2-24-5636/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartum 8. august 2024

Tsiviilasja number

2-24-5636

Tsiviilasi

OÜ KALMERTI avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja

kuulutamata ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): OÜ KALMERTI (registrikood

10767228; asukoht Pepleri tn 12–46, Tartu), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Kaspar Koppel

Ajutine pankrotihaldur: Andrus Õnnik (Andrus

Õnniku Õigusbüroo osaühing; e-post pinker@hot.ee,

telefon 44 313 13)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada

OÜ KALMERTI

pankrotiavalduse menetlus pankrotti

välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Likvideerida ja kustutada OÜ KALMERTI äriregistrist. Kohustada ajutist

haldurit likvideerima OÜ KALMERTI kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.

3. Vabastada ajutine haldur tema ülesannetest pärast OÜ KALMERTI registrist

kustutamist.

4. Määrata OÜ KALMERTI dokumentide hoidjaks tegelik kasusaaja K. U.

(isikukood xxxxxxxxxx).

5. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

6. Määrata ajutise halduri Andrus Õnniku tasuks 1000 eurot 40 senti (sh käibemaks

180 eurot 40 senti) ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel.

Tasu kanda Andrus Õnniku Õigusbüroo osaühingule (registrikood 10016048,

arvelduskonto nr EE861010902001530007 AS-s SEB Pank), mille kaudu ajutine haldur

tegutseb.

7. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Saata määrus võlgnikule, K. U. , resolutsiooni p 6 osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele ja pärast jõustumist Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu

kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse

võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg

kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates

(PankrS § 29 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ KALMERTI (avaldaja, võlgnik) esitas 9. aprillil 2024 (täiendatud 2. mail 2024)

avalduse pankroti väljakuulutamiseks.

Avalduse kohaselt ei kata võlgniku vara tema kohustusi. Võlgniku makseraskused tekkisid

2023. a sügisel, kui võlgnik ei olnud suuteline enam tasuma elektrienergia ja võrgutasu eest

esitatavaid arveid. Võlgniku makseraskuste põhjuseks on majanduskeskkonna halvenemine ja

tellimuste ning klientide kadumine. Võlgniku osanik on tänaseks likvideeritud, mistõttu võlgnik

ei saa ka omanikult täiendavat laenu või finantseeringut tegevuse jätkamiseks. Võlgnikul on

kohustusi 219 551 eurot 76 senti, vara puudub.

2. Kohus võttis pankrotiavalduse 14. mai 2024. a määrusega menetlusse ning nimetas võlgniku

ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku (ajutine haldur).

3. Ajutise halduri aruande kohaselt puudub võlgnikul igasugune vara ning kohustusi on kokku

276 789 euro 54 sendi ulatuses. Tagasinõudmise ja -võitmise võimalusi ei ole ajutine haldur

tuvastanud. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu alates veebruarist 2021. a, kui Maksu- ja

Tolliameti poolt koostati kontrollakt ja võlgnikul puudusid vahendid kohustuse täitmiseks.

Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 järgi muu asjaolu.

4. Maakohus määras 17. juuni 2024. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3200 eurot ning

avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgnik,

võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks

ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat ei maksnud.

5. Kohus tegi 25. juulil 2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse

esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus

teatas 7. augustil 2024, et ei esita ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku

uurimisena.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb

lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

7. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise

võimalusi.

Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus

ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud

alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Praegusel juhul ei ole võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat maksnud.

8. PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus

juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku

tähtaja.

PankrS § 19211 lg 1 kohaselt teeb kohus maksejõuetuse teenistusele vastavalt PankrS § 30

lg-s 5 või § 158 lg-s 51 sätestatule ettepaneku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku

uurimisena, kui juriidilisest isikust võlgnikul ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks raha ja

keegi ei ole tasunud PankrS § 30 või § 158 lg 6 kohaselt menetluskulude katteks deposiiti.

Kohus tegi 25. juulil 2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita

7. augusti 2024. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku

uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.

9. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul

menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus

nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul

mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused

(PankrS § 29 lg 8).

10. Äriregistri seaduse (ÄRS) § 12 p 12 kohaselt kantakse juriidilise isiku kohta registrikaardile

muu hulgas järgmised andmed: likvideeritud juriidilise isiku dokumentide hoidja andmed. ÄRS

§ 23 lg 4 sätestab, et kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et pankrotivarast ei jätkunud

pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks, kantakse äriregistrisse väljakuulutatud

pankroti raugemine koos juriidilise isiku registrist kustutamisega. Kui pankrotihaldur ei ole

teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud juriidilise isiku dokumentide hoidjana.

Ajutine pankrotihaldur palus määrata dokumentide hoidjaks tegeliku kasusaaja K. U. .

Äriregistri andmetel on võlgniku tegelikuks kasusaajaks märgitud K. U. . Ajutise halduri

aruandele lisatud Maksu- ja Tolliameti 11. veebruari 2021. a kontrollakti nr 12.2-3/047261-76

kohaselt on tuvastatud, et võlgniku igapäevase juhtimisega tegeles K. U. (akti lk 42, p 1)),

võlgniku dokumendid olid tegelikult K. U. käes ja kontrolli all (akti lk 23, pa9)), võlgnik oli

K. U. otsese kontrolli all (akti lk 25, p a11)). Seega leiab kohus, et ÄRS § 23 lg 4 alusel tuleb

määrata võlgniku dokumentide hoidjaks nende viimane teadaolev valdaja, ehk võlgniku tegelik

kasusaaja K. U. .

Menetluskulude jaotus

11. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda (PankrS § 150 lg 4).

12. Ajutine haldur on taotlenud võlgniku pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja

kuulutamata määrata enda ülesannete täitmise eest tasu 820 eurot, millele lisandub käibemaks

180 eurot 40 senti, s.o kokku 1000 eurot 40 senti.

Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 14 tundi. Arvestades

võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu (aruande

koostamine koos selleks vajalike toimingutega), põhjalikkust ja keerukust ning tema

kutseoskusi, leiab kohus, et ajutise halduri näidatud ajakulu 14 tundi on vajalik ja põhjendatud.

13. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu

ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise

halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja

kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (PankrS § 23 lg 3).

14. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh

juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole

Andrus Õnniku Õigusbüroo osaühingule (registrikood 10016048), mille kaudu ta tegutseb.

Äriregistri andmetel on Andrus Õnniku Õigusbüroo osaühing käibemaksukohustuslane (nr

EE100121575). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 järgi (KMS

§ 15 lg 1).

15. Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest.

Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest

hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri

kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest

hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt vara ajutise halduri tasu maksmiseks puudub,

haldur taotleb tasu kooskõlas määruse § 1 lg-ga 1, § 2 lg-ga 1 ning ajutise halduri taotletud tasu

ei ületa PankrS § 23 lg-s 4 ja TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra, rahuldab kohus ajutise

halduri taotluse hüvitada see riigi vahenditest. Eelnevat arvestades määrab kohus ajutise halduri

tasuks 820 eurot (lisandub käibemaks), mis tuleb hüvitada riigi vahenditest.

16. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik