2-24-111236/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. august 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-111236

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi E. K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3897,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja OK Incure OÜ, registrikood 11542046;

lepinguline esindaja Marie Tsine;

kostja E. K. , isikukood xxxxxxxxxx.

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OK Incure OÜ hagi E. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista välja kostjalt E. K. hageja OK Incure OÜ kasuks Multitude Bank p.l.c

ja kostja 08.05.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingu alusel põhivõlg 2725,30

eurot, perioodil 07.01.2024 kuni 07.05.2024 sissenõutavaks muutunud viivis

113,55 eurot ning viivis tasumata põhivõla jäägilt võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras alates 08.05.2024 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata põhivõla 274,10 eurot, intressi 479,59 eurot, viivise

270,37 eurot ja sissenõudmiskulude 35 eurot osas.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1. Jätta menetluskulud 82% ulatuses kostja kanda ja 18% ulatuses hageja

kanda.

4.2. Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 373,10

eurot. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4.3. Välja mõista kostjalt E. K. hageja OK Incure OÜ kasuks menetluskulude

katteks 373,10 eurot.

4.4. Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht J. Liivi 4, 50409 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti

tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle

põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab

nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja ja

menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht

Veski 32, 50409 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kirjeldav ja põhjendav osa

1. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb osaliselt

tagaseljaotsusega rahuldada alternatiivse nõude osas ja jätta ülejäänud osas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

2. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja esitab

põhjendava osa osaliselt.

3. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama

paragrahvi kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega,

kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

4. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud elektrooniliselt

06.06.2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud. Seetõttu loeb kohus, et kostja on omaks võtnud

hagiavalduses esitatud faktilised väited. TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud tagaseljaotsuse

tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.

5. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel,

mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada

tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse

aluseid ka omal algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo

25.09.2013, 3-2-1-83-13, p 12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo

17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 12). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest

kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma

tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on

kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098 p 13).

6. Hageja nõue põhineb Multitude Bank p.l.c ja kostja 08.05.2023 sõlmitud

tarbijakrediidilepingul. Hagiavalduse järgi on esialgne võlausaldaja loovutanud

lepingust

tulenevad

nõuded

hagejale

02.02.2024.

Kohus

on

selgitanud

tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja tõendamiskoormist 11.04.2024

ja 17.05.2024 määrustes.

7. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi

lepingus

kokkulepitud

tingimustel

tagasi

maksma

(edaspidi

krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi kuues

lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

8. Riigikohus on toonud esile, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teiste

varaliste

kohustuste,

varasemate

maksekohustuste

täitmise

ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi

kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS §

4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades

kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-

13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).

9. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid

tuvastada, et krediidiandja on krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja toob esile, et krediidiandja lähtus kostja krediidivõime hindamisel

tema pangakonto väljavõttest, mille järgi olid hageja sissetulekud keskmiselt 500

eurot kuus ja puudusid igasugused kohustused. Krediidiandja ei ole küsinud kostjalt

muude pangakontode olemasolu kohta ega muid tõendeid kostja krediidivõime kohta.

Hagiavalduses ei ole esile toodud, millest koosnesid kostja sissetulekud ning millisel

põhjusel oli krediidiandjal põhjust eeldada, et kostja saab neid eelduslikult ka

tulevikus. Täiskasvanud teovõimelisel inimesel igasuguste majapidamiskulude ja

kohustuste puudumine ei ole kohtu hinnangul mõistlikult usutav, mistõttu oleks

krediidiandja pidanud koguma rohkem teavet kostja sissetulekute ja kohustuste

kohta. Krediidiandja on kontrollinud kehtivate maksehäirete puudumist, kuid üksnes

selle toimingu tegemist ei saa pidada piisavaks, et tuvastada kostja võime saadud

krediit tagasi maksta. Seega asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole

omandanud piisavat teavet kostja krediidivõimet mõjutavate asjaolude kohta ning

jättis seega kostja võime saadud krediit tagastada sisuliselt kontrollimata.

10. Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Riigikohus on täpsustanud, et kui hageja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes

sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi

ulatuses (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral) ja kohus võib

teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi

ulatuses. Silmas tuleb pidada, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid

õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile

vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16;

RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 26). Seega on hagejal õigus nõuda üksnes

põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest.

11. Hagiavalduse järgi on hageja teinud kostjale lepingu alusel perioodil 08.05.2023 kuni

14.08.2023 väljamakseid kokku 3185 euro ulatuses. Kostja on teinud tagasimakseid

kogusummas 459,70 eurot. Seega on tagastamata 2725,30 eurot, mille palub hageja

alternatiivse nõudena kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et selles osas on hageja nõue

põhjendatud. Hageja on esitanud kohtule VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse,

mille järgi tuli kostjal põhiosa tagastada 06.01.2024 ning nõuab viivist seadusjärgses

määras alates 07.01.2024.

12. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt tagaseljaotsusega ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja 2725,30 eurot, perioodil 07.01.2024 kuni 07.05.2024

sissenõutavaks muutunud viivis 113,55 eurot ning viivis tasumata põhivõla jäägilt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 08.05.2024 kuni

põhivõla tasumiseni.

13. Ülejäänud nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulud

14. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (82%), tuleb menetluskulud jätta

82% ulatuses kostja kanda ja 18% ulatuses hageja kanda.

15. Kostja ei ole menetluses osalenud, seega puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud.

16. Hageja menetluskulud on taotluse järgi 455 eurot riigilõivu eest. Riigilõivu tasumise

kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga.

Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 455 eurot, millest

82% ehk 373,10 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

17. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik