1-21-3002/39 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

8. august 2024

Kohtuasja number

1-21-3002

Kohtukoosseis

Mario Truu, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Robert Pohlaku (isikukood 36401172756) vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve alla

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 31. mai 2024. a määrus

Määruskaebuse esitaja

Robert Pohlaku kaitsja vandeadvokaat Raiko Paas

Teine määruskaebemenetluse

pool

Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör

Natalja Firsova

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 31. mai 2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 4. mai 2021. a otsusega tunnistati Robert Pohlak süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 120 lg 1, § 201 lg 1 ning § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi. Talle mõisteti kohtuotsuste kogumis

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat ja 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks

loeti 4. mai 2021. Karistusaeg lõppeb 16. mail 2027.

2. 9. mail 2024 saatis Viru Vangla maakohtule materjalid R. Pohlaku vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ei toeta

R. Pohlaku vabastamist, kuid prokuratuur toetab.

3. Viru Maakohtu 31. mai 2024. a määrusega jäeti R. Pohlak vabastamata. Kohus leidis, et teda

positiivselt iseloomustavad asjaolud (distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoha olemasolu,

sotsiaalprogrammis osalemine ja tööhõive) ei kaalu üles vabastamise kahjuks rääkivaid asjaolusid.

Kuigi R. Pohlakule on väidetavalt tagatud vabaduses töökoht, puudub selle kohta ametlik kinnitus.

Ta tuleb jätta vabastamata kuriteo toimepanemise asjaolude ja korduvate kriminaalkaristuste tõttu.

R. Pohlakul on 7 kehtivat kriminaalkaristust, vangistuses viibib ta 6. korda. R. Pohlak mõisteti

viimati süüdi omastamises ning kahel korral tervisekahjustuse tekitamises ja väljapressimises.

Need pani ta toime katseajal. Uue kuriteo riskiteguriks on R. Pohlaku abikaasa, kellega ta on koos

pannud toime kuriteo ja kellega koos hakkaks ta vabaduses elama. Kriminaalhooldused ei ole

varem eesmärki saavutanud, sest ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuna R. Pohlak pole

varem suutnud õiguskuulekalt käituda, ei osutuks kriminaalhooldus edukaks ka nüüd.

2(3)

4. Maakohtu määruse vaidlustas kaitsja, kes taotleb selle tühistamist ja R. Pohlaku vabastamist.

Kaitsja peab kaheldavaks, kas R. Pohlakule tagati õiglane ja aus maakohtu menetlus, kuna kohus

tegi lahendi ühe tunni jooksul pärast istungit. Kohus ei võtnud arvesse, et prokuratuur toetab

R. Pohlaku vabastamist. Lisaks on kohus omistanud liiga suure kaalu R. Pohlaku varasemale

käitumisele. R. Pohlak on võtnud samme selleks, et tema edasine käitumine oleks õiguskuulekas.

Selle kohta annab tunnistust see, et ta on praeguseks üle viidud kergema režiimiga osakonda.

Maakohtule esitati tõend, et vangla teatel pole R. Pohlaku suhtes enam tugevdatud järelevalve

vajalik, ent maakohus seda ei arvestanud. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. R. Pohlak osaleb

vangistuses tööhõives ja on praeguseks tasunud rahalisi nõudeid enam kui 7000 euro ulatuses.

Maakohus osutas ekslikult, et ta mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi tervisekahjustuse

tekitamises. R. Pohlak tunnistati süüdi hoopis ähvardamises. Vangla materjalidest nähtub, et

R. Pohlakust lähtuv oht ühiskonnale on vähenenud. Riskiteguriks ei saa pidada tema abikaasat,

sest sellele tuginemine tähendaks, et tal tuleks riski maandamiseks abikaasast lahku kolida. See

aga pole seaduse eesmärk. Kõnekas on seegi, et R. Pohlak oli ühes väljapressimise episoodis ka

ise kannatanuks, mille kohta on määruskaebusele lisatud fotod ja kiirabikaart. Arvestada tuleb ka

seda, et kriminaalhooldust ja katseaega ei saa samastada. Viimasest kriminaalhooldusest on

möödunud pikk aeg.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta muutmata.

