1-11-7815/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1(5) 1-11-7815

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juulil 2011. a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Raul Heido Kriminaalasja number 1-11-7815 (11260100039) Kriminaalasi H.I süüdistuses KarS § 120 ja § 121 järgi Süüdistatav H.I

Elukoht: XXXXX XX, Tartu; isikukood: XXX;

Varasem karistatus:

kriminaalkorras karistatud 1-l korral: Harju Maakohtu 14.06.2011. a otsusega KarS § 121 ja § 266 lg 1 - § 25 lg 2 järgi KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud; väärteomenetluses karistatud 16-l korral

Tõkend - elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

vandeadvokaat Mare Laur RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 Süüdi tunnistada H.I KarS § 120 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm ) kuud vangistust. Süüdi tunnistada H.I KarS § 121 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista H.I liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust.

2(5)

KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel suurendada osaliselt H.I-le Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 14.06.2011 otsusega mõistetud karistust, s.o 3 kuu pikkust vangistust mõistetava vangistuse arvelt ja mõista H.I-le liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Mõistetud liitkaristusest jääb H.I 3 (kolme) kuu vangistuse osas tingimuslikult vabastatuks 14.06.2011 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega määratud tingimustel. Liitkaristusest 3 (kolm) kuud vangistust jätta H.I-le KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui H.I ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajal kontrollnõudeid järgmiselt:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel arvestatakse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 27.07.2011. a.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista riigieelarvest tasu määratud kaitsjatele 287 (kakssada kaheksakümmend seitse) eurot ja 60 senti Tartu I Advokaadibüroo kasuks kaitseülesande täitmise eest vandeadvokaat Mare Lauri poolt.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista H.I-lt 500 (viissada) eurot riigituludesse menetluskulude katteks.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank

AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber . 2800049874 Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-11-7815 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Määrata H.I-le menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg 1 (üks) aasta arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot ja 99 senti riigi kanda.

Edasikaebamise kord.

Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust

reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul.

3(5) Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatavad süüdi mõistab.

H.I süüdistatakse selles, et tema isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus

25.12.2010 kella 20.30 paiku Tartus XXXX korteri esikus lõi nahast püksirihmaga V.M. kokku kahel korral vastu paremat kätt ja jalga ning korteri vannitoas lõi vähemalt kahel korral jalaga vastu V.M. jalgu. Oma tegevusega põhjustas H.I V.M. füüsilist valu ning parema küünarvarre ja reiepiirkonna verevalumid. Sellega pani H.I toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise.

Samuti süüdistatakse H.I selles, et tema

• 25.12.2010 kella 20.30 paiku Tartus XXXX korteri ähvardas V.M. , et ta leiab meesterahvad, kes võtavad V.M. tütre N.M. sõiduauto peale, viivad ta metsa ja vägistavad

ära ning V.M. ei leia oma tütart enam kunagi. Arvestades H.I vägivaldsust, tunnetas V.M. reaalset ohtu oma tütre elule ja tervisele.

• 28.12.2010 kella 20 paiku helistas tema kasutuses olnud telefoninumbrilt 55547824 V.M. kasutuses olevale telefoninumbrile 5544933 ja ütles, et ta tapab ära V.M. ja tema tütre N.M.

Arvestades H.I vägivaldsust, tunnetas V.M. reaalset ohtu enda ja oma tütre elule ja tervisele;

• 05.01.2011 kella 00.15 paiku hakkas kolkima vastu Tartus XXXX asuva V.M. korteri ust ja

nõudis, et V.M. laseks ta korterisse, V.M. keeldus H.I korterisse sisse laskmast ja seejärel ähvardas H.I mitmel korral V.M. , et korterisse sisse saades lööb ta V.M. maha. Arvestades H.I vägivaldsust, tunnetas V.M. reaalset ohtu oma elule ja tervisele.

Sellega pani H.I toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. tapmise ja tervisekahjustuste tekitamise ähvardamise, kui oli olnud alust arvata ähvarduse täideviimist.

Kokkuleppe sisu.

KarS § 120 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale H.I-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale H.I-le karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista H.I-le liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 järgi mõista H.I-le liitkaristus üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel, suurendades osaliselt H.I-le Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumaja 14.06.2011 otsusega mõistetud karistust, s.o 3 kuu pikkust vangistust käesolevalt

mõistetava vangistuse võrra ja liitkaristuseks H.I-le mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

Mõistetud liitkaristusest jääb H.I 3 kuu vangistuse osas tingimuslikult

vabastatuks 14.06.2011 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega määratud tingimustel. Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o 3 kuud vangistust jätta H.I suhtes KarS § 74 lg-

4(5) te 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata ja määrata, et 3 kuu pikkust vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.I ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul,

mis KarS § 78 lg 1 alusel hakkab kulgema alates kohtulahendi kuulutamisest, toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi. Asitõendid puuduvad.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine

Kaitsja taotleb kaitsjatasu 239,67 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, kokku 287,60 eurot.

Kaitsja tasu on põhjendatud kohtuistungiks ettevalmistamisele ja istungist osavõtmisele kulunud ajaga. Tasu tuleb välja maksta riigieelarvest. Tasu taotluse lahendamise aluseks on riigi õigusabi seaduse §-d 21 lg 3 ja 23 lg 1 ning Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" p-d 2, 12, 16 ja 18. Kohtueelselt on H.I kaitsjale makstud tasu 95,90 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on kokku 383,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on kohtupsühhiaatriaekspertidele makstud tasu 510 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel toimikust koopiate tegemise kulud on 4,49 eurot. Menetluskulude summa on 897,99 eurot.

Kaitsja taotleb menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist. Süüdistatava majanduslik ja perekondlik olukord ei võimalda menetluskulude täies ulatuses tasumist. Süüdistatavalt on Harju

Maakohtu 14.06.2011. a otsusega välja mõistetud sundraha. Ühe isiku kriminaalasju tuleb

menetleda ühises menetluses. Kuna see nii ei ole toimunud, ei tule teistkordselt välja mõista sundraha. Prokurör ei vaidle menetluskolude osalise riigi kanda jätmisele vastu. Süüdistatav elatub juhutöödest. Kuu sissetulek on 300 eurot. Laenukohustused on 200 eurot kuus. Peres on täiskasvanud laps. Süüdistatav peab võimalikuks tasuda menetluskulude katteks igakuiselt 50 eurot. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud.

H.I ei ole kindlat tööd. Ta elatud juhutöödest, millest saadavast sissetulekust

kulub 2/3 laenukohustuse täitmiseks. Eeltoodud majanduslikust olukorrast tulenevalt käib menetluskulude täies ulatuses tasumine talle ilmselt ülejõu. Harju Maakohtu 14.06.2011. a otsusega

lahendati kriminaalasi, kus kuriteod olid toime pandud hiljem arutatava kuritegude sündmustest.

Ühe isiku kuritegude ühises menetluses arutamise aluseks on KrMS § 216 lg 1 p 2. Vladimir

5(5) H.I kuritegusid ei ole arutatud ühises menetluses. Kuna temalt on juba hiljem toimepandud

kuritegudes süüdimõistmisel välja mõistetud sundraha, ei ole sundraha teistkordne

väljamõistminepõhjendatud. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 417,03 eurot. Kohus jätab sundraha süüdimõistetult välja mõistmata.

Arvestades süüdistatava majandusliku olukorraga ja tema resotsialiseerumisvõimalustega jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Teine osa menetluskuludest jääb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetu kanda. Majanduslikku olukorda arvestades ei ole H.I võimalik menetluskulusid tasuda

KrMS § 417 lg 2 ettenähtud tähtaja jooksul. Seetõttu määrab kohus menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja, et mitte raskendada süüdimõistetu olukorda täitemenetluse kuludega.

Ene Muts Kohtunik