Legislator Case Law & Legislation
3-24-2183/10 AI generated

3-24-2183/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-24-2183/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Halduskohtus registreeriti 26.07.2024 M.O (edaspidi ka taotleja) kaebus/taotlus. teatise, kus määras M.O kartser- üksikvangistusse 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-3/187.

Legislator headnote

AI generated

3-24-2183/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: teatise, kus määras M.O kartser- üksikvangistusse 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-3/187.

Keywords

AI generated
mental health status psychiatric reassessment severe depression recurrent depressive disorder borderline personality disorder outpatient or inpatient psychiatric evaluation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

06.08.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2183

Haldusasi

M.O taotlus esialgse õiguskaitse korras peatada Tallinna

Vangla 21.06.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/187 kehtivus.

Menetlusosalised

Taotleja – M.O

Vastustaja – Tallinna Vangla

Asja läbivaatamine

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

2. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses taotleja

nime tähemärgiga, et poleks võimalik isikut identifitseerida.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 26.07.2024 M.O (edaspidi ka taotleja) kaebus/taotlus.

Kaebuse/taotluse kohaselt tegi Tallinna Vangla M.O suhtes 24.07.2024 distsiplinaarmenetluse

teatise, kus määras M.O kartser- üksikvangistusse 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-3/187.

M.O taotleb 21.06.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/187 täitmise peatamist ja keelata M.O-d

kartserisse- üksikvangistusse panemist.

2. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse/taotluse seal esinenud puuduste tõttu käiguta.

Puuduste kõrvaldamiseks tuli taotlejal taotlust/kaebust täpsustada, esitada vaidlustatud

käskkirjad ning muud dokumendid ja tõendid või põhjendus, miks neid esitada ei saa.

Tallinna Vanglal tuli kohut teavitada, kas taotleja paigutati või paigutatakse kartserisse.

3. Taotleja vastas kohtunõudele ja esitas dokumendid. Ühtlasi selgitas taotleja oma

27.07.2024 antud vastuses, et soovib Tallinna Vangla 21.06.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/187

annulleerimist. Taotleja on esitanud Tallinna Vangla 21.06.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/187

peale 30.06.2024 vaide. Kohtule arusaadavalt on taotlus esitatud vaidemenetluse ajal ja

kaebust esitatud ei ole.

4. Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 29.07.2024.

5. Kuna taotleja esitas kohtule 31.07.2024 järjekordse teate, millest võis välja lugeda, et

taotleja paigutatakse siiski kartserisse viieks päevaks, tegi Tallinna Halduskohus vanglale

järjekordse kohtunõude.

6. Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 05.08.2024

M.O põhjendused esialgse õiguskaitse taotlusele on kokkuvõtvalt järgmised.

7. Taotluse esitamise ajaks on taotleja olnud lukustatud kambris kokku 85 päeva. Taotleja

suhtes ei tohi kartserit rakendada selliselt, et lukustatud kambris ja kartseris olemise vahele ei

jää ühtegi päeva, millal taotleja suhtes julgeolekumeetmena lukustatud kambrit ei rakendata.

Taotleja suhtes poleks tema terviseprobleemide tõttu üldse pidanud lukustatud kambrisse

paigutama. Arst on taotlejal diagnoosinud psüühikahäire (depressioonid, stress, psühhoosid,

ärevus- ja paanikahäire). Taotleja suhtes on inspektor- kontaktisik 31.07.2024 koostanud

distsiplinaarmenetluse protokolli nr 1- 24/1-5/223, millega tehakse ettepanek määrata

karistuseks kartser 2 ööpäeva.

Tallinna Vangla põhjendused esialgse õiguskaitse taotlusele on kokkuvõtvalt järgmised.

8. M.O paikneb vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel lukustatud kambris, mitte kartseris.

Taotlejale on määratud Tallinna Vangla 15.04.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-3/121

distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine kaheks ööpäevaks. Tallinna Halduskohus

peatas 23.04.2024 kohtumäärusega haldusasjas 3-24-1123 käskkirja täitmise kuni vaide nr 5-

15/24/92-1 esemeks olevas nõudes kaebuse esitamise tähtaja lõpuni. Tallinna Vangla

21.06.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-3/187 on M.O-le määratud distsiplinaarkaristuseks

kartserisse paigutamine kolmeks ööpäevaks katseajaga kaks kuud. Kumbagi kartserikaristust

ei ole täitmisele pööratud. Vangiregistri andmetel vabaneb M.O vanglast 29.08.2024.

Ka seisuga 06.08.2024 ei ole 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-3/187 määratud

distsiplinaarkaristust kolm ööpäeva kartseris M.O suhtes täitmisele pööratud.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. HKMS 249 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel

või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse

kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse

võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse eesmärgiks on tagada

põhivaidluse tulemuse efektiivsus, kindlustades vaieldavad õiguspositsioonid põhivaidluse

ajaks. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse

esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras peatada Tallinna Vangla 21.06.2024 käskkirja nr

1-24/1-3/187 kehtivus, millega määrati taotlejale distsiplinaarkaristuseks kolm päeva kartserit,

katseajaga kaks kuud.

10. Esialgse õiguskaitse eesmärgiks on ära hoida olukord, kus põhivaidluse positiivne

lahendus ei ole kaebuse esitajale enam tulemuslik, ehk kindlustada vaieldavad

õiguspositsioonid põhivaidluse ajaks. Riigikohtu halduskolleegium on oma kohtumääruse nr

3-21-2241 p 15 selgitanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse

õiguskaitse vajadus – olukord, kus kaebaja õiguste kaitse oleks ilma koheste abinõudeta

hiljem oluliselt raskendatud või võimatu (HKMS § 249 lg 1 esimene lause). Esialgse

õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob

taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed ehk esineb reaalne

kahjulik tagajärg kaebajale, mida tuleb kiiresti tõrjuda. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata

jätmisega kaebaja jaoks mingeid nn pöördumatuid/kahjulikke tagajärgi ei kaasne, on tegu

esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega (Tartu Ringkonnakohtu 23.12.2023 otsuse nr. 3-

23-2409 p 9).

Taotlejale määrati Tallinna Vangla 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-3/187 karistuseks kolm

päeva kartserit, mille täitmine lükati edasi kaks kuud tingimusel, et taotleja ei pane toime uut

distsiplinaarkaristust. Tallinna Vangla on kahes vastuses esitatud kohtunõuetele välja toonud,

et ei ole karistust täitmisele pööranud ehk ei esine võimalikku kahjulikku tagajärge, mida

tuleb kiiresti tõrjuda. Eeltoodu kohaselt puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Isegi

kui hinnata, et lähiajal võib vangla karistuse täitmisele pöörata, sest taotleja suhtes on tehtud

31.07.2024 distsiplinaarmenetluse algatamise protokoll, on tegemist eraldiseisva

distsiplinaarmenetlusega, kus käskkirja distsiplinaarkaristuse määramiseks veel tehtud ei ole.

Kui Tallinna Vangla distsiplinaarkaristuse määrab ja käskkirjaga määratud kolm päeva

kartserit täitmisele pööratakse, on taotlejal võimalik uut käskkirja vaidlustada ja esitada ka

uus esialgse õiguskaitse taotlus. Hetkel, kus karistust täitmisele pööratud ei ole, ei saa

esialgset õiguskaitset kohaldada. Taotleja saab ise ära hoida distsiplinaarkaristustega

kaasnevaid negatiivseid tagajärgi, kui käitub vanglas õiguskuulekalt.

Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et antud juhul ei esine olukorda, kus taotleja õiguste kaitse

võib hiljem osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Taotlejal puudub esialgse

õiguskaitse vajadus, mistõttu jätab kohus taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

rahuldamata.

11. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses taotleja nime

tähemärgiga, et poleks võimalik isikut identifitseerida.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik