2-24-115569/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Määruse tegemise aeg ja koht

17.september 2024 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-24-115974;

AS PlusPlus Capital hagi N.K.vastu;

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 306,08 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806; aadress Tartu

maantee 83-601, Tallinn, 10115 Harjumaa)

Hageja esindaja

Tarvo Ilves (tarvo.ilves@plusplus.ee)

Kostja

N.K.(isikukood xxxxxxxxxxx; aadress,; xxxxxxxxxxx xx,

xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx xxx, xxxxx, xxxxxxxx, e-post

xxxxxxxxxxxxx@xxxxx.xxx

RESOLUTSIOON

1. Keelduda avalduse menetlusse võtmisest.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ja jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Selgitada:

3.1 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud

menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

3.2 TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

1.Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi N.K.vastu võlgnevuse ja kõrvalnõuete 306,08 euro

väljamõistmiseks.

Kohtu põhjendused

2. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei

allu sellele kohtule.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud

kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.

TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib

asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 sätestab, et asi allub Eesti kohtule, kui Eesti

kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse

kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

4. Hagiavalduses on võlgniku elukohaks märgitud xxxxx xxxxx xx-xx, xxxxx xxxx, xxxxx

xxxx, xxxxx, Eesti Vabariik. Rahvastikuregistri andmetel on aadress xxxxx xxxxx xx-xx,

xxxxx kehtetu. Maksekäsu kiirmenetluses võlgnik kinnitas 21.05.2024, et viibib hetkel

xxxxxxxx. Rahvastikuregistri andmetel on võlgniku lisaaadressiks märgitud xxxxxxxxxxx

xx, xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx xxx, xxxxx, xxxxxxxx . Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuur vastanud 02.08.2024, et politsei menetlusinfosüsteemis on märgitud

N.K.elukohaks xxxxx xx x - xx, xxxxxxx xxxx, xxxxx-xxxx xxxxxxx. Andmed on saadud

30.03.2023 väljakutse käigus. Lisaks on päringu käigus nähtav, et 02.03.2023 on isikuga

seotud kontaktnumber xxxxxxxx ja 21.10.2021 e-post xxxxxxxxxxxxx@xxxxx.xxx.

Hilisemaid kokkupuuteid isikuga fikseeritud ei ole. xxxxx xx x - xx, xxxxxxx korteriomanik

kinnitas 02.08.2024, et võlgnik ei ela antud aadressil.

5. TsÜS § 14 lg 1 sätestab, et isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kohus

on tuvastanud, et kostja ei ela alaliselt või peamiselt Eestis. Rahvastikuregistri andmetel on

kostja xxxxxxx kodanik ning tal ei ole Eestis kehtivat elukohta. Sama eelpool nimetatud

aadress xxxxx xxxxx xx-xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx on Rahvastikuregistri järgi tänaseks

kehtetu, aadress oli kehtiv perioodil 10.2023-10.02.2024.

6. Eesti-xxxxxxx õigusabilepingu art 21 p-st 1 tuleneb, et, kui leping ei näe ette teisiti, on

kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema

territooriumil elukoht. Maksekäsu kiirmenetluses tuvastati, et kostja ei ela avalduses ja

rahvastikuregistris märgitud endisel elukoha aadressil, tänaseks on ka aadress xxxxx xxxxx

xx-xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx . Kohus kohustas 26.08.2024 määrusega hagejat

põhjendama kohtualluvust ja edastama kostja aadress, kuhu kohus saaks kostjale materjalid

kätte toimetada. Hageja märkis hagiavaldusse sama eelpool viidatud aadressi, kohtualluvuse

põhjenduste kohaselt esitab hagi hagejale teadaoleva kostja viimase elukoha järgi. Kohtu

tuvastatu kohaselt puudub kostjal Eesti territooriumil elukoht Eesti- xxxxxxx õigusabilepingu

art 21 lg 1 tähenduses. Seega rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite järgi ei ole Eesti kohus

territoriaalselt pädev hageja hagis nõude aluseks olevast lepingust tulenevat nõuet kostja

vastu lahendama, esitatud hagi ei allu Eesti kohtule. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse,

kui hagi ei allu sellele kohtule ja Eesti kohtualluvus puudub (TsMS § 371 lg 1 p 2).

7. Vastavalt TsMS § 372 lg-le 4 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb

märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust

menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos

lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

8. Vastavalt TsMS § 372 lg-le 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab

selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

9. Vastavalt TsMS § 372 lg-le 7 kui asi ei allu kohtule, kuhu hagi esitati, kohaldatakse

menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS §-s 75 sätestatut.

10. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 1 hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda.

11. Vastavalt TsMS § 372 lg-le 5 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

võib hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse

peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse TsMS § 371 lõike 1

punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel.

12. Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 2 tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta

menetlusse. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi

viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest

riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast

summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle

pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik