2-23-10553/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. august 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-10553

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Tsiviilasi

X hagi Y vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara

jagamiseks

Tsiviilasja hind

Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxxx), elukoht xxx;

lepinguline esindaja Krista Paal, e-post xxx

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxxx), elukoht xxx; e-post

xxx

Asja läbivaatamine

21.05.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi ühisvara jagamise nõudes.

2. Jagada kinnisomand asukohaga XXX (registriosa nr xxxxxxxxx) X ja Y vahel

võrdsetes kaasomandi osades selliselt, et X omandisse jääb kinnisomandist (registriosa

nr xxxxxxxxx) ½ mõttelist osa ja Y omandisse jääb kinnisomandist (registriosa nr

xxxxxxxxx) ½ mõttelist osa.

3. Kohustada Y’t andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 tähenduses kinnisasja

registriosa numbriga xxxxxxxxx senise omanikukande kustutamiseks ja uue kande

tegemiseks,

millega

kantakse

nimetatud

kinnisasja

kaasomanikena

kinnistusraamatusse X ½ mõttelises osas ja Y ½ mõttelises osas ning asendada vastav

Y tahteavaldus kohtuotsusega.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-23-10553

2 (4)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD

1. X esitas 25.07.2023 hagiavalduse Y vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõuetes.

Kostja elab Saksamaal, hageja Eestis. Hageja soovib abielu lahutada ja jagada ühisvaraks oleva

korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr xxxxxxxxx). Hagiavalduse täienduse kohaselt

palub hageja jagada kõnealune korteriomand hageja ja kostja vahel kaasomandi sätete alusel

võrdsetes mõttelistes osades.

2. Hageja jäi 21.05.2024 kohtuistungil lahutuse ja ühisvara jagamise nõuete juurde. Kostja

kohtuistungile ei ilmunud. Hageja täpsustas kohtu selgituste abil oma nõuet ning esitas

järgmiselt sõnastatud ühisvara jagamise nõude: jagada korteriomand asukohaga XXX,

registriosa numbriga xxxxxxxxx, hageja ja kostja vahel võrdsetes mõttelistes kaasomandi

osades selliselt, et kostja saab ½ kaasomanikuks ja hageja ½ kaasomanikuks; kohustada kostjat

andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 tähenduses kinnisasja registriosa numbriga

xxxxxxxxx senise omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse

kinnisasja kaasomanikena kinnistusraamatusse hageja ½ osas ja kostja ½ osas ning asendada

vastav kostja tahteavaldus kohtuotsusega.

3. Kostja võttis 23.05.2024 esitatud vastuses abielu lahutamise nõude õigeks.

4. Kohus uuendas 28.05.2024 määrusega asja arutamise.

5. Kohus rahuldas 28.05.2024 õigeksvõtul põhineva osaotsusega hageja nõude abielu

lahutamiseks ning lahutas poolte abielu.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et hagi ühisvara jagamise nõudes tuleb rahuldada.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg-s 2 on sätestatud, et asjaolule või toimingule, mis on

tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või

toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb

jagatava ühisvara kuuluvuse kindlakstegemisel kohaldada vara omandamise ajal kehtinud

perekonnaseaduse sätteid, vara jagamisel aga hagi esitamise ajal kehtiva perekonnaseaduse

sätteid.

8. Poolte abielu on sõlmitud xx.xx.xxxx ning lahutatud praeguses asjas 28.05.2024 tehtud

osaotsusega, mis jõustus 16.07.2024.

Enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara

abikaasade ühisvara. PKS § 24 lg-st 2 tuleneb, et kui abiellujad ei vali varasuhet

abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele

abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. Puudub vaidlus, et abikaasade vahel

kehtis praegusel juhul varaühisuse varasuhe.

2-23-10553

3 (4)

Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varaühisuse varasuhte lõppemise seisuga. Varaühisuse

varasuhe lõppes PKS § 37 lg 11 ja PKS § 35 p 3 alusel abielu lahutamise otsuse jõustumisega

16.07.2024. PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse

varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused.

Kinnistusraamatu kohaselt on korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr xxxxxxxxx)

ainuomanik hageja. Samas puudub vaidlus, et kõnealune korteriomand, mis on omandatud

27.03.1998 ostu-müügilepingu alusel (dtl 6–7) ehk poolte abielu ajal, kuulub ühisvara hulka.

Seega on kinnistusraamatu andmed kinnisasja omaniku osas praegusel juhul ebaõiged.

9. PKS § 37 lg 1 esimeses lauses on sätestatud, et varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad

ühisvara omavahel. PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi

lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet

kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi

kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile

kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või

kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt

nende osa suurusele.

10. Hageja on soovinud jagada pooltele kuuluva kinnisasja selliselt, et jagamise järgselt on

kumbki pool ½ mõttelise osa kaasomandi omanik. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellise

ühisvara jagamise viisi osas. Kostja ei ole esitanud ka hagi ühisvara jagamiseks teistsugusel

viisil. Kostja ei esitanud hagile sisulist vastust, vaid tegi kompromissiettepaneku, kuid pooled

ei jõudnud kompromissile. Eeltoodut arvestades loeb kohus TsMS § 407 lg 1 kohaselt, et kostja

on hageja poolt esitatud ühisvara (kinnisomandi) jagamise asjaolud esitatud kujul omaks

võtnud.

11. Kuivõrd hagejal on õigus nõuda ühisvara jagamist, ühisvara jagamise taotletud viis vastab

AÕS § 77 lg-s 2 toodud jagamise viisile ning vara jagamisel on hageja lähtunud poolte osade

võrdsuse põhimõttest, on hageja nõue põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus

hageja nõude kinnisomandi jagamise osas ning jagab ühisvara taotletud viisil, s.o jättes selle

hageja ja kostja kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades.

12. Hageja on taotlenud, et kostja tahteavaldus kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks

asendatakse käesoleva kohtulahendiga. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg 1 kohaselt on

kinnistamisavalduse esitamise õigus isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne

tehakse. KRS § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav

selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud

isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 2 p 5 kohaselt on puudutatud isikuks

märke kinnistusraamatusse kandmisel kinnisasja, mille suhtes märge tehakse, omanik või

asjaõiguse, mille suhtes märge tehakse, omaja. KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku

nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on

tuvastatud nõusoleku andmise kohustus.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg-s 5 on sätestatud, et kui isik on kohustatud tegema

kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv

kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Eeltoodust tulenevalt on

kostja kohustatud andma nõusoleku kinnisasja registriosa numbriga xxxxxxxxx omanikukande

muutmiseks. Kostja sellekohast tahtavaldust asendab käesolev kohtulahend.

2-23-10553

4 (4)

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt

saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik