1-24-4358/6 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-24-4358 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

8. august 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-4358 (23231554132) Kohtunik Inna Ombler Vaidlustatud kohtulahend Riigiprokuratuuri 25. juuni 2024 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X, kaebus

RESOLUTSIOON Jätta X kaebus Riigiprokuratuuri 25. juuni 2024 määruse peale läbi vaatamata.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. X saab määruskaebuse esitada advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politseija Piirivalveametis (PPA) registreeriti 9. novembril 2023 X kuriteokaebus, milles X taotles kriminaalmenetluse alustamist kohtupsühhiaatri Y suhtes KarS § 321 alusel. 2. PPA Põhja prefektuur jättis 20. novembril 2023 kriminaalmenetluse alustamata. 3. X vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Põhja Ringkonnaprokuratuuris. Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis 15. detsembri 2023 määrusega X kaebuse rahuldamata. 4. X esitas Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruse peale kaebuse Riigiprokuratuurile, taotledes kriminaalmenetluse alustamist.

1-24-4358 2

Riigiprokuratuur jättis 25. juuni 2024 määrusega X kaebuse kaebetähtaja ületamise tõttu läbi vaatamata. 5. X esitas 29. juulil 2024 Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse, taotledes jätkuvalt Y suhtes kriminaalmenetluse alustamist. Kaebuse on X esitanud Tallinna Ringkonnakohtule ekirjaga ning see koosneb kahest dokumendist: pdf-formaadis allkirjastamata kaebusest ja jpgformaadis käsitsi kirjutatud ja allkirjastatud kaebusest. Viimane on X sõnul tema pdf-formaadis esitatud kaebuse lühendatud versioon. X märgib, et tema ID-kaardi sertifikaadid ei kehtinud selle kehtivuse viimasel päeval ning tal ei ole digiallkirja andmise võimalust. Ta on viibinud alates 25. juunist 2023 Eestist eemal ja tal ei ole kohustust lugeda oma e-kirju teatud regulaarsusega, seda enam, et välismaal on tema digivõimekus piiratud. Ta ei ole kinnitanud 15. detsembri 2023 määruse kättesaamist. Ühtlasi esitab ta põhjendused selle kohta, miks tuleks Y suhtes alustada kriminaalmenetlust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Kaebus tuleb jätta läbi vaatamata kaebetähtaja möödumise tõttu.

7. Vastavalt KrMS § 208 lg-le 1 saab Riigiprokuratuuri määrust ringkonnakohtus vaidlustada määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Riigiprokuratuuri andmetel edastati vaidlustatud Riigiprokuratuuri määrus Xle 25. juunil 2024 kell 13.57 tema e-posti aadressile XXX. Samalt aadressilt on X saatnud ka oma kaebuse Riigiprokuratuurile. Kohtupraktikas valitseva tõlgenduse kohaselt hakkas kaebetähtaeg kulgema ajast, kui Riigiprokuratuur oma määruse Riigiprokuratuurile kaebuse esitanud isikule e-posti teel saatis või selle e-toimiku kaudu kättesaadavaks tegi (vt Riigikohtu 12. juuni 2020 määrus nr 1-19-8852/13, p 27 ja 23. oktoobri 2020 määrus 1-20-2341/9, p 9). Seejuures ei ole Riigikohus oma argumentatsiooni, et elektrooniliselt saadetud menetlusdokument tuleb lugeda saaduks saatmise päeval, sidunud sellega, kas menetlusdokument edastati advokaadist esindajale või n-ö tavainimesele (kaebuse esitajale). See tähendab, et X sai määruse siis, kui see talle 25. juunil 2024 tema avaldatud e-posti aadressile edastati ning sellest päevast hakkas kulgema ka kaebetähtaeg. Järelikult tuleb kaebetähtaja algust arvestada alates 25. juunist 2024. KrMS § 171 lg 4 kohaselt lõpeb kuudes arvutamise korral tähtaeg viimase kuu vastaval kuupäeval. Riigikohtu selgituste kohaselt on "vastav“ KrMS § 171 lg 4 tähenduses tähtaja viimase kuu see kuupäev, mis kannab tähtaja kulgemise esimese päevaga sama numbrit või – juhul kui tähtaja viimases kuus sellise numbriga kuupäeva ei ole – kuu viimane päev. Tähtaja kulgemise esimeseks päevaks tuleb kuudes arvutatava tähtaja puhul lugeda päev, millest loetakse tähtaja algust (vt eelviidatud Riigikohtu määrused asjas nr 1-19-8852/13, p 28 ja 1-20-2341/9, p 10). Järelikult lõppes Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamise ühekuuline tähtaeg praeguses asjas 25. juulil 2024. X saatis kaebuse Riigiprokuratuuri määruse peale ringkonnakohtule 29. juulil 2024. Seega on tema kaebus esitatud hilinenult. 8. Kui isikul on mingi mõjuv takistus, mille tõttu ta ei saa dokumendiga tutvuda ja laseb seetõttu kaebetähtaja mööda, on võimalik taotleda kaebetähtaja ennistamist. Kaebetähtaja ennistamist X taotlenud ei ole. X on küll märkinud, et tal ei ole digiallkirja andmise võimalust

1-24-4358 3

ning et ta viibib välismaal, kus tema digivõimekus on piiratud, kuid tema väited on üldsõnalised ja täielikult tõendamata. Seetõttu ei saa need anda alust kaebetähtaja ennistamiseks. Ka on kaebus võimalik esitada käsitsi allkirjastatult, nii nagu X ongi teinud, paraku hilinenult. Kuna kaebus on esitatud hilinenult ja kaebetähtaja ennistamiseks ringkonnakohtu hinnangul alust ei ole, tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. 9. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 1 § 326 lg 2 p-st 1 jätab ringkonnakohus X kaebuse Riigiprokuratuuri 25. juuni 2024 määruse peale läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)