KarS § 76 lg 4 annab maakohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise

otsustamisel ulatusliku kaalutlusruumi (Riigikohtu kriminaalkolleegium (RKKK) 12.09.2022, 1-

15-2671/174, p 12 koos viitega). Ringkonnakohus saab sellesse sekkuda eeskätt siis, kui kohus on

seda sätet kohaldades teinud sellise kaalutlusvea, mille tulemiks on selge materiaal- või

menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata

(RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 8). Selliseid olulisi kaalutlusvigu praegu ei nähtu. Maakohus

leidis KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaoludele tuginedes nõustumisväärselt, et R. Pohlakut pole

võimalik hetkel vabastada. Kohus ei ole vabastamise üle otsustades seotud prokuratuuri

arvamusega ega pea eraldi põhjendama, miks ta ei nõustu prokuratuuri seisukohaga. Piisab, kui

kohus näitab KarS § 76 lg-le 4 tuginedes, millistel asjaoludel ja miks ei pea kohus vabastamist

võimalikuks. Maakohus seda ka tegi. Kolleegium ei korda vaidlustatud määruse põhjendusi

tervikuna, vaid märgib vastuseks määruskaebusele järgmist.

6. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise peamine sisuline eeldus on süüdimõistetu

edasine õiguskuulekas käitumine (RKKK 28.04.2017, 3-1-1-12-17, p 20). Selle hindamisel tuleb

lähtuda kõikidest KarS § 76 lg-s 4 märgitud asjaoludest. Seetõttu võib kohus asuda seisukohale,

et vangistuse ajal õiguskuulekalt käitunud süüdimõistetut ei saa vabastada, kuna kuriteo

toimepanemise asjaoludest või tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab aluse

arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9).

7. Kolleegium nõustub maakohtuga, et R. Pohlakut ei saa praegu vabastada. Teda on kriminaalkorras

arvukalt karistatud, vangistuses viibib ta kuuendat korda. Samuti on ta ühe viimastest kuritegudest

(väljapressimine) pannud toime vanglas ning varem pole R. Pohlak kriminaalhoolduse nõudeid

järgida suutnud. Seega pole seni miski (vangla ega kriminaalhooldus) pannud teda hoiduma uute

kuritegude toimepanemisest, mis seab kahtluse alla tema suutlikkuse seda edaspidi teha. Vangla

iseloomustuse järgi kuuluvad R. Pohlaku suhtlusringkonda kriminaalkorras karistatud inimesed,

mis samuti räägib tema vabastamise kahjuks. Kolleegium peab sealjuures kõnekaks, et Tartu

Maakohtu 4. mai 2021. a otsusest nähtub, kuidas R. Pohlak kaasas isegi enda abikaasa kuriteo

toimepanemisele, kellega ta hakkaks vabaduses koos elama. Erinevalt kaitsjast on kolleegium

seisukohal, et ka see asjaolu räägib tema vabastamata jätmise kasuks. Kuigi vangla arvates on

3(3)

R. Pohlaku oht ühiskonnale vähenenud ja ta paigutati kergema režiimiga osakonda, ei võimalda

ainuüksi need asjaolud praegu tema vabastamist, võttes arvesse R. Pohlakust lähtuvat suurt ohtu,

mida näitab tema varasem elukäik, sh viimati toime pandud kuritegude asjaolud.

8. Vabastamist ei tingi ka määruskaebuse väide, et ühes väljapressimise episoodis osutus R. Pohlak

hoopis ise kannatanuks. Isegi kui see nii oleks, ei vähendaks see R. Pohlakust lähtuvat uute

kuritegude ohtu. Ühtlasi ei vääri tähelepanu määruskaebusele lisatud fotod ja kiirabikaart, kuna

R. Pohlaku endaga väidetavalt juhtunu talle süüks arvatud väljapressimises ei mõjuta tema

vabastamise üle otsustamist.

9. Kaitsja tugineb kaebuses muu hulgas sellele, et vaidlustatud määruses on ekslik viide sellele, just

nagu kannab R. Pohlak karistust tervisekahjustuse tekitamise eest. Kolleegium möönab, et

maakohus eksis, kuna R. Pohlak tunnistati süüdi tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises.

Samas ei nähtu maakohtu määrusest, et sellel olnuks vabastamata jätmisel märgatavat kaalu.

Pealegi näitab ka tervisekahjustusega ähvardamine vägivaldsust teiste inimeste suhtes, seda enam,

et R. Pohlak tunnistati Tartu Maakohtu 4. mai 2021. a otsusega süüdi ka kahel korral

väljapressimises. Seetõttu peab kolleegium maakohtu eksimust väheoluliseks ja see ei tingi

maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumist R. Pohlaku vabastamata jätmise osas.

10. Neil põhjustel ei too määruskaebuses esitatud seisukohad kaasa maakohtu määruse muutmist.

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Viru Maakohtu 31. mai 2024. a määruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)