3-24-2257/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

06.08.2024. a, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2257

Haldusasi

Designoline

OÜ

kaebus

tühistada

riigihangete

vaidlustuskomisjoni

29.07.2024

otsus

nr

139-

24/277883

ja

kohustada

riigihangete

vaidlustuskomisjoni Designoline OÜ vaidlustust

menetlusse võtma ja sisuliselt läbi vaatama

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Designoline OÜ (registrikood

14996500 ), seaduslik esindaja AK

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada Designoline OÜ kaebus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, §

278 lg 1).

ASJAOLUD

1. 03.04.2024 avaldas sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi Hankija) riigihangete

registris riigihanke „Ühekordsed maskid, mütsid ja kaitseprillid“ (viitenumber 277883) (edaspidi

Riigihange) hanketeate. Riigihange on jagatud 19-ks osaks.

2. Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikumi valdkonna juhi 13.06.2024 korraldusega nr 1.5- 2/162-

V6 tunnistati riigihangete seaduse (RHS) § 73 lg 3 p 6 ja § 73 lg 4 alusel Riigihange osas 4

kehtetuks. Hankija komisjoni 11.06.2024 otsusega jäeti Riigihanke osades 14, 15 ja 16

ühispakkujad Designoline OÜ ja SJT-Investment Group Oy kvalifitseerimata. Riigihanke osas

14 kehtetuks tunnistamisest ja Riigihanke osades 14, 15 ja 16 ühispakkujate Designoline OÜ ja

SJT-Investment Group Oy kvalifitseerimata jätmise otsusest teavitas Hankija ühispakkujate

Designoline OÜ ja SJT-Investment Group esindajat riigihangete registri vahendusel 17.06.2024

3. 26.07.2024 andis Designoline OÜ (edaspidi Vaidlustaja) juhatuse liige Riigihangete

vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) teada, et esitab vaidlustuse Riigihanke osades 14, 15 ja

16. Allkirjastatud vaidlustus Riigihankes esitati VAKO-le 29.07.2024.

Vaidlustaja esitas järgmised taotlused: 1) Riigihanke osa 14 kehtetuks tunnistamise otsuse

kehtetuks tunnistamine; 2) Riigihanke osas 14 ühispakkujate Designoline OÜ ja SJT-Investment

Group Oy kvalifitseerimata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamine; 3) Riigihanke osas 15

3-24-2257

2(5)

ühispakkujate Designoline OÜ ja SJT-Investment Group Oy kvalifitseerimata jätmise otsuse

kehtetuks tunnistamine; 4) Riigihanke osas 16 ühispakkujate Designoline OÜ ja SJT-Investment

Group Oy kvalifitseerimata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamine; 5) Riigihanke osades 14, 15

ja 16 tehtud ebaõigete otsuste eest kahju hüvitise nõue hanke osade 14, 15 ja 16 eeldatava

maksumuse ulatuses vastavalt hanke osa 14 eest 240 000 eurot, osa 15 eest 40 100 eurot ja osa

16 eest 40 100 eurot hanke ettevalmistuse kulutuste katteks välja mõistmine, alternatiivselt

võitjaks kuulutamist hanke osades 14, 15 ja 16.

4. VAKO 29.07.2024 otsusega nr 139-24/277883 jäeti Designoline OÜ vaidlustus läbi

vaatamata ja tagastati Vaidlustajale. VAKO, tuginedes RHS § 197 lg 1 p-le 8 ja § 192 lg 3 p-le

1, leidis, et vaidlustus on esitatud tähtaega ületades.

Vaidlustatud VAKO otsuse kohaselt paneb RHS § 47 lg 1 hankijale kohustuse esitada otsuse

tegemise ajal riigihankes osalevale ettevõtjale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teade otsuste kohta. Riigihangete registri andmete

kohaselt on Designoline OÜ ja SJT-Investment Group Oy esindaja Riigihankes T.R. (T.R. on

ainsana allkirjastanud ka ühispakkujate Designoline OÜ ja SJT-Investment Group Oy

pakkumuse), mistõttu Hankija on õigesti edastanud T.R.-i e-posti aadressile (mille ta ise on

registreerudes Riigihanke juurde ja pakkumuses Hankijale teatavaks teinud) teate otsuste kohta.

Hankija ei pidanud seda teadet esitama Designoline OÜ juhatuse liikmele.

VAKO tõi välja, et vaidlust pole selles, et:

1) Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikumi valdkonna juhi 13.06.2024 korraldusega nr 1.5- 2/162-

V6 on RHS § 73 lg 3 p 6 ja § 73 lg 4 alusel tunnistatud Riigihange osas 4 kehtetuks;

2) Hankija komisjoni 11.06.2024 otsusega on Riigihanke osades 14, 15 ja 16 ühispakkujad

Designoline OÜ ja SJT-Investment Group Oy jäetud kvalifitseerimata;

3) riigihangete registri andmetest lähtuvalt on Riigihanke osas 14 kehtetuks tunnistamisest ja

Riigihanke osades 14, 15 ja 16 ühispakkujate Designoline OÜ ja SJT-Investment Group Oy

kvalifitseerimata jätmise otsusest ühispakkujate Designoline OÜ ja SJT-Investment Group

esindajat (T.R.) teavitatud 17.06.2024 kell 11.56 ja seda teadet on loetud 17.06.2024 kell 12.02.

Teavituses on toodud eelpoolnimetatud otsuste põhjendused.

Seega oleks vaidlustus Hankija otsustele tunnistada Riigihange osa 14 kehtetuks ja jätta

Riigihanke osades 14, 15 ja 16 ühispakkujad Designoline OÜ ja SJT-Investment Group Oy

kvalifitseerimata VAKO-le pidanud laekuma hiljemalt 27.06.2024, 26.07.2024 laekunud

vaidlustus on esitatud aga hilinemisega.

5. Designoline OÜ esitas 03.08.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib VAKO

29.07.2024 otsuse vaidlustusasjas nr 139-24/277883 täielikku tühistamist ja VAKO kohustamist

kaebaja vaidlustus menetlusse võtta ja sisuliselt läbi vaadata.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne

kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe

kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja

ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS

§ 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku

vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada

üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning

üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

7. HKMS § 268 lg 1 sätestab, et pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja

võib esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse

3-24-2257

3(5)

VAKO-s, välja arvatud riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjas. HKMS § 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud

kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Seega peab kohus tagastama

riigihankes esitatud kaebuse, kui kaebajal on nõuetekohaselt läbimata menetlus VAKO-s.

8. Isik saab kohtusse pöörduda alles pärast vaidlustusmenetluse läbimist VAKO-s. Kohtueelne

menetlus tuleb lugeda läbituks juhul, kui VAKO on isiku vaidlustuse jätnud läbi vaatamata

õigusvastaselt (J. Jäätma. § 268, I, 2. – K. Merusk jt. HKMS. Kommenteeritud väljaanne. Juura,

2003, lk 749). Olukorras, kus isik on pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks

lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, kuid vastav organ on isiku avalduse

õigusvastaselt tagastanud, puudub alus halduskohtule esitatud kaebuse tagastamiseks

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (vt nt Tartu Ringkonnakohtu

24.08.2018 määrus nr 3-18-1144, p 28; Riigikohtu 08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12, p 18).

Sealjuures peab kohus sisulisest aspektist, mitte üksnes formaalselt, kontrollima seda, kas

kohtueelses menetluses esitatud avaldus tagastati õiguspäraselt (Riigikohtu halduskolleegiumi

20.06.2013 määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 8; nt Tartu Halduskohtu 05.11.2022 määrus nr 3-22-

2334; Tartu Halduskohtu 06.02.2019 määrus nr 3-19-196; Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2020

määrus nr 3-19-2312, p 17).

9. RHS § 197 lg 1 p 8 kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus VAKO otsusega jätta vaidlustus osaliselt

või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad RHS § 192 lg-s 3 sätestatud alused. RHS § 192 lg 3 p-

1 kohaselt jätab VAKO vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale,

kui vaidlustus ei ole esitatud tähtaegselt. RHS § 189 lg 1 kohaselt vaidlustus peab olema laekunud

VAKO-le kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma

õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest.

10. Käesolevas asjas on VAKO tuvastanud ning ka kaebaja pole kahtluse alla seadnud, et: 1)

Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikumi valdkonna juhi 13.06.2024 korraldusega nr 1.5- 2/162-V6

on RHS § 73 lg 3 p 6 ja § 73 lg 4 alusel tunnistatud Riigihange osas 4 kehtetuks; 2) Hankija

komisjoni 11.06.2024 otsusega on Riigihanke osades 14, 15 ja 16 ühispakkujad Designoline OÜ

ja SJT-Investment Group Oy jäetud kvalifitseerimata; 3) Riigihanke osas 14 kehtetuks

tunnistamisest ja Riigihanke osades 14, 15 ja 16 ühispakkujate Designoline OÜ ja SJT-Investment

Group Oy kvalifitseerimata jätmise otsusest on ühispakkujate Designoline OÜ ja SJT-Investment

Group esindajat teavitatud 17.06.2024 kell 11.56 ja seda teadet on loetud 17.06.2024 kell 12.02.

Seega tulnuks vaidlustus VAKO-le nimetatud Hankija otsuste vaidlustamiseks esitada RHS § 189

lg 1 kohaselt hiljemalt 27.06.2024, kuid esitati 29.07.2024, st üle kuu hiljem. Vaidlustuse

esitamine ei olnud seega tähtaegne ja VAKO vastav järeldus on olnud õiguspärane.

