3-24-1151/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHT UM ÄÄ RUS

Kohtuasja number

3-24-1151

Määruse kuupäev

07.08.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Kaido Lundeni kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses kaebaja kohta koostatud

iseloomustuses valeväidete esitamisega ja sellega kaebaja au

ja hea nime teotamisega

Menetlusosalised

Kaebaja – Kaido Lunden

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Kaido Lundeni kaebus.

2. Jätta Kaido Lundeni taotlused, mis puudutavad talle

menetlusabi andmist, läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Kaido Lunden (edaspidi ka kaebaja) esitas 03.01.2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise

taotluse, milles nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 500 000 eurot selle eest, et

vangla esitas Tartu Maakohtule kaebaja kohta koostatud iseloomustuse, milles sisaldusid

valeandmed kaebaja kohta. Vangla viitas iseloomustuses, et kaebaja on toime pannud tahtliku

tapmise raskendavatel asjaoludel, kuid kaebaja ei ole sellist tegu toime pannud. Veel väitis

vangla iseloomustuses, et suurema osa ajast on kaebaja töötanud ametlikult, kuigi tegelikult

on kaebaja terve oma elu töötanud ametlikult. Vangla tegevus valeväidete esitamisel mõjutas

kaebaja kohta valearvamuse tekkimist ning tegemist oli laimuga.

2. Tartu Vangla jättis 01.03.2024. a otsusega kahjunõude rahuldamata. Kuigi maakohtule

esitatud iseloomustuses esines eksimus, ei ole võimalik rääkida tahtlikust laimamisest ja

maine kahjustamisest kohtu silmis. 03.11.2023 koostas Tartu Vangla Tartu Maakohtule K.

Lundeni tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse raames iseloomustuse.

Iseloomustuses esitatud väidet, et varasemalt on kaebaja toime pannud tahtliku tapmise

raskendavail asjaoludel, võib tõesti pidada eksitavaks väiteks. K. Lunden ei olnud kuriteo

täideviijaks, vaid on saanud karistada kuriteole kaasaaitajana. Tartu Vangla vabandas sellise

eksitava väite esitamise ja sellega kaasnenud ebameeldivuste pärast. Siiski oli kaebajal

tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse raames toimunud kohtuistungil võimalus

3-24-1151

kohtule selgitada varasema süüdimõistmisega seotud asjaolusid. Kohtuistungi protokollist

nähtub, et ta on seda ka teinud, avaldades, et tema ei ole kedagi tapnud. Kuivõrd Tartu

Ringkonnakohtu 31.01.2024. a määrusega asjas nr 1-22-297 vabastati kaebaja karistuse

kandmiselt tingimisi enne tähtaega, siis ei ole iseloomustuses kajastunud eksimus välistanud

tema ennetähtaegset vabastamist.

Kaebaja ei nõustunud ka väitega, et suurema osa ajast on ta töötanud ametlikult.

Riskihindamise vestluse käigus on inspektor-kontaktisik vestelnud kaebajaga ja sellise

vestluse käigus on ametnik sellise teabe saanud. Tagantjärele ei ole võimalik tõsikindlalt

tuvastada, millises konkreetses sõnastuses kaebaja sellist mõtet avaldas. Iseloomustus ei

piirdu töötamist puudutavas osas ainult ühe vaidlusaluse lausega, vaid koos ajaperioodidega

on välja toodud isiku varasem töötamine. Sellest nähtub, et kaebajal on olnud ka töötamises

pause. Iseloomustuses ei ole viidatud sellele, et kaebaja oleks töötanud mitteametlikult ning

selles osas ei ole tuvastatud ka riski ega ohtlikkust.

Tartu Vangla küll eksis iseloomustuses varasema kuriteo väljatoomisel, kuid iseloomustusest

ei nähtu, et ametnik oleks tahtlikult ja sihipäraselt soovinud kohtu silmis kaebaja mainet

kahjustada. Ka puudub töötamist puudutava lause osas häbistav, alandav või naeruvääristav

iseloom. Seega on täitmata olulised tunnused, mis võimaldaks pidada vaidlusaluseid lauseid

iseloomustuses kaebaja au ning head nime teotavaks.

