2-23-7379/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja

koht,

08.08.2024, Tallinna kohtumaja tsiviilkantselei kaudu

Asja number

2-23-7379

Tsiviilasi

Neptuun OÜ hagi O.C vastu kahju hüvitise, kulude hüvitise,

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

12 200,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: Neptuun OÜ (14685651, Pärnu mnt 69-22, Tallinn),

esindaja juhatuse liige X, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Anneli Aab, e-post: anneli.aab@sirel.com;

Kostja: O.C (XXX, XXX), e-post xxx

Kohtuistung 20.05.2024, Tallinn osalesid hageja seaduslik

esindaja X ja lepinguline esindaja v.adv. Anneli Aab

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista O.Clt OÜ Neptuun kasuks:

2.1.

põhivõlga 5594,93 eurot, sealhulgas kahju hüvitist 3785 eurot ning

käsundita asjaajamise kulude hüvitist 1809,93 eurot;

2.2.

06.05.2023 sissenõutavaks muutuva tulevikus tekkiva korduva kohustuse

täitmise hüvitamiseks 192 eurot ja alates 06.06.2023 igakuise tulevikus

tekkiva korduva kohustuse täitmise hüvitamiseks 211 eurot, mis muutub

sissenõutavaks iga jooksva kuu 06. kuupäevast alates 06.06.2023 kuni O.C

võtab enda valdusse temale kuuluvad vallasasjad, mis on ladustatud hageja

poolt Minilaod OÜ-ga 22.08.2022 sõlmitud üürilepingu nr xxx alusel Tallinnas

Pärnu mnt 142 asuvas rendilaos nr xxx või alternatiivselt kuni hageja ja

Minilaod OÜ vahel 22.08.2022 sõlmitud üürilepingu nr xxx lõppemiseni.

3. viivist järgmiselt:

3.1.

19.05.2023 seisuga 87,56 eurot;

3.2. alates 20.05.2023 summalt 2983,93 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni nõude täitmiseni;

3.3. alates 20.05.2023 summalt 2611 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni nõude täitmiseni;

3.4. igakuise tulevikus tekkiva korduva kohustuse täitmiselt, so summalt 192

eurot, alates 06.05.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

kohustuse täitmiseni, ning alates 06.06.2023 igakuise tulevikus tekkiva korduva

kohustuse täitmiselt, so summalt 211 eurot VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud

määras kuni kohustuse täitmiseni.

4. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määramata.

5. Välja mõista O.Clt OÜ Neptuun kasuks menetluskulude katteks esindaja kulusid

4320 eurot (käibemaksuta) ja riigilõivu 840 eurot ning võlgnetavatelt

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Edasikaebamise kord, tähtaeg

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud alates kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus võib

asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. Y ja O.C sõlmisid 08.07.2008 eluruumi üürilepingu (leping, lisa 1), mille p-i 1.1 alusel andis Y

kostjale üürile korteri Tallinnas XXX. Üürilepingu kestel omandas korteri Neptuun OÜ (lisa 2).

2. Hageja ütles 02.11.2021 üürilepingu korralise ülesütlemise avaldusega kostja lepingu üles alates

03.02.2022. Seega oli lepingu viimane kehtivuspäev 02.02.2022 (lisa 3). Kostja ei ole

ülesütlemist vaidlustanud. Kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg-ga 1 ja lepingu p-ga

4.2.8 pidi kostja korteri vabastama 05.02.2022. Hoolimata korduvatest kostja lubadustest, kostja

seda ei teinud.

3. Hageja oli sunnitud koos kohtutäituriga ning kolimisteenusega korteri kostja asjadest vabastama,

kandes sellega seoses kohtutäituri tasu ja kolimisteenuse osutamisega seotud kulusid summas

1750 eurot (825 eurot + 925 eurot; käibemaksuta; lisad 4-5). Korter vabastati kohtutäituri abiga

vahemikus 25.08.-29.08.2022 (lisad 6-8), millest hageja informeeris kostjat eraldiseisvalt nii

suuliselt kui ka e-posti teel. Kostja ka sellele vastuväiteid ei esitanud. Kostja asjad on kostja

nimele ladustatud Minilaod OÜ (registrikood 11986056) lattu aadressil Pärnu mnt 142, rendilao

nr xxx (lisa 9).

4. Hagejal tekkisid eluruumi vabastamise kulud, mille peab kostja hüvitama, sest hagejal ei olnud

sellist ruumide vabastamise kohustust, kuid see kohustus oli kostjal, mida ta ei täitnud. Kostja

2

asju tuli hoiustada, kuna ta ruumi ise ei vabastanud oma asjadest ja selle tõttu tekkisid hagejal ka

kulud.

5. Hageja on kandnud kulusid kokku 1809,93 eurot (käibemaksuta). Arvutuskäik on järgnev: 20

eurot (deposiit käibemaksuta + 192 eurot (tagatis käibemaksuta) + 61,93 eurot (osaline

augustikuu 2022 üür käibemaksuta) + 8*192 eurot (käibemaksuta 2022 septembrikuu kuni 2023

aprillikuu üür) (lisa 10). Kuivõrd hageja on ladustanud kostjale kuuluvad asjad kostja huvides

Minilaod OÜ-lt üüritavas laos, siis on hagejal kostja vastu käsundita asjaajamisest tulenev

kulutuste hüvitamise nõue ka tulevikus tekkivate kulude eest TsMS § 369 lg 1 alusel.

6. Hagejal on Minilaod OÜ ees kostja asjaajamisel võetud kohustus tasuda iga jooksva kuu eest

tähtajatu üürilepingu alusel 192 eurot (KM-ta) üüri (lisa 9). Asjade ladustamine on jätkuvalt

kostja huvides. Alates 06.06.2023 on üür kuus 211 eurot. Minilaod OÜ laopind on soodne. See

oli parim võimalik lahendus leida kostjale asjade hoiustamiseks koht (dtl 318). Hageja püüdis

leida parimaid lahendusi kostja jaoks, kostja ise mingeid ettepanekuid pole teinud, kulude suurus

sõltub temast endast.

