriumitel ning võimaldab

nende arusaadavat ja ühetaolist rakendamist elukohajärgse kooli määramisel.

18. Seega taandub praegusel juhul vaidlus küsimusele, kas vastustaja on

vaidlustatud käskkirja andmisel järginud enda kehtestatud korda ega ole

valikukriteeriume rakendanud vääralt või kaebaja suhtes diskrimineerivalt.

19. Kõigepealt tuleb arvestada, et PGS §-s 10 ja Tallinna Linnavalitsuse määruse

nr 132 §-s 6 kasutud väljend „õpilase elukoha lähedus koolile“ ei ole sisustatav

selliselt, et kool tuleks elukohajärgseks kooliks määrata neile lastele, kes elavad sellele

kõige lähemal. Sätete lähtepunktiks peaks olema lapsekeskne käsitlus, st

elukohajärgseks kooliks tuleks määrata kool, mis asub lapse elukohale võimalikult

lähedal. PGS sõnastust arvestades ei pruugi elukohajärgne kool alati tähendada siiski

faktiliselt kõige lähemat kooli, küll aga elukoha läheduses asuvat kooli.

20. Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirjast nr T-7-1/24/199 nähtub, et

vastustaja arvestas M.P-le elukohajärgse kooli määramisel tema elukoha lähedust

koolile (kaebaja elukohale lähim on GAG, T m), rahvastikuregistri elukohakande aega

(elukoht XXX alates 21.05.2021) ning läheduselt järgmist kooli (Kalamaja Põhikool,

V m), pidades ka seda elukohast mõistlikus kauguses asuvaks. Käskkirjas on välja

toodud, et GAG määrati elukohajärgseks kooliks 96 lapsele, ent kooli soovis enda

taotluses lapse elukohajärgseks kooliks 207 lapsevanemat.

21. Käskkirjas on nimetatud kriteeriumid, mida vastustaja arvestas. Muuhulgas

sisaldub käskkirjas viide PGS-i ja määruse nr 132 kohaselt arvestatud asjaoludele.

Kuigi käskkirjast ei selgu otsesõnu, millise täpsema metoodika alusel kujunes nimekiri

lastest, kellele määrati elukohajärgseks kooliks GAG, s.o kes jäid nimekirjas kaebajast

ettepoole, on vastustaja kohtumenetluses selgitanud, et kõigepealt reastati kõik lapsed

lähima kooli alusel, mille tulemusel tekkis iga kooli kohta nimistu lastest, kellele see

kool on lähim; seejärel määrati GAG elukohajärgseks neile nimekirjas olevatele

lastele, kelle sama pere teine laps õpib selles koolis, arvestades seega ka nende puhul

esmajärjekorras seda, et tegu oleks elukohale lähima kooliga; seejärel määrati GAG

elukohajärgseks kooliks lastele, kelle elukohale see kool oli lähim, eelistades neid,

kelle rahvastikuregistri kanne oli varasem (antud juhul kuni 20.02.2020). Seega nähtub

vastustaja selgitustest, et rahvastikuregistri kande aega arvestati kaalumise viimases

etapis.

Käskkirjast nähtuvalt lähtus vastustaja M.P puhul sellest, et kuna tema elukohale lähima kooli

määramine tema elukohajärgseks kooliks ei olnud tulenevalt soovijate ja õppekohtade arvust

võimalik, määrati tema elukohajärgseks kooliks geograafilise kauguse järgi läheduselt

järgmine kool. Vastustaja on selgitanud, et võimalikult lühikese koolitee saavutamiseks

määratakse lähimas koolis õppekohtade puudumise korral koolikoht läheduselt järgmisesse

kooli ning vastustaja lähtub tingimusest, et koolikohustusliku õpilase jalgsikäimise koolitee ei

tohi olla pikem kui 3 km (sotsiaalministri 27.03.2001 määrus nr 36 „Tervisekaitsenõuded

13(16)

3-24-1884

kooli päevakavale ja õppekorraldusele“, § 7 lg 1). Käskkirjas toodud järeldust, et Kalamaja

Põhikool asub lapse elukohast mõistlikus kauguses, ei saa geograafilist vahemaad arvestades

pidada põhjendamatuks.

22. Praegusel juhul on vastustaja ära näidanud, et kõigile GAGi määratud lastele

(sh nendele, kelle puhul võeti lisaks arvesse ka sama pere teiste laste õppimist koolis)

oli see elukohale kõige lähemal asuv kool. Kohus on samuti üle kontrollinud, et kõigi

vastuvõetud laste puhul oli GAG kõige kodulähedasemaks kooliks.

Ühe lapse puhul (23.07.2024 tabeli rida nr 48) on vastustaja pidanud küll võimalikuks

vaidemenetluses kõrvale kalduda algselt kõigi teiste laste osas kasutatud mõõtmismetoodikat

ja mõõtepunkti tsentreerida, ent vastustaja on samas välja toonud, et n.ö positiivseid otsuseid

(määratud koolikohti) mõjutavaid tulemusi täiendaval kontrollimisel ei tuvastatud. Ka kohtule

ei nähtu, et mõõtepunkti tsentreerimine saanuks mõjutada fakti, et GAG oli sinna määratud

lastele lähimaks kooliks, arvestades asjaolu, et kõik käesoleva otsuse p-s 19 viidatud lapsed,

kelle puhul kauguste vahe Kalamaja Põhikooliga oli väike, elavad samal suunal, kuhu poole

mõõtepunkti nihutati ja tsentreerimisega on nende elukoha vahemaa GAGiga veelgi

vähenenud.

23. Ülaltoodust nähtuvalt ei ilmne, et koolikoha saanud laste nimekiri on vastuolus

vaidlustatud käskkirjas toodud põhjendustega või et nimekirja koostamisel oleks

tehtud kaalutlusvigu, mis nimekirja koostamist mõjutasid. Põhjendatud ei ole

kaebajate etteheide, et n.ö õe-venna kriteerium on lubamatult olnud olulisem kui

sissekirjutuse aeg. PGS nõuabki, et esmatähtsaks elukohajärgse kooli määramisel

peavad olema lapse elukoha kaugus ja sama pere teiste laste õppimine samas koolis.

Rahvastikuregistri kande aega saab arvestada kaalumise viimases astmes. Praegusel

juhul ei ole käskkirja andmisel ka n.ö õe-venna kriteeriumi rakendamisel rikutud

kohustust lähtuda esmajärjekorras lapse elukoha lähedusest koolile. Ehkki kaebajate

viidatud kohtupraktikas on n.ö õe-venna kriteeriumi automaatset rakendamist

tõepoolest peetud kaalumisveaks, oli see nõnda olukorras, kus lapse elukohaandmeid

ei võetud üldse arvesse. Praegusel juhul ei ole vastustaja rakendanud seda kriteeriumi

automaatselt, vaid on esmalt lähtunud elukoha lähedusest. Seega ei ole vastustaja

määranud selle kriteeriumi alusel GAGi elukohajärgseks kooliks lastele, kes elavad

Pirital, Lasnamäel või Õismäel. Seetõttu ei saa sisulist tähtsust omada ka see, kas õde-

vend on GAGi vastu võetud katsetega või mitte.

24. Sama pere teiste laste eelistamise ainsa ega ka peamise eesmärgina ei saa

elukohajärgse kooli määramise menetluses näha pelgalt pere mugavust laste kooli

transportimisel. Laste tundide algus- ja lõpuajad ei pruugi ka samas koolis käies ühtida

ning õpilase elukoha lähedus koolile peaks toetama seda, et õpilastel on võimalik kooli

ja koju liikuda iseseisvalt. Samas võimaldab õdede-vendade õppimine ühes koolis ka

vanematel osaleda ülekoolilistel sündmustel (lapsevanemate koosolekud, teabepäevad,

kooli traditsioonilised üritused) ning vanemate- ja hoolekogu töös, mis laste õppimisel

erinevates koolides võib olla oluliselt raskendatud. Seega ei saa väita, et antud

kriteeriumi rakendamine saaks olla põhjendatud ainult juhul, kui on kontrollitud, et

tegu on samas leibkonnas elavate lastega, kes õpivad samas õppehoones.

25. Vastuseks kaebajate argumendile, et Tallinna linna väljakujunenud

halduspraktika on läbi aastate olnud suurendada GAGi põhikooli klasside õppekohtade

arvu, on vastustaja esitanud kooli direktori kinnituse, et praeguse teadmise juures ei

ole ei ole GAGil plaanis tekitada 1. klassidesse juurde õppekohti (dtl 112). Tuleb

arvestada, et täiendava õppekoha loomine PGS § 26 lg-s 3 sätestatud erandjuhu alusel

14(16)

3-24-1884

on kooli pidaja, kooli direktori ja hoolekogu kaalutlusotsus, mis peab arvesse võtma

kõiki asjassepuutuvaid väärtusi ja huve. Kellelgi pole subjektiivset õigust nõuda

ülemise piirnormi suurendamist. Sellist subjektiivset õigust ei tulene ka asjaolust, et

piirnormi on varasematel aastatel tavapäraselt suurendatud ega ka kaebajate viidatud

halduseeskirjast. Ka Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et PGS § 26 lg 3 näol on

tegemist erandiga, mille kohaldamiseks peab olema väga kaalukas põhjus ning asjaolu,

et tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud, on küll erandi lubatavuse üks eeldus,

mitte aga tingimus, mille täitmisel kaotab piirnormi ületamise võimalus oma erandliku

laadi (Tallinna Ringkonnakohtu 30.07.2024 määrus nr 3-24-1960, p 13).

26. Iseenesest õige on kaebajate viide, et vastustaja esitatud direktori kirjast ei

järeldu, et piirnormi suurendamist kindlasti ei toimu. Kohtule ei nähtu aga, et juhul,

kui kooli pidaja peaks direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul siiski otsustama

õpilaste arvu üle piirnormi suurendada, saaks selliselt tekkivaid õppekohti praegusel

juhul õiguspäraselt täita muul viisil kui koolikohta soovinud õpilaste nimekirja alusel

ning jätkuvalt lapse elukoha kauguse ja rahvastikuregistri kande alusel moodustatud

järjekorrast lähtudes. Arvestades täiendava õppekoha loomise korda, sh vajadust saada

hoolekogu nõusolek, ei ole põhjendatud kaebajate kahtlus, et direktori kirja saatmise

ajaks võis olla õppekohtade arvu suurendamine juba ära toimunud.

27. Vastustaja on põhjendanud erinevusi arvandmetes. Esitatud andmetest

nähtuvalt taotlesid õppekohta GAGi ka selliste laste vanemad, kelle elukohale

lähimaks kooliks oli mõni teine kool. Seetõttu oli soovijate arv kokkuvõttes suurem

kui vastuvõetute ja väljajäänute summa. Lisaks nähtub vastustaja selgitustest, et

nimekirja andmed on ajas mõnevõrra muutunud: vastustaja on selgitanud, et GAGi

õppekohast loobus erinevatel põhjustel (koolipikendus, lapse vanus, astumine

ülelinnalise vastuvõtuga kooli) 5 last, kelle vanemad teatasid loobumisest enne

05.06.2024 ning kellest vabaks jäänud kohad täideti sama kuupäeva käskkirjadega

lapsega, kelle puhul tuvastati mõõtmisandmete ebatäpsus (vt ka ülal p 24), ning nelja

lapsega, kelle puhul õppis GAGis pere teine laps. Vastustaja on selgitanud, et tegu oli

lastega, kes oleks juba algse käskkirjaga pidanud saama koolikohad GAGi, kuna see

kool oli neile lähim ning neil õppis koolis õde/vend, ent vastustajale teadmata põhjusel

tekkinud vea tõttu neile algselt õppekohta ei määratud, vaid viga ilmnes alles

vastavates vaidemenetlustes. Kaebajad esitasid vaide 07.06.2024, seega toimus eelnev

enne kaebajate osas vaidemenetluse algamist. Puudub alus eeldada, et vastustaja oleks

tingimata pidanud ära ootama koolikohtade kinnitamise kuupäeva.

28. Kohtul puudub võimalus kontrollida, mida väideti kaebajatele M.P järjekoha

osas telefonivestluses suuliselt. Kohtumenetluses on vastustaja juba esialgse

õiguskaitse taotlusele vastates selgitanud, et laps oli tolle hetke seisuga 8. positsioonil

ning sama nähtub ka kohtule esitatud 23.07.2024 tabelist. Seejuures olid kaks

kaebajast algselt eespool paiknenud last vastustaja selgituste kohaselt juba saanud

õppekohad eelnevas punktis viidatud 05.06.2024 käskkirjadega. Vastustaja esitatud

andmetest nähtuvalt puudub alus kahtlustada seda, et õppekoht GAGi võidi määrata

mõnele lapsele, kelle vanem selleks taotlust ei esitanud.

29. Seoses Maa-ameti kaardirakenduse kasutamisega on vastustaja põhjendatult

selgitanud, et ükski kaardirakendus ei ole täiuslik. Samas peavad kasutatud

kriteeriumid olema selged ja nende rakendamine võimalik ühetaoliselt ning ka hiljem

kontrollitavalt. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et ka Google Maps ei pruugi

alati mõõta vahemaid õigesti, nt kui maja välisuks asub sisehoovis, kui kortermajal on

mitu trepikoda või kui õpilased saavad kooli territooriumile siseneda mitmest erinevast

15(16)

3-24-1884

väravast või uksest. Lisaks võib Google Maps sõltuvalt ajahetkest kuvada ajutisi

teetõkkeid või jätta kuvamata otseteed või tunnelid, mida praktikas kasutatakse.

Praegusel juhul ei nähtu, et kaebaja koolitee Kalamaja Põhikooli saaks olla tema jaoks

ebaproportsionaalselt koormav või ebaturvaline.

30. Neil põhjustel leiab kohus, et vaidlustatud käskkirja osaliseks tühistamiseks

puudub alus. Samadel põhjendustel jääb rahuldamata ka kaebajate nõue tühistada

Tallinna Linnavalitsuse 18.06.2024 korraldus kui vaideotsus. Kuna tühistamisnõue

jääb rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks.

31. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebajate

kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud,

mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1

ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

16(16)