3. K. Lunden esitas 18.04.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1 500 000 eurot seoses kaebaja au ja hea nime

teotamisega. Tartu Vangla ametnikud koostasid kaebaja suhtes iseloomustuse ja saatsid selle

kohtule. Iseloomustuses märgiti, et kaebaja pani toime tahtliku raske tapmise raskendavatel

asjaoludel, kuigi see ei vastanud tõele. Kaebaja vastuväitele keegi ei reageerinud ega teinud

iseloomustuses parandusi. Ka 2005. aasta süüdimõistvast kohtuotsusest nähtus, et kaebaja ei

ole sellist tegu toime pannud. Kaebaja leiab, et vangla vabandus ei ole piisav, kuna see ei

muuda kaebaja läbielatud hingepiinasid. Iseloomustuses kirjutati veel, et kaebaja ei ole kogu

oma elu ametlikult töötanud. Kaebaja palub vajadusel määrata talle advokaat ja vabastada

ta riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.

4. Tartu Vangla edastas 19.04.2024 vastuses kohtunõudele asjaga seonduvad dokumendid.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kaebaja osutab kaebuses lisaks tema au ja hea nime teotamisele kohtule esitatud

iseloomustuses avaldatud valeväidetega ka tema inimväärikuse alandamisele seoses sellega, et

tal ei lubatud vanglas jalutada, ta ei saanud käia kirikus, ta ei saanud helistada, talle ei antud

elementaarseid hügieenitarbeid, pool suvest ei võimaldatud tal käia spordiplatsil ja tal keelati

omada märkmikku. Kaebaja leiab, et iga vanglas veedetud päev oli piinav ning valu ja

mõnitused, mille osaliseks ta sai, ei olnud lihtsad ebameeldivused, mida võiks kompenseerida

vabandamisega. Kaebaja soovib kõigi nende kannatuste eest, mis Tartu Vangla on talle

põhjustanud, mittevaralise kahju hüvitamist 1 500 000 euro ulatuses. Kuivõrd kaebaja ei ole

eeltoodud kahjunõude aluseid vanglale esitatud kahjunõudes välja toonud ja kaebaja võib

kahjunõudega kohtusse pöörduda üksnes ulatuses, milles ta on läbinud kohustusliku

kohtueelse menetluse (vt ka vangistusseaduse § 11 lg 8), siis käsitab kohus käesoleva kaebuse

alusena üksnes kaebaja väiteid tema au ja hea nime teotamise kohta seoses kohtule esitatud

iseloomustuses valeväidete avaldamisega.

6. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Seega, selle sätte alusel kaebuse tagastamiseks peab olema

3-24-1151

täidetud kaks eeldust: kaebusega kaitstava õiguse riive peab olema väheintensiivne ning

arvestades asjaolusid ei tohiks kaebuse rahuldamine olla tõenäoline. Kohus leiab, et praegusel

juhul on nimetatud eeldused täidetud ning kaebus kuulub eeltoodud alusel tagastamisele.

7. Kaebaja leiab, et vangla teotas tema au ja head nime, kui avaldas maakohtule tema

tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses esitatud iseloomustuses kaebaja kohta

valeväiteid. Kaebaja kohta märgiti, et varasemalt on teda karistatud selle eest, et ta pani toime

tahtliku raske tapmise raskendavatel asjaoludel, kuigi see ei vastanud tõele (kaebaja oli

kaasaaitaja). Veel märkis vangla, et suurema osa ajast on kaebaja töötanud ametlikult, kuigi

kaebaja on kogu oma elu ametlikult töötanud.

8. Kuigi riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt kuulub au ja hea nimi selliste

õigushüvede hulka, mille teotamise korral on seadusandja pidanud võimalikuks ka

mittevaralise kahju hüvitamist rahas, siis ei ole kohtu hinnangul praegusel juhul kaebaja

õiguste riivet sellises ulatuses toimunud. Isiku au ja head nime kaitseb põhiseaduse (PS) § 17,

mida on kommenteeritud järgmiselt: „Inimese au ja väärikus on rohkem sisemised

subjektiivsed kategooriad, mida kannab inimene ise. Hea nimi ehk maine (reputatsioon) on

valdavalt väline objektiivne kategooria, mida kannavad teised inimesed ja avalik arvamus. /--/

Au ja väärikuse riive võib aset leida nii mitteavalikult ehk kitsas ringis üksikute isikute vahel

kui ka avalikkuse ees. Hea nime, maine ehk reputatsiooni riive eeldab aga avalikku, laia

publiku ees aset leidvat või suurt hulka inimesi mõjutavat sekkumist. Au ja väärikuse kui

individuaalse subjektiivse väärtuse kahjustamise puhul võidakse seda teha nii inimesele antud

hinnangutega temale ja tema kohta öelduga, isiku panemisega au ja väärikust riivavatesse,

alandavatesse ehk teotavatesse oludesse kui ka selliste tegudega isiku suhtes, mis pole otse

füüsiliselt suunatud tema vastu, kuid mille eesmärk on tema au ja väärikustunde riivamine,

tema alandamine, kahjustamine või teotamine. Isiku hea nime ehk maine kahjustamine

tähendab inimese reputatsiooni kahjustamist avaliku arvamuse mõjutamise kaudu. /--/ Et

norm annab kaitse au ja hea nime teotamise eest, siis on oluliseks tunnuseks ründe pahatahtlik

taotluslik iseloom ning häbistav alandav viis. /--/ Milline au ja hea nime riive on au teotamine,

on fakti, asjaolude ja hinnangu küsimus ning seda tuleb alati vaadelda üksikjuhtumite

kaupa. /--/ Siiski mitte igasugune end puudutatuna tundmine ei ole veel teotamine – riive

kvalifitseerimine teotamisena vajab teatud tugevusmäära (-astet). Teotamine on tugevam

rünne kui solvamine.“ (Ü. Madise jt. Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne.

Tallinn, Juura, 2012; PS § 17 kommentaaride p-d 3, 5). Riigikohus märkis 11.02.2004. a

otsuses asjas nr 3-2-1-11-04, et faktiväiteid ja hinnanguid, mis riivavad isiku au tühisel

määral, ei ole mõistlik ega põhjendatud lugeda au teotamiseks (p 11).

9. Tallinna Ringkonnakohus on 29.08.2018. a otsuses asjas nr 3-17-1353 p-s 10 selgitanud, et

au ja hea nime teotamisega saab teoreetiliselt tegemist olla olukorras, kui isiku kohta on

avaldatud ebakohast väärtushinnangut või isiku nime või kujutist on õigustamatult kasutatud

avalikus ruumis, nt avaldatud mingit informatsiooni ajalehes või veebiväljaandes (vt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1 koosmõjus RVastS § 7 lg-ga 4).

Avaldamine on isiku kohta väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) või väärtushinnangut

võimaldavate andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes

teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks. Avaldamiseks VÕS

tähenduses ei saa pidada vangla poolt kohtule ennetähtaegse vabastamise menetluses

iseloomustuse esitamist, nagu ei saa kolmandaks isikuks pidada kohut. Niisiis ei ole praegusel

juhul täidetud au ja hea nime teotamise koosseis – kaebaja kohta ei ole väärtushinnanguid

avaldatud kolmandatele isikutele. Need Tallinna Ringkonnakohtu seisukohad on asjakohased

ka praeguses asjas. Täiendavalt märgib kohus, et praegusel juhul ei saa kaebaja suhtes

koostatud iseloomustuses avaldatud andmete puhul rääkida ka tahtlikust solvamisest ega

3-24-1151

soovist kaebajat alavääristada. Lisaks on vangla vabandanud kaebaja ees iseloomustuses

eksitava väite avaldamise eest.

10. Tuginedes eeltoodule, leiab kohus, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise

eeldused on täidetud, ning kohus tagastab K. Lundeni kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

11. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

Muud menetluslikud otsustused

12. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

13. Kaebaja ei ole otsesõnu riigi õigusabi korras endale esindaja määramist taotlenud, vaid on

märkinud, et vajadusel määrataks talle advokaat. Arvestades, et kohus tagastab käesoleva

määrusega kaebuse, ei pea kohus põhjendatuks kaebaja tahet täpsemalt välja selgitada ning

jätab kaebaja menetlusabi taotluse, mis puudutab talle esindaja määramist vajaduse korral,

läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reelika Kitsing