3-24-2265/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maarja Oras

Määruse tegemise aeg ja koht

06.08.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2265

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud

esindaja Karel Miisna

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse: X

Resolutsioon

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda

Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi

kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ühishüpoteegi

seadmist summas 178 877 eurot 45 senti järgmistele Xile

kuuluvatele korteriomanditele:

1) aadressil xxxxxxxxx, Tallinn (registriosa nr xxxxxxxx),

2) aadressil xxxxxxxxx, Tallinn (registriosa nr xxxxxxxx),

3) aadressil xxxxxxxxx, Tallinn (registriosa nr xxxxxxxx);

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel

tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel

täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus

määruse kätte Xile.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 3).

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

KOHTU SEISUKOHT

1. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 järgi taotluse loa saamiseks esitab selleks

volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks

vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist.

HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainu-

isikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes soorita-

tavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi

kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit

pidamata.

2. MKS § 1361 lg-s 1 on sätestatud, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist

võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa

saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus

taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist (MKS § 130 lg 1 p 2).

3. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks

peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks

või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse

tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku

vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse

alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks

kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab

maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb

tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on

tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust

ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse

eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata

vastutuskohustuse tõendatust. Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse liikmete poolt oma

kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu on tekkinud

maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud

tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku õigusvastane tegevus

maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise

vahel. Süü on individuaalne, st iga isiku süü tuleb tuvastada eraldi (Riigikohtu halduskolleegiumi

02.06.2017 määruse asjas nr 3-3-1-17-17 p 11).

4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)

võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

5. Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loataotluse

esitamisega. Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja

nende täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (määruse asjas nr 3-3-

1-17-17 p 12).

6. MTA on selgitanud, et Xi kui MTÜ X endise juhatuse liikme kohustuste rikkumine seisneb

selles, et X ei registreerinud MTÜ-d X maksukohustuslasena ning jättis deklareerimata perioodide

märts 2022 kuni oktoober 2023 kohta 20% määraga maksustatava käibe ning arvestamata ja

tasumata sellelt käibemaksu. MTA on veendumusel, et MTÜ X poolt pakutavad keeleõppe

koolitused olid ärilise eesmärgiga teenused, millega MTÜ X taotles kasumit ning millest tekkis

maksustatav käive. Kuivõrd MTÜ X end maksukohustuslasena ei registreerinud, käibemaksuga

maksustatavat käivet ei deklareerinud ega käibemaksu osutatud teenustelt ei tasunud, on X MTÜ X

endise juhatuse liikmena rikkunud kohustust tagada MTÜ X maksuseadustest tulenevate kohustuste

nõuetekohane ja täielik täitmine (MKS § 8 lg 1).

7. Kohus nõustub MTA-ga, et on põhjendatud kahtlus, et X on maksukorralduse seadusest ja

maksuseadustest tulenevaid kohustusi rikkunud süüliselt. Olukorras, kus X omas e-maksuametis

ligipääsu (MTA taotluse lisad 31 ja 32) MTÜ-ga X seotud andmetele, sh omas õigust esitada

maksukohustuslaseks registreerimise avaldusi ning maksudeklaratsioone, on põhjendatud eeldada,

et X omas ülevaadet ning mõju MTÜ X tegevuse ja raamatupidamise korraldamisele. Kohtu

hinnangul on kõnekas ka asjaolu, et pärast maksuhalduri pöördumist (MTA taotluse lisa 8) MTÜ X

poole asuti MTÜ X tegevust lõpetama ning selle vara jagunemise teel MTÜ-le Y üle andma. MTA

esitatud tõenditest nähtub, et jagunemise protsessist ja tingimustest oli teadlik ning selles osales ka

X. Eeltoodu kinnitab kohtu hinnangul MTA kahtlust, et X tegutses juhatuse liikmena tahtlikult

jättes täitmata käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustuse ning maksuhalduri pöördumise

järel asus korraldama MTÜ X tegevuse lõpetamist ning varade välja viimist. Võib eeldada, et Xile

pidi olema selge, et olukorras, kus maksuhaldur on pöördunud MTÜ X poole võimaliku

maksukohustuse välja selgitamiseks, muudab MTÜ varade välja viimine ühingu jagunemise kaudu

seejärel MTÜ X võimalike maksukohustuste sissenõudmise maksuhaldurile sisuliselt võimatuks.

8. Juhul kui X juhatuse liikmena oleks täitnud maksuseadustest tulenevaid kohustusi, eelkõige

deklareerinud koolitustegevusest tekkivat käivet ning tasunud sellelt nõuetekohaselt käibemaksu, ei

oleks MTÜ-le X MTA taotluses toodud maksuvõlga tekkinud. Ühtlasi, kui X ei oleks maksuhalduri

pöördumise järel asunud korraldama MTÜ X jagunemist ning varade üleandmist MTÜ-le Y, oleks

kavandatava maksukohustuse määramisel olnud võimalik vähemalt osaliselt täita MTÜ-le X

tekkinud maksuvõlg. Kohtule esitatud tõenditest nähtub kokkuvõtlikult, et Xil oli olemas kontroll

MTÜ X tegevuse ja raamatupidamise üle, samuti osales ta MTÜ X jagunemisega seotud

toimingutes. Seega on lähtuvalt MTA põhjendustest kohtu hinnangul olemas põhjuslik seos Xi

õigusvastase tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel. Seega on maksumenetluse tõenäoliseks

tulemuseks vastutusotsusega rahalise kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1).

9. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksu-

kohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Maksuhaldur on põhjendanud, et

MTÜ X õigusjärglaste MTÜ Y ning MTÜ A vara ei ole piisav maksuvõla tasumiseks. MTA poolt

esitatud tõendid kinnitavad, et MTÜ-l Y puudub registervara, isik ei ole käibemaksukohustuslane

ega ole esitnud majandusaasta aruandeid, samuti puuduvad töötamise registris kehtivad kanded.

Kuivõrd tegemist on MTÜ-ga, ei saa ka eeldada, et ühingu tegevusest tekiks olulist tulu, mille arvelt

maksuvõlg täita. MTÜ Y nimele registreeritud kasutatud sõiduki väärtus jääb selgelt alla

prognoositavale maksusummale ning puudub tõsikindel veendumus, kelle omandis sõiduk

tegelikkuses on.

Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud, et ka MTÜ A vara arvelt ei ole võimalik maksuvõlga sisse

nõuda, kuivõrd ühing registervara ei oma, käibemaksukohustuslane ei ole, töötajaid registreeritud ei

ole ning märkimisväärseid rahalisi vahendeid suure tõenäosusega ei oma.

10. Seega on kohtu hinnangul olemas alus vastutusotsusega nõude esitamiseks äriühingu juhatuse

liikmele Xile.

11. Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksu-

kohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (MKS § 1361 lg 2 p 1). MTA on

põhjendanud, et Xi sissetulekud ei ole piisavad, et täita kavandatava vastutusotsusega määratavat

maksukohustust. Xi nimele registreeritud väärtpaberid on aktsiate emitendi pankroti tõttu sisuliselt

väärtusetud. Kohus nõustub, et Xi käitumine MTÜ X juhatuse liikmena annab alust arvata, et isik

võib hakata kõrvale hoiduma ka talle määratud maksukohustuste täitmisest ning hakata oma vara

võõrandama eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist.

12. MTA on põhjendanud täitetoimingute valikut ning kohus on seisukohal, et kohtuliku ühis-

hüpoteegi seadmine Xi lahusvara hulka kuuluvatele kinnisasjadele on kohane. Ühishüpoteegi

seadmine katab ära võimaliku maksusumma 178 877 eurot ja 45 senti, millele lisandub intress.

Kohtu hinnangul ei riiva hüpoteekide seadmine Xi õigusi ebaproportsionaalselt. Hüpoteegist jääb

puutumata Xi ja B elukohana registreeritud korteriomand. Kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi

seadmine ei keela isikul oma vara vallata, kasutada ja käsutada, kui sellega ei vähendata koormatud

kinnisasja väärtust ega kahjustata hüpoteegipidaja õigusi (asjaõigusseaduse § 333). Hüpoteegi

seadmisega kaasnevaid piiranguid tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine.

13. Maksuvõla osas ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaks vastutusotsuse

tegemise: maksuvõlg on tekkinud, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (MKS § 132 lg 2) ja

maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti ei esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid (äriühingu

õigusvõime ei ole lõppenud). MTÜ X õigusjärglane on jagunemise tulemusena MTÜ Y, kellele

läksid üle MTÜ X kohustused. MKS §-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg ei

ole möödunud (MKS § 96 lg 5).

14. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ning annab loa taotleda Eesti Vabariigi

kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku ühishüpoteegi seadmist summas 178 877 eurot 45

senti järgmistele Xile kuuluvatele korteriomanditele: aadressil xxxxxxxx, Tallinn (registriosa nr

xxxxxxx), aadressil xxxxxxxx, Tallinn (registriosa nr xxxxxxxx) ja aadressil xxxxxxxx, Tallinn

(registriosa nr xxxxxxx).

15. Tulenevalt MKS § 1361 lg-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui maksukohustuslane on

esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks (vt ka MKS § 122).

Esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb

tagatise liigist (MKS § 121). Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu

koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse

alustamise tasu on antud nõuet arvestades KTS § 34 kohaselt kuni 30 eurot. Kuna maksuhalduri

võimaliku nõude suurus on tõenäoliselt 178 877 eurot 45 senti, siis on KTS § 35 lg 1 järgi

kohtutäituri põhitasu 5500 eurot. Kohtutäituril on keerukamate ja aeganõudvamate toimingute

puhul õigus nõuda lisatasu (KTS § 45 lg 1). Näiteks enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja

tulemi jaotamise eest, kui seda on teinud kohtutäitur, on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 5%

vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot. Arvestades kinnistute väärtust on kohtutäituri

lisatasu suurus eeldatavasti 3000 eurot. Kohus nõustub maksuhalduri hinnanguga, et piisav

asendustagatise väärtus on 187 407 eurot 45 senti (178 877,45 + 3000 + 5500 + 30), mille X võib

kanda deposiiti.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Oras