7. Hagejal on õigus nõuda kostjalt ka VÕS § 335 järgi kahju hüvitist perioodi eest 2022.a. veebruar

kuni 29.08.2022, kuna kostja vabatahtlikult ise ruume ei vabastanud. Ühe kuu üür on 160 eurot,

hüvitis on seega 1120 eurot.

8. Hagejal tekkisid kohtueelse nõude esitamisega advokaadi teenusega seotud kulud 915 eurot (lisa

12-13), mis on hageja kahju.

9. Kõikide täituri tasuga seotud kulude, kolimiskulude, hoiustamiskulude, hageja advokaadi kulude

tekkimist pidi kostja ette nägema oma kohustuse rikkumise tagajärjena, kõik kulud on tehtud

kostja huvides tema asjade säilitamiseks.

10. Hagejal on õigus nõuda kostjalt seadusjärgset viivist.

11. Hageja palus 30.01.2023 nõudekirjas kostjal hüvitada 3580,72 eurot hiljemalt 06.02.2023 ja

seega muutus nõue sissenõutavaks 07.02.2023. Nõude suurus on käibemaksuta 2983,93 eurot,

kuid kostja ei ole kulusid hüvitanud. Seega on viivis nõudelt 2983,93 eurot hagi esitamise ajaks

seadusjärgses määras 87,56 € (lisa 14).

12. Hageja nõudis tolles nõudekirjas vaid osade kulude hüvitamist. Nimelt ei nõudnud ta enne hagi

esitamist kostjalt 1) eluruumi vabastamata jätmisega seotud kahju hüvitist (VÕS § 335 järgne

hüvitis) 1120 eurot, 2) asjade hoiustamise kulusid perioodi eest 2023.a veebruar, märts ja aprill

ja 3) õigusabikulusid. Hageja nõuab hagiavalduses täiendavalt ka eelviidatud hüvitisi ja ka

nendelt nõuetelt viivist VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi alates hagi esitamisest kooskõlas TsMS §

367.

13. Hageja hinnangul on hüvitise arvestuse lõppemise ajahetk võimalik kindlaks teha kas a) kostja

poolt laopinna üürilepingu ülevõtmisega, mille osas on hageja teinud kostjale korduvaid

ettepanekuid või b) kostja poolt asjade enda valdusesse võtmisega. Tegemist on otsuse täitmisel

üleskerkiva küsimusega, mis ei mõjuta otsuse sisulist poolt. Leping lõpeb kas selliselt, et hageja

ja Minilaod OÜ vaheline üürileping võetakse kostja poolt üle või hageja ütleb Minilaod OÜ-ga

3

sõlmitud üürilepingu üles, teatades sellest ette vähemalt 1 kuu (vastavalt üürilepingu p-le 5).

Hetkel ei ole hageja Minilaod OÜ-ga sõlmitud üürilepingut ise üles öelnud, lähtudes sealjuures

just kostja huvidest. Hageja on valmis transportima kostja asjad Saksamaale, kuid sellega

kaasnevad kulud, mille peab kostja hüvitama.

14. Hageja arvates ei ole alust mingite hüvitiste vähendamiseks.

15. Hageja palub välja mõista kostjalt (lõplik nõude arvestus 14.09.2023, dtl 162);



kahju hüvitist 2035 eurot (1120 +915), käsundita asjaajamisest tulenevat hüvitist 3559,93

eurot;



igakuiselt alates 06.05.2023 sissenõutavaks muutuva tulevikus tekkiva korduva kohustuse

täitmise hüvitamiseks 192 eurot ja alates 06.06.2023 igakuise tulevikus tekkiva korduva

kohustuse täitmise hüvitamiseks 211 eurot, mis muutub sissenõutavaks iga jooksva kuu 06.

kuupäevast alates 06.06.2023 kuni O.C võtab enda valdusse temale kuuluvad vallasasjad, mis on

ladustatud hageja poolt Minilaod OÜ-ga 22.08.2022 sõlmitud üürilepingu nr xxx alusel

Tallinnas Pärnu mnt 142 asuvas rendilaos nr xxx või alternatiivselt kuni hageja ja Minilaod OÜ

vahel 22.08.2022 sõlmitud üürilepingu nr xxx lõppemiseni;

viivist järgmiselt:



hagi esitamise hetkeks (s.o 19.05.2023) sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 87,56

eurot;



alates hagi esitamisele järgnevast päevast (s.o 20.05.2023) summalt 2983,93 eurot

sissenõutavaks muutuv viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude

täitmiseni;



alates hagi esitamisele järgnevast päevast (s.o 20.05.2023) summalt 2611 eurot

sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude

täitmiseni;



igakuise tulevikus tekkiva korduva kohustuse täitmiselt, summalt 192 eurot, sissenõutavaks

muutuv viivis alates 06.05.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse

täitmiseni, ning alates 06.06.2023 igakuise tulevikus tekkiva korduva kohustuse täitmiselt,

summalt 211 eurot, sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras

kuni kohustuse täitmiseni.

16. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.

17. Hageja ei olnud nõus kostja väidetega (dtl 162).

KOSTJA VASTUS

18. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja vara viidi ära kostja

nõusolekuta, otsuseta ja tegemist on omavoliga ja võib-olla polegi laos midagi. Hageja

keeldus kokkulepet kulude osas sõlmimast. Samas nõudis, et kostja kirjutaks alla

dokumendile, et kostja asjad on terved, millele pole nõus kostja alla kirjutama. Kostja ütles

hagejale, et tuleb võtab oma asjad ära ja kui kõik on korras, siis maksab ära. Hageja vahetas

ära kõik lukud, keeldus, vaatamata palvetele, võtit andmast. Raha tuleks tagastada kostjale või

nõude summat vähendada. Koroonaviiruse tõttu ei saanu tulla Eestisse. Kostja leiab, et tema

asjad on kahjustatud ja neid asju pole ja seega ei ole põhjendatud hageja nõuded.

4

KOHTU PÕHJENDUSED

19. Võlaõigusseaduse (VÕS) § -i 271 järgi kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule

(üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri)

ja lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS §-i 292 lg-e 1 järg peab üürnik lisaks üüri

maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles

on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude

eest, mis on seotud asja kasutamisega.

20. Hageja on tõendanud kohtule esitatud üürilepinguga, et Y ja O.C sõlmisid 08.07.2008

eluruumi üürilepingu, mille p-i 1.1 alusel andis Y kostjale üürile korteri Tallinnas XXX

(leping, hagi lisa 1, dtl 13). Lepingust nähtuvalt kohustus kostja tasuma üürileandjale üüri ja

kõrvalkulusid (lepingu p 3.1, 3.2). Seega oli nende vahel sõlmitud eluruumi üürileping VÕS

§ -i 271, § -i 292 lg-e 1 tähenduses.

21. VÕS § 310 lg 1 sätestab, et kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja

kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei

avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg

hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast,

mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist

22. Lepingust nähtuvalt on seda korduvalt pikendatud, sh 10.08.2017. aastani (dtl 15). Kostja ei

ole vaidlustanud asjaolu, et ta jätkas ka pärast seda tähtaega eluruumi kasutamist. Seega on

üürileping VÕS §-i 310 lg-e 1 järgi muutnud tähtajatuks.

23. VÕS §-i 291 lg-e 1 kohaselt lähevad kinnisasja võõrandamisel üürilepingust tulenevad

üürileandja õigused ja kohustused üle omandajale.

24. Hageja on kinnistusraamatu väljavõttega tõendatud, et ta omandas korteriomandi nr 320101,

mille eriomandi koosseisu kuulub vaidlusalune üüripind, kinnistusraamatu omaniku kandega

07.05.2019 (kinnistusraamatu väljavõte, hagi lisa 2, dtl 18). Seega on hagejale üle lepingust

tulenevad üürileandja õigused ja kohustused.

25. VÕS § 311 lg 1 sätestab, et lepingupooled võivad tähtajatu üürilepingu käesoleva seaduse §-s

312 sätestatud tähtaegadest kinni pidades üles öelda. Kui lepingupooled on kokku leppinud

pikemas ülesütlemistähtajas, tuleb järgida seda tähtaega. VÕS § -i 334 lg -e 1 1. lause

sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama

seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.

26. VÕS § -i 76 lg -e 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, § 100 järgi

on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, seahulgas osaline täitmata jätmine,

täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist,

viivist, kahju hüvitamist VÕS §-i 101 lg -e 1 p -de 1, 3, 6, §-i 108 lg-e 1, §-i 113 lg-e 1, § -i 115

lg-e 1 järgi. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, lg 3 sätestab, et lepingulist

kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku

5

tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju

tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

27. Hageja on tõendanud kohtule esitatud kirjaliku avaldusega kostjale (hagi lisa 3, dtl 21), et ütles

02.11.2021 kostjale üürilepingu korralise ülesütlemise avaldusega üles alates 03.02.2022

kooskõlas VÕS § 311 lg 1. Ülesütlemise avaldus on kirjalik, selles on märgitud ära üürilepingu

andmed, lõppemise alus, lepingu lõppemise aeg ja ülesütlemise vaidlustamise kord, vastates

seega VÕS § 325 lg 1, 2 p 1-4 toodud tingimustele ja on kehtiv. Seega kehtis üürileping leping

kuni 02.02.2022 (kaasa arvatud).

28. Kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud ja nende asjaolude üle puudus vaidlus. Vastavalt lepingu

p-le 4.2.8 oli kostjal kohustus eluruum hagejale üle anda 2 päeva jooksul arvates lepingu

lõppemist.

29. Seega pidi kostja VÕS § -i 76 lg-e 1, § -1 344 lg-e 1 ja lepingu p-i 4.2.8 alusel eluruumi

vabastama lepingu lõppedes ja selle hagejale üle andma.

30. VÕS §-i 1018 lg-e 1 kohaselt on isikul (käsundita asjaaja), kelleks on hageja, teeb midagi teise

isiku (soodustatud isik), kelleks on kostja, kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse

tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, VÕS §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja

kohustused, kui (i) soodustatu kiidab asjaajamise heaks (VÕS § 1018 lg 1 p 1); (ii)

asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvidele ja tegelikule või eeldatavale tahtele (VÕS §

1018 lg 1 p 2); või (iii) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata

soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele

asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline (VÕS § 1018 lg 1 p 3). Riigikohus on

käsundita asjaajamise osas selgitanud, et poolte vahel on käsundita asjaajamise võlasuhe VÕS §

1018 tähenduses, kui täidetud on järgmised eeldused: (i) teise isiku kasuks millegi tegemine

ehk võõra asja ajamine (lg 1); (ii) isikul puudub õigus või kohustus tegu teha (lg 1); (iii) isikul

on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist isikut (lg 2); (iv)

täidetud on mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 ettenähtud tingimustest (RKTKo 3-2-1-118-14, p

15).

31. Hageja on esitanud kohtule e-kirjavahetuse kostjaga 10.03.2022, 18.03.2022 (dtl 168, 170),

millest nähtub, et ta selgitas kostjale, et hageja vajab vaidlusalust eluruumi, kuna seal hakkab

toimuma ehitustegevus. Kuna kostja midagi ei vastanud ega teatanud midagi ruumide

vabastamise kohta (kohus märgib, et lepingu lõppemise päev oli 02.02.22), siis pakkus ta

kostjale, et kas kostjal oleks võimalik rentida ajutine ladu ja hageja aitab kostja asjad sinna viia

(e-kiri 24.05.22, dtl 174). E-kirjas 08.04.2022 kostjale selgitas hageja, et tal on vaja hakata

renoveerima maja 2022.a märtsis. 01.06.2022 kirjutas kostja, et tal on kahju, et viibib

välisriigis, kuid ei saa lubada asjade kolimist, sest kui ta peaks Tallinnasse tulema, siis on asjad

kuskil pakitud ja ta ei saa neid kasutada (dtl 323). Hageja 02.06.2022 e- kirjast kostjale nähtub,

et hagejal on eluruumi (maja) vaja, et alustada juuni keskel ehitustegevust (dtl 177), ja et kostja

on lubanud Eestisse tulla olukorda lahendama, kuid pole seda teinud. Hageja lisas, et ta on

valmis koos kostjaga olukorra lahendama, ent kostja ei reageeri, kuid hageja peab alustama

2022.a juunis ehitustegevust. Eelnevalt on kostja oma 01.06.2022 e-kirjas hagejale teatanud, et

ei saa tulla Eestisse, kuid pole nõus, et tema asjad välja viiakse. Samas ei nähtu kostja

01.06.2022 e-kirjast (dtl 177), et kostja oleks andnud konkreetsed juhised, mida tuleb tema

6

asjadega, kuhu need tuleb viia/paigutada ja millal ta tuleb konkreetselt Eestisse ruume

vabastama ((kuigi tal oli kohustus ruumid vabastada juba mitu kuud varem pärast lepingu

lõppemist (02.02.2022)). Hageja esitas kohtule e-kirja 16.07.2022 (dtl 181), milles hageja on

kirjutanud kostjale, et leping on lõppenud pool aastat tagasi ning pakkus välja, et võib ise

korraldada asjade pakkimise ja ladustamise turvaliselt tasulisse lattu ning kui kostja lõpuks

Eestisse tuleb, korraldab hageja kostjale asjade kättesaamise. Oma 31.07.2022 kirjas kirjutas ta

kostjale ja päris tagasisidet kostjalt kolimise kohta (dtl 322). Kostja kirjutas 08.08.2022

hagejale, et uut korterit on kallis rentida ja pandeemia tõttu saab ta Eestisse tulla paar korda

aastas mõneks kuuks. 08.08.2022 on hageja kirjutanud vastuses kostja 02.08.2022 kirjale, et

olukorda saab lahendada nii, et kolida asjad ajutisele pinnale (dtl 322) Poolte e-kirjavahetuses

13.08.2022, 20.08.2022 on kostja kirjutanud, et saab aru, et temast tulenevalt on viibinud

hageja tööd, et ta kavatseb siiski Eestisse tulla ja märkis, et kui asjad on ladustatud, siis tuleb

need kõik pärast üle kontrollida, ja küsis hagejalt kuidas seda kõike korraldada (dtl 188, 187).

Hageja vastas kostjale 21.08.2022 (dtl 186) ning selgitas kogu protsessi (kolimine,

ladustamine) olemust, kulusid ja et võib vajadusel asjade kätteandmiseks kutsuda kohale ka

inventariseerijad. Hageja saatis 26.08.2022 kostjale ka kolimise käigus tehtud fotod kostja

asjadest ja Minilaod OÜ laohoonest ning ruumist (dtl 191-200 e-kiri, fotod). Hageja saatis

kostjale ka 22.08.2022 Minilaod OÜ arve ja selgituse, et õnnestus leida ainuke vaba pind (dtl

328). Oma 30.08.2022 e-kirjas märkis hageja, et ta pole sundinud kostjat millelegi alla

kirjutama, oli saatnud vaid korteri üleandmise-vastuvõtu akti ja et kõik kostja asjad on

korrektselt pakitud (dtl 332). Hageja on esitanud kohtule ka e-kirja 09.09.2022 kostjale (dtl

330) koos kolimisteenuse arvega ning pärinud kostjalt, kas kostja saab Eestisse tulla, et

korraldada tema joaks majutust (Airbnb) (dtl 330), lisaks saatis kostjale info, kus on leida

korterite üürikuulutusi (dtl 332, 01.09.2022 e-kiri, 31.08.2022 e-kiri). Oma 01.09.2022 kirjutas

kostja hagejale, et loodab, et hagejal läheb kõik hästi (dtl 322).

32. Eeltoodud tõendite alusel asub kohus järeldusele, et hageja on tõendanud, et kostja pole

vabastanud eluruumi vabatahtlikult oma asjadest ja eluruumi pärast selle lõppemist 02.02.2022

vastavalt lepingu p -s 4.2.8 sätesatule hagejale üle andnud. Kostja väited, et ei saanud covidi

piirangute ja/või tervislikel põhjustel Eestisse tulla ja seetõttu eluruumi vabastada ning üle anda

hagejale, ei ole tõendatud. Mitte kuskilt ei nähtu, millal oli see aeg, kui kostja soovis anda

eluruumi hagejale üle, et siis olid just covidi piirangud või temal tervislik olukord, mis tegid

võimatuks kostja ruumide üleandmise Eestis ja/või kostja ei saanud Eestisse pärast 02.02.2022

tulla või anda mingeid korraldusi ruumide vabastamise korraldamiseks. Seega on kostja

rikkunud VÕS §-i 100 mõttes VÕS §-i 344 lg-e 1 ja lepingu p-st 4.2.8 tulenevat eluruumi

vabastamise ning selle hagejale üleandmise kohustust ning kohustuse rikkumine ei ole

vabandatav.

33. VÕS §-i 128 lg -te 2, 3 järgi on varaliseks kahjuks ja kahju tekitamisega seoses kantud või

tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või

vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

34. Hageja on tõendanud kohtule esitatud kohtutäitur R. Sepa aktidega ja täituri arvega ning KLG

Kolimisteenused arvega, et ta kasutas eluruumi vabastamiseks kohtutäituri abi ja kolimisteenust

perioodil 25.08.2022-29.08.2022 ning sai korteri tagasi enda valdusesse 28.08.22 (hagi lisad 4-

8 dtl 23-77). Viidatud tõendid kinnitavad hageja väiteid, et kostja vallasvara on fikseeritud aktis

ning fikseeritud ka nende väljakolimine. Kostja väited, et tema arvetes polegi neid asju alles ja

7

need on kahjustada saanud, on seega alusetud ning hageja vastupidised väited, et need asjad

olid korteris olemas, on jätkuvalt olemas, on tõendatud. Esitatud tõenditest nähtub, et hageja on

maksnud kohtutäituri tasule 825 eurot (käibemaksuta, arve 83F, 07.09.22, dtl 23) ja

kolimisteenuse osutajale 925 eurot käibemaksuta (arve nr 220667. 31.08.22, dtl 24), kokku

1750 eurot. Kuna kostja korterit ei vabastanud, millega ei täitnud seadusest ja lepingust

tulenevat kohustust ja mille tõttu pidi hageja korteri tema asjadest ise vabastama, siis on hageja

eelviidatud kulude 1750 euro puhul tegemist hageja otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 2, 3

järgi. Sellise kahju tekkimist sai ja pidi kostja ette näha kohustuse rikkumise tagajärjena VÕS §

127 lg 3 järgi, sest ülalviidatud e-kirjades on hageja juhtinud tähelepanu sellele, et kui kostja ei

vabasta ruume, siis ta teeb seda ise. Nii saab mõistlikult võttes eeldad, et ruumide

vabastamisega, asjade seisukorra fikseerimisega (täituri akt, fotod) ning pakkimisega

kaasnevad kulud . Kostja ei ole nõus kahju hüvitama, seega rikub ta kahju hüvitamist kohustust

ja hageja saab nõuda selle kahju hüvitamist VÕS § -i 127 lg-te 1, 3, § -i 128 lg-te 2, 3, § -i 115

lg-e 1, § 101 lg -e 1 p-i 3, §-i 344 lg-e 1 järgi 1750 euro hüvitamist. Kohus märgib, et kohus

ei ole seotud hageja õigusliku kvalifikatsiooniga õigussuhtele.

35. VÕS § 335 sätestab, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja

viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on

samasuguses asukohas olevas samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik

peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista

üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava

kahju hüvitamist.

36. Leping lõppes 02.02.2022 (viimane lepingu päev) ning hageja sai korteri tagasi alles

29.08.2022. Seega on kostjal kohustus tasuda VÕS § 335 alusel kahjuhüvitisena vastavas

ulatuses üüri lepingu eseme tagastamisega viivitatud aja eest. Kohus leidis, et kostja väited, et

kostja ei saanud covidi piirangute ja/või tervislikel põhjustel Eestisse tulla ja seetõttu eluruumi

vabastada ja üle anda hagejale, ei ole tõendatud ja ruumide mittevabastamine ja

mittetagastamine ei olnud vabandatav. Kuna ühe kuu üüri suurus oli lepingu lõppedes 160 eurot

kuus, mille suurust pole kostja vaidlustanud, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § -i 335

alusel kahju hüvitist perioodi 2022.a. veebruar – augusti (kaasa arvatud) eest kokku 1120 eurot.

Kostja pole väitnud, et ta oleks hagejale pärast lepingu lõppemist tasunud üüri. Seega rikub ta

VÕS §-st 335 tulenevat kahju hüvitamise kohustust ja hageja saab nõuda selle kahju hüvitamist

VÕS §-i 127 lg -te 1, 3, § -i 128 lg -te 2, 3, §-i 115 lg-e 1, § -i 101 lg-e 1 p-i 3, §-i 335 lg -e 1

järgi 1120 eurot.

37. Hageja on tõendanud kohtule esitatud Minilaod OÜ üürilepinguga nr xxx 19.05.2023 ja

esitatud arvetega 13981 22.08.22, 14024 01.09.22, 14347 01.10.22, 14486 01.11.22, 14730

01.12.22, 14977 01.01.23, 15218 01.02.2023, 15455 01.03.2023, 15965 01.04.2023 (dtl 96,

hagi lisa 9, 10, dtl 98-106), et kostja asjad on paigutatud Minilaod OÜ hoiuruumis kostja

asjade alleshoidmiseks. Nii on ta enne hagi esitamist (19.05.2023) kandnud kostja asjade

hoidmisega kulusid 1809,93 eurot (käibemaksuta). Need kulud sisaldavad tasutud deposiiti 20

eurot, tagatisraha 192 eurot, 2022.a. augustikuu osalist üüri ja igakuist üüri perioodi eest 2022.a

september – 2023.a. aprill (kaasa arvatud). Viidatud arvetest nähtub, et üür oli nendes kuudes

192 eurot käibemaksuta. Hageja on tõendanud kohtule esitatud Minilaod OÜ arvetega 16190

01.06.23, 16757 01.08.24, 16919 01.09.23, et alates 01.06.23 on igakuine lao üür 211 eurot

käibemaksuta (dtl 205-207).

8

38. Kohus viitas eelnevalt pooltevahelisele e-kirjavahetusele 10.03.2022 -september 2022 (kaasa

arvatud, otsuse p 31) ega pea vajalikuks siinkohal neis sisalduvat üle korrata. Nimetatud

kirjavahetusest nähtub, et hageja püüdis leida lahendusi küsimuses, mis puudutab eluruumi

vabastamist, uuris, millal tuleb kostja Eestisse, et kostja saaks eluruumi vabastada, kuidas

hageja saaks selles küsimuses kostjat abistada, pakkus kostja asjade kolimise ja hoiustamise

võimalust, andis ka hoiustamise info, fotod kostjale tema asjadest ja sellest, kuhu need on

paigutatud, sest hagejal oli vaja asuda juba 2022.a. juunis ehitama. Viidatud kirjavahetusest ei

nähtu, et kostja ise oleks korraldanud ruumide vabastamise või andnud korraldusi oma asjade

kohta.

39. Nii asub kohus eelviidatud pooltevahelisi e-kirju, täituri akte, fotosid, kolimisteenuse arvet,

Minilaod OÜ arveid ja lepingut, kogumis hinnates seisukohale, et alusetud on kostja väited, et

ta asju pole alles, need on kahjustunud, et need on omavoliliselt välja kolitud. Viidatud

tõenditega on tõendatud hageja väited, et 1) üüritud ruumid oli vaja vabastada selleks, et

alustada 2022.a. juunis ehitust, millest kostja oli teadlik, 2) hageja ootas, et kostja kolib oma

asjad eluruumist ise välja, mida kostja ei teinud; 3) asju oli võimalik paigutada hoiulattu ning

need kohe kostja soovi talle üle anda inventeerijate juuresolekul; 4) kostja oli teadlik hageja

asjaajamise käigust ning hageja ettepanekutest, et hageja kolib ise kostja asjad eluruumidest

välja ning paigutab need lattu; 5) ta teatas kostjale kohe pärast asjade väljakolimist, kuhu need

asjad on paigutatud.

40. Nagu kohus eespool tuvastas, kasutas hageja väljakolimiseks kohtutäituri abi, kes fikseeris

aktides kostja asjad. Mitte ühtegi tõendit pole selle kohta, et kostja oleks andnud selged

korraldused hagejale, mida tema asjadega teha või teatanud hagejale, millal ta konkreetselt ise

eluruumi vabastab ja oma asjad korterist ära viib või et hageja ja kostja oleks konkreetselt

väljakolimisküsimustes ja tähtajas kokku leppinud. Kohus märgib, et selline ruumide

vabastamise ja oma asjade väljakolimise kohustus oli kostjal juba pärast lepingu lõppemist

(02.02.2022), kuid veel 2022. augustis ei teatanud ta hagejale oma Eestisse tuleku ja oma

asjade väljakolimise ajast või korraldustest, mida tuleb tema asjadega teha. E-kirjades on viide

kostja tervislikule seisundile, kuid märgitu ei tähenda, et ta poleks saanud anda korraldusi oma

asjade kohta. Kostja viited covidi piirangutele võivad olla küll õiged, ent piirangud ei kestnud

kogu aeg perioodil 2022. veebruar kuni augusti lõpuni 2022.a ning ei nähtu, millal kostja

soovis tulla Eestisse asju välja kolima ja et siis olid covidi piirangud või terviseprobleemid, mis

ei võimaldanud tal seda teha.

41. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud VÕS § -i 1018 lg-e 1 p-i 2 järgi, et a)

hageja on kostja kasuks hoiustanud kostja vallavara (asju) ehk ajanud kostja asja selles mõttes,

et pidanud vajalikus kostja asjade säilitamist, kuna kostja ei ole väitnud, et ta ei vaja enam neid

ning ei nähtunud, et kostja saaks ise oma asjad välja kolida, mujale viia; b) hagejal ei olnud ei

lepingust ega seadusest tulenevalt kohustust seda teha; c) hagejal oli tahe kostja asju hoiustades

tegutseda kostja kasuks ja teda soodustada – st kostja asjad oleksid korralikult pakitud ja

hoiustatud, kuna ta nendele järgi tuleb või annab korraldused, d) asjade säilitamine ja

hoiustamine vastab kostja tahtele.

42. Seega on hagejal VÕS §-i 1018 lg-e 1 märgitud §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja

kohustused. VÕS §-i 1023 lg-e 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks

9

talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste

hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda

ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada

mõistlikult vajalikuks.

43. Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS §-i 101 lg 1 p 1, § -i

108 lg-e 1, §-i 1023 lg-e 1, §-i 1018 lg -e 1 järgi kohustuse täitmist - kantud hoiustamise kulude

hüvitamist. Kohus tuvastas eespool, et hageja on kandnud kulusid seoses kostja asjade

hoiustamisega 1809,93 eurot perioodil 2022.a. august – 2023.a. aprill (kaasa arvatud, arved dtl

98-106).

44. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § -i 369 lg-e 1 sätestab, et tulevase nõude täitmise

hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel

saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude

täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks

muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.

45. Hageja on tõendanud kohtule esitatud Minilaod OÜ arvetega 16190 01.06.23, 16757 01.08.24,

16919 01.09.23, et alates 01.06.23 on laos asjade hoiustamise kulu kuus 211 eurot

käibemaksuta.

46. Kostja pole esitanud mingeid väited, millal ta kavatseb viia oma asjad ära või et ta on need ära

viinud, samuti ei ole esitanud mingeid tõendeid. Kostja pole väitnud, et ta oleks hagejale

mingid kulud hüvitanud. Nii on alust eeldada, et kostja oma kohustust ei täida edaspidi (ei vii

asju laost ära, ei tasu hoiustamise kulude eest vmt). Seega rikub kostja VÕS § -i 1023 lg -e 1, §-

i 1018 lg 1 tulenevat kulude hüvitamise kohustust VÕS §-i 100 mõttes. Eeltoodu tõttu on

hageja õigustatud nõudma TsMS § -i 369 lg-e 1, VÕS §-i 101 lg -e 1 p-i 1, § -i 108 lg-e 1, § -e

1018 lg-e 1, §-i 1023 lg 1 -e järgi kostjalt juba kantud kulude hüvitamist 1809,93 eurot perioodi

eest 2022.a. august-2023.a. aprill (kaasa arvatud, käibemaksuta) ja edaspidiselt hagejal

tekkivate kostja hoiustamise kulude hüvitamist alates 01.05.23 summas 194 eurot kuus ning

alates 01.06.2023 summas 211 eurot kuus. Nii tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

korduva kohustusena 2023.a maikuu eest 192 eurot ning alates 2023. a juunikuust 211 eurot ja

seda kuni hageja vastav leping Minilaod OÜ-ga lõpeb või kostja võtab vastava lepingu üle või

muul viisil vabastab hageja VÕS §-i 1023 lg-e 1 alusel asjade hoiustamisega kaasnevast

kuludest, eelkõige võtab kostja võtab enda asjad enda valdusse (sh kaudsesse valdusesse).

47. VÕS §-i 128 lg -te 2, 3 järgi on varaliseks kahjuks kulud kahju ärahoidmiseks või

vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

48. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb üldjuhul pidada professionaalset õigusabi kohtueelses

vaidluses mõistlikuks ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka

hüvitatavad. Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa

kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse

nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid.

Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik

10

ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad (RKTKo 3-

2-1-138-10, p 29, RKTKo 3-2-1-79-08, p 18).

49. Hageja on tõendanud kohtule esitatud nõudekirjaga 30.01.23 (dtl 108), et nõudis kostjalt

kohustuse täitmist ja võla tasumist. Viidatud kirja on koostanud hageja nimel AB Sirel ja

Partner advokaat. Seega on hageja tõendanud, et kasutas enne kohtusse pöördumist õigusabi

oma nõuete täitmiseks ja õiguste kaitsmiseks. Kohus tuvastas eespool, et eelnevalt oli 2022.a.

hageja ise e-kirjadega pöördunud üürilepingu eseme vabastamise küsimustes kostja poole

(otsuse p 31). AB Sirel ja Partner advokaat on hageja nimel koostanud ka üürilepingu

ülesütlemise avalduse (02.11.21, dtl 21). Hageja on tõendanud kohtule esitatud AB Sirel ja

Partner arvetega nr 22301094 31.01.23, 22210108 31.10.22, (dtl 113-115), et hagejal tuleb

tasuda nõudekirjade, üürilepinguga seotud küsimustes advokaadibüroole teenuse eest tasu.

Hageja on hagiavaldus märkinud, et need kulud olid konkreetselt 915 eurot (arvetes on summad

suuremad) käibemaksuta. Kohtul puudub alus selles kahelda ning kohut hinnangul on tegemist

mõistlike kuludega.

50. Eeltoodu alusel on tõendatud hageja väide, et tal on tekkinud õigusabikulu näol VÕS §-i 128

lg-te 2, 3 järgi kahju 915 eurot. Kohus leiab, et see kahju tekkimine on seoses kostja kui

üürniku kohustuse (eluruumi vabastamata jätmine) rikkumisega VÕS §-i 127 lg-e 3 järgi.

Nimelt on hageja korduvalt kostja poole pöördunud, et viimane korteri vabastaks ning

likvideeriks hageja ees kolimisega seoses tekkinud võlgnevuse (e-kirjavahetus, otsuse p 1)

Kostja ei ole enda kohustust hageja ees täitnud. Kui kostja oleks korteri vabastanud, ei oleks

hagejal õigusabikulusid tekkinud. Selliste õigusabikulude kui kahju tekkimist sa kostja

mõistlikult võttes ette nähta oma kohustuse rikkumise tagajärjena; see tähendab, et ta pidi aru

saama, et kui ta ei täida kohustusi vabatahtlikult, võib vastaspool oma õiguste kaitseks kasutada

õigusabi, millega tekivad ka kulud kui kahju.

51. Kuna kostja ei ole väitnud, et ta oleks hagejale need kulud hüvitanud, siis rikub ta kahju

hüvitamise kohustust VÕS -i § 100, §-i 127 lg-e 1, § -i 128 lg -te 2, 3 järgi ning hagejal on

õigus nõuda kostjalt VÕS §-i 127 lg -te 1, 3, §-i 128 lg-te 2, 3, §-i 115 lg-e 1, § -i 101 lg -e 1 p -

i 3 järgi kahju hüvitamist 915 eurot.

52. Kostja leidis, et kahju hüvitisi tuleks vähendada. VÕS §-i 140 lg-e 1 järgi võib kohus

kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes

äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada

kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku

olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu või nõude summat vähendada. Käesoleval juhul ei

ole kostjalt nõutavad kahju hüvitised (täituri tasu, kolimiskulud, hageja õigusabi kulu, VÕS §-i

335 järgne hüvitis) kostja suhtes ebamõistlikud või muul põhjusel vastuvõetamatud, kuna

kohus tuvastas, et hageja soovis kohtueelselt korduvalt, et kostja ruumid vabastaks, kostja seda

ei teinud ega teavitanud kordagi, millal ta tuleb ruume vabastama või oleks andnud selged

korraldused hagejale ruumide vabastamiseks. Seega puudub alus kahju hüvitiste

vähendamiseks.

53. VÕS §-i 113 lg -e 1 2. lause järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumise

korral seadusjärgset viivist.

11

54. Kostja pole väitnud, et ta oleks ülalviidatud kulud, kahjud hagejale hüvitanud, seega on ta

jätkuvalt kulude ja kahju hüvitamise kohustuse rikkumises VÕS §-i 100 mõttes.

55. Hageja on kostjale esitanud 30.01.2023 nõudeavalduse (dtl 108), milles nõudis kostjalt

3580,72 euro tasumist hiljemalt 06.02.2023. Nõue sisaldas endas kohtutäituri kulu (990 eurot),

kolimisteenuse kulu (1110 eurot), Minilaod OÜ kulusid kokku 1480,72 eurot (kostja asjade

hoiustamise kulud, mis sisaldasid ka 2022.a. augustikuu osalist üüri (nõudeavalduse p 1.4, 1.5,

3.1).

56. Seega muutusid need 30.01.2023 nõudeavalduses esitatud nõuded sissenõutavaks 07.02.2023.

Nõude suurus on käibemaksuta 2983,93 eurot. Nii on viivis VÕS § -i 113 lg-e 1 2. lause järgi

ehk seadusjärgses määras hagiavalduse esitamise seisuga (19.05.2023) summalt 2983,93 eurot

kokku 87,56 eurot (arvestus, dtl 117).

57. Hageja ei ole kostjalt nõudeavalduses nõudnud õigusabi kulude tasumist 915 eurot ega 7 kuu

üüri VÕS § 335 järgi 1120 eurot ega Minilaod OÜ 2023.a. veebruari-, märtsi- ja aprillikuu

2023 üüri kokku 576 eurot (3*192 eurot, käibemaksuta), mis kokku teeb 2611 eurot.

58. TsMS §-i 367 lg-st 1 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS §-i

113 lg 2 1. lause sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu

hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva

väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja

teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu

kiirmenetluse avalduse.

59. Hageja nõudis viivist nendelt nõuetelt hagi esitamise järgmisest päevast. Ülaltoodust tulenevalt

on hagejal õigus nõuda viivist VÕS §-i 113 lg e 1 2. lause ja lg -e 2 1. lause järgi ülejäänud

nõude summalt 2611 eurot (1120 € + 3*192 + 915) Minilaod OÜ veebruari-, märtsi- ja

aprillikuu arved) VÕS § -i 113 lg-e 1 2. lauses sätestatud määras alates hagi esitamise

järgnevast päevast (20.05.2023) kuni kohustuste nõuetekohase täitmiseni. Samamoodi on

hagejal õigus nõuda kostjalt seadusjärgset viivist ka igakuise tulevikus tekkiva korduva

kohustuse täitmiselt, summalt 192 eurot, sissenõutavaks muutuv viivis alates 06.05.2023 VÕS

§ -i 113 lg-e 1 2. lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni, ning alates 06.06.2023

igakuise tulevikus tekkiva korduva kohustuse täitmiselt, summalt 211 eurot, sissenõutavaks

muutuv viivis VÕS § -i 113 lg-e 1 2. lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.

60. Kokkuvõtvalt kuulub hagi rahuldamisele järgmiselt.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista:



kahju hüvitist 3785 eurot (täituri kulud 825 eurot, kolimiskulud 925 eurot, õigusabikulud

915 eurot, ruumide vabastamise jätmisega seotud hüvitis VÕS § 335 järgi 1120 eurot (825 €

+925 € +915 € +1120 €);

12



käsundita asjaajamise kulude hüvitist 1809,93 eurot ning 06.05.2023 sissenõutavaks

muutuva tulevikus tekkiva korduva kohustuse täitmise hüvitamiseks 192 eurot ja alates

06.06.2023 igakuise tulevikus tekkiva korduva kohustuse täitmise hüvitamiseks 211 eurot,

mis muutub sissenõutavaks iga jooksva kuu 06. kuupäevast alates 06.06.2023 kuni O.C

võtab enda valdusse temale kuuluvad vallasasjad, mis on ladustatud hageja poolt Minilaod

OÜ-ga 22.08.2022 sõlmitud üürilepingu nr xxx alusel Tallinnas Pärnu mnt 142 asuvas

rendilaos nr xxx või alternatiivselt kuni hageja ja Minilaod OÜ vahel 22.08.2022 sõlmitud

üürilepingu nr xxx lõppemiseni.

viivist järgmiselt:



19.05.2023 seisuga 87,56 eurot;



alates 20.05.2023 summalt 2983,93 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kuni nõude täitmiseni;



alates 20.05.2023 summalt 2611 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

nõude täitmiseni;



igakuise tulevikus tekkiva korduva kohustuse täitmiselt, summalt 192 eurot, alates

06.05.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni, ning

alates 06.06.2023 igakuise tulevikus tekkiva korduva kohustuse täitmiselt, summalt 211

eurot VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.

61. Kostja muud väited.

62. Kostja väitis, et tal ei olnud maja võtit sellepärast, et hageja talle seda ei andnud. Hageja on

teavitanud kostjat 01.11.21 e-kirjaga ehk siis veel kui leping polnud lõppenud, et seoses

Päästeameti soovitusega, oli vaja vahetada maja välisuste lukud ning teavitas kostjat, kelle

käest saab võtme (dtl 201). Nii on kostja väited alusetud.

63. Kostja väitis, et hageja keeldus kokkulepet kulude osas sõlmimast ja nõudis, et kostja kirjutaks

alla dokumendile, et kostja asjad on terved, millele kostja ei olnud nõus alla kirjutama. Need

väited ei oma aga vaidluses tähtsust, pealegi ei ole tõendeid, milliseid pakkumisi kostja tegi.

Kostja väide, et ta ütles hagejale, et tuleb võtab oma asjad ära ja kui kõik on korras, siis maksab

ära, ei ole ka tõendatud, sest eelpool viidatud e-kirjavahetusest (otsuse p 31) ei nähtu üldse,

millal oli kostja valmis tulema konkreetselt oma asjadele järgi Eestisse.

64. Kostja väide, et talle tuleks tagastada mingi rahasumma, ei ole põhjendatud, kuivõrd asja

materjalidest nähtu, et kostja oleks hagejale midagi tasunud, mida tagastada.

Menetluskulude jaotus, rahaline suurus

65. TsMS 162 lg 1, 2 alusel jäävad poolte menetluskulud kostja kanda. Seega määrab kohus

kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse, kuid ei määra kindlaks seetõttu kostja

menetluskulude rahalist suurust.

66. Menetluskuluks on TsMS § 138 lg 1,2, § 139 lg 1, § 144 p 1 järgi lõiv, lepingulise esindaja

kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi kontrollib kohus hageja esindaja kulude põhjendatust. Hageja on

maksnud ajas lõivu 840 eurot ja rahavastikuregistri päringu eest 15 eurot.

13

67. Hageja lepingulise esindaja kulud on arvestuste järgi 10 tundi ja 15 minutit (06.07.23 nimekiri)

1845 eurot (käibemaksuta) ja 13 tundi ja 45 minutit (23.05.2024 nimekirja) 2475 eurot

(käibemaksuta). 06.07.2024 kulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud vastavalt 20.07.2023

ja 23.05.2024 nimekiri 31.05.2024. Kostja pidi vastama 31.05.2024, kuid kostja pole vastanud.

68. Aja arvestusest nähtub, et hageja esindaja tunnitasu määr on 180 eurot käibemaksuta, mis on

vandeadvokaadi puhul esinev põhjendatud tasu määr. Kohus hindab esindaja töö vajalikkust ja

põhjendatust. Asja peeti 1 istung, kostja esitas vastuse, kuid ei esitanud tõendeid. Kohus on

teinud asjas mitu menetlustoimingut, pidades vajalikuks küsida pooltelt täpsustusi, mis eeldas

ka hageja esindaja vastavat tööd, nagu dokumentidega tutvumist, vastamist. Hageja esindaja ei

ole esitanud asjakohatud taotlusi, avaldusi. Kohus peab vajalikuks märkida, et esindaja töö

hindamisel tuleb arvestada asjaolu, et töö eeldab ajaoludega, tõenditega tutvumist,

läbimõtlemist, kliendiga arutamist, dokumentide koostamist, esitamist kohtule. Nimetatud

kaalutlustel leiab kohus, et esindaja töö 24 tunni eest (10 h ja 45 min + 13 h ja 15 min) vastab

3-le tööpäevale 8-tunnise tööaja arvestuse juures on olnud vajalik ja põhjendatud. Eeltoodu

alusel peab kohus põhjendatuks esindaja tasu TsMS §-i § 175 järgi kokku 4320 eurot

(käibemaksuta).

69. Hageja pole tõendanud, et ta oleks tekkinud päringute kulu 15 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista hageja lepingulise esindaja kulu 4320 eurot (käibemaksuta) ja riigilõivu

840 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viimase taotluse alusel TsMS § 177

lg 4 järgi võlgnetavatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kulude

tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

(digitaalne allkiri)

Kohtunik

14