1-10-11733/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-10-11733

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.juuli 2011.a. Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-11733 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Veike Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Lindpere Kriminaalasi

Süüdimõistetu O.M tingimisi enne tähtaja

lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

O.M, ik xxx, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3, KarS § 76 lg 1, maakohus m ä ä r a s :

Mitte vabastada O.M temale Tartu Maakohtu 17.novembri 2010.a otsusega

kriminaalasjas nr 1-10-11733 mõistetud liitkaristuse: 1 aasta 5 kuud 9 päeva vangistust, kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik. O.M mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 17.11.2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-

11733 KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistusena vangistus 1 kuu; KarS § 266 lg 1

järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 1 kuu, KarS § 215 lg 2 p1 järgi ja mõisteti talle karistusena vangistus 2 kuud ning KarS § 424 ja § 329 järgi ja mõisteti talle KarS § 63 lg 1 alusel raskema kuriteo KarS § 424 eest karistusena vangistus 2 kuud.

KarS § 64 lg 2 alusel mõisteti O.M-ile liitkaristusena vangistus 2 kuud; KarS § 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 3 (kolm) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 1 (üks) kuu 27 (kakskümmend seitse) päeva.

2 (3) KarS § 65 lg 2 alusel suurendati O.M-ile mõistetud karistust talle Tartu Maakohtu 21.

jaanuari 2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa: vangistuse 1 aasta 3 kuud 12 päeva, võrra ning mõisteti O.M-ile liitkaristus vangistusena 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 9 (üheksa) päeva. Karistusaja algus 07.12.2010.a ja lõpp 16.05.2012.a.

Tartu Vangla on esitanud kohtule O.M kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avaneb 26.08.2011, elektroonilise järelevalve alla 07.06.2011a.

Tartu Vangla poolt esitatud O.M iseloomustuses on kirjas, et teda on karistatud

kriminaalkorras neljal korral, kannab esimest korda vangistust. Kuritegude dünaamika on

jäänud samaks. Väärteokorras karistatud 18 korda. Alates 16.05.2011a töötab väljaspool vanglat. 18.04.2011a alustas sotsiaalprogrammis Eluviisi treening osalemist, kuid jättis selle pooleli. Vabanemisel asub elama ema juurde, samas elab ka kasuisa. Väidetavalt tarvitavad

mõlemad alkoholi. On lõpetanud 8-klassi. Enne vangistust töötas juhutöödel. Tasumata

võlanõudeid ei ole. Kinnipidamisfondis on 309,25 eurot. Kuriteod on toime pandud

alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamine oli suureks probleemiks. Varasemalt on olnud kriminaalhooldusel, nõudeid ei täitnud. Väidetavalt on kinnipeetaval kaks last. On käitunud

impulsiivselt ja tagajärgi arvestamata, mõtlemata oma käitumise tagajärgedele. On

motiveeritud omandama puidupingitöölise eriala, kuhu ta suunatakse septembrist 2011a.

Soovib vabanedes asuda tööle, lõpetada alkoholi tarvitamise ja taastada suhted lastega. Vangistuse ajal distsipliini rikkunud ei ole. Tartu Vangla toetab tema ennetähtaegset vabanemist tingimisi elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldaja on esitanud ettekande, tuginedes kogutud infole ja analüüsile ning arvestades kinnipeetava isikut. O.M jäi kool pooleli koduse halva olukorra tõttu.

Peres tarvitati tihti alkoholi ja ta veetis aega ringi hulkudes. Suhted ema ja kasuisaga on

normaalsed. Marko on alkoholisõltlane, alkoholi tarbides muutub vägivaldseks, riiakaks,

norijaks. On kahel korral alkoholivastasele ravile pöördunud, kuid jättis selle pooleli. Tutvusringkonda kuuluvad enamuses alkoholisõltlased ja probleemsed isikud. O.M

puudub vabaduses kindel töö ja sissetulek. Tema ennetähtaegsel vabastamisel tuleb panna talle lisakohustused.

Kohus arutas O.M vabastamise küsimust kaugkohtuistungil 20.07.2011.a. O.M avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda elektroonilise järelevalve alla.

Vabanemisel asub elama oma ema juurde: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus elab ka kasuisa. Mõlemad käivad tööl eraisik xxxxxxxxxx juures metsatöödel, samasse saaks tööd ka O.M. Alkoholiprobleemi olemasolu O.M endal ei tunnista. Sotsiaalprogrammis hakkas käima, kuid avaldab, et millegipärast teda paari korra järel enam välja ei kutsutud ja ta ise ka selle vastu huvi ei tundnud, miks seda ei tehtud. Vanglas töötas alates 16.maist 2011a

kolm nädalat, kuid siis jäi suitsupakiga vahele ja enam tööle ei lastud. Elektroonilise järelevalve olemusest ülevaade puudub. Seda teab, et peab kellaaegade järgi käima ja arvab, et kellaajad saab krim.hooldaja juures paika panna, et ta saaks ka tööl käia.

Prokurör ei toetanud ennetähtaegset vabastamist, kuna leiab, et O.M on vaja enne

tema naasmist ühiskonda läbida sotsiaalprogramm, mis aitaks tal vabaduses toime tulla. O.M on korduvalt karistatud seoses alkoholijoobes olemisega. O.M ise eitab enda

alkoholisõltuvust. Ta on olnud varasemalt kriminaalhooldusel, karistus on täitmisele pööratud.

3 (3)

Kohtu seisukohad

O.M on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuriteos. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku

vangistusest vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla enne tähtaega, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks O.M temale mõistetud karistusajast kandnud ära üle 6 kuu, seisuga 27.07.2011 7 kuud 21 päeva, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus on seisukohal, et O.M ei ole võimalik vabastada karistuse kandmiselt enne

tähtaega. O.M kannab esimest vangistust, kuid kriminaalkorras on ta karistatud neli

korda. Esimese tingimuslikult mõistetud karistuse kandis O.M ära nii, et tema

katseaega pikendati. Järgmised karistused- 12.11.2009, 21.01.2010 ja 17.11.2010 mõistetud

karistused on kõik järjest liidetud, kuna O.M on enne karistuse lõpuni kandmist

pannud toime uued kuriteod. Praegu kandmisel olev karistus kätkebki endas kolme kohtuotsusega mõistetud karistusi, mis kõik on jäänud lõpuni kandmata. Fakt, et O.M on pannud järjest toime uusi kuritegusid kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise ajal,

näitab, et tegelikult ei ole need karistused mingit toimet omanud. Seetõttu leiab kohus, et

arvestades O.M isikut ja tema elukäiku, tuleb luua olukord, et O.M kannab temale reaalse vangistusena mõistetud karistuse ära. Praeguseks ära kantud 7 kuud 21 päeva

vangistust on ebapiisav karistuse eesmärkide saavutamiseks ja isiku mõjutamiseks uusi kuritegusid mitte toime panema. Veel märgib kohus vabastamata jätmise põhjenduseks, et O.M tõsiseim probleem on alkoholi liigtarvitamine. Alkoholitarvitamine toimus kodus, kõik kuriteod on pandud toime

alkoholijoobes ja alkoholitarvitamine on põhjuseks suhete purunemisele elukaaslasega. Vaatamata arstide ettekirjutusele mitte tarvitada alkoholi O.M jätkas ja selle tõttu on tekkinud tal kahel korral insult. See osutab, kuivõrd tõsine on isikul probleem alkoholiga.

Sellele vaatamata ütleb O.M kohtuistungil, et alkoholiprobleemi tal pole. Järelikult puudub O.M kriitiline suhtumine oma käitumisse ja see ei tekita usku, et vabanemisel käitumine muutuks. Vabanemisel seisab O.M seega silmitsi alkoholitarvitamise ohuga, lisaks sellele on olemas muud selged õigusvastast käitumist soodustavad riskidkriminaalse

taustaga ja alkoholisõltlastest sõbrad, vägivaldsus, vähene tööharjumus ja puuduvad ametioskused, puudub kindel sotsiaalselt aktsepteeritav tegevus ja sissetulek. Varasemalt on O.M kuulutatud katseajal tagaotsitavaks, kuna kolis pidevalt uude elukohta, ega teavitanud sellest kriminaalhooldajat. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et puudub kindlus, et O.M lähedastest saaks tema toetajaid vabanemisel.

Ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivaid argumente on sedavõrd palju, et kohus jätab O.M ennetähtaegselt vabastamata.

Kohtunik Ülle Raag