11. Kaebuses on välja toodud, et Riigihankes esitas pakkumuse 06.05.2024 Designoline OÜ

juhatuse liikmena TA, kes äriregistri andmete põhjal astus juhatusest tagasi 20.05.2024 ja ei

muutnud riigihanke registris pakkuja andmeid, et esindajaks saaks uus juhatuse liige AK.

Kaebuse kohaselt on TA õiguslikes küsimustes kogenematu ega teadnud tagajärgi, milleni viivad

tema tagasi astumine ja et AK Designoline OÜ juhatuse liikmena ei näe riigihangete registrist

hanke tulemusi, teavitusi ega tähtaegu. Oma kogenematuse tõttu ei osanud TA ise esitada

ametlikku kaebust ega vaidlustust Hankija otsuse kohta. Lisaks edastas hankija info Designoline

OÜ kõrvalejätmise kohta riigihangete registris sektoris “Teabevahetus” mitte “Hanke teated”, kus

peaks olema ametlik info hankija otsuste tegemise kohta. Vastustaja poolt viidatud hankija otsuse

tekstis “Teabevahetuse” kirjade sektoris puudus info edasikaebamise kohta. Hanke

lõpptulemusest Designoline OÜ-d ei teavitatudki. AK sai tegev juhatuse liikmena ja Designoline

OÜ majandustulemuste eest vastutavana hankija otsusest teada 26.07.2024 ja võttis kohe

kasutusele meetmed olukorra parendamiseks ja Designoline OÜ õiguste kaitseks.

3-24-2257

4(5)

12. Kohus märgib, et RHS §-st 192 ega ka teistest RHS sätetest ei tulene võimalust ennistada

vaidlustuse esitamise tähtaega. RHS kommenteeritud väljaandes on, tuginedes RHS ja RHS v.r

alusel kujunenud kohtute ja VAKO praktikale, asutud seisukohale, et tähtaja ennistamine ei ole

RHS alusel võimalik (vt M.A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud

väljaanne. Tallinn, 2019; § 192, komm. nr 12: „RHS § 192 lg 3 p 1 kohaselt on vaidlustuse läbi

vaatamata jätmise aluseks asjaolu, et vaidlustus ei ole esitatud tähtajaks. Vaidlustuse hilinenult

esitamine ei ole kõrvaldatav puudus, mistõttu puudub vajadus ja alus jätta hilinenud vaidlustus

esialgu käiguta. Erinevalt kaebetähtajast halduskohtumenetluses ei ole vaidlustuse esitamise

tähtaega võimalik ennistada ning VAKO-l puudub vaidlustuse tagastamise otsustamisel

kaalutlusõigus. Ka mõjuval põhjusel hilinenud vaidlustus tuleb läbi vaatamata jätta.“). Seega

puudub VAKO-l võimalus kaaluda vaidlustuse esitamise tähtaja ennistamist. Kui ka möönda, et

analoogia korras HKMS-ga (vrdl HKMS § 71 lg 1) VAKO-l vastav pädevus oleks, ei nähtu

kohtule, et vaidlustuse esitamise viibimiseks eksisteeriksid mõjuvad põhjused. Käesoleval juhul

pole vaidlust sellest, et kaebaja, kelleks on juriidiline isik, on Hankija otsustest saanud teadlikuks

seeläbi, et Hankija edastas vastavad otsused Hanke juurde registreeritud kaebaja esindajale

(kelleks oli pakkumuste esitamise ajal juhatuse liikmeks olnud TA). Seega on kaebaja Hankija

otsustest teadlikuks saanud 17.06.2024. Kas varasem juhatuse liige vastava info edasi andis uuele

juhatuse liikmele on kaebaja sisemise töökorralduse küsimus aega saa mõjutada Hankija otsuste

edasikaebamise tähtaegu. Pakkuja enda hoolsuskohustuseks on, et riigihangete registris

kajastuksid korrektsed ja kehtivad kontaktandmed. Asjaolu, kas TA olid juriidilised teadmised,

ei oma asjas tähtsust. Pakkumus esitati kaebaja kutsetegevuse raames ning riigihankes osalemise

eelduseks on suutlikkus teatud juriidilisi protsesse mõista. Olukorras, kus hankija on kaebaja

endisele juhatuse liikmele edastanud kvalifitseerimata jätmise ning hanke kehtetuks tunnistamise

otsused, pidi olema ka juriidiliste eelteadmisteta isikule selge, et kaebaja suhtes on hankemenetlus

lõppenud. Kaebaja ei ole esitanud ka tõendeid, et hanke kehtetuks tunnistamise ja tema

kvalifitseerimata jätmise otsustes oleksid puudunud vaidlustamisviited. Olukorras, kus puudub

vaidlus, et kaebaja hanke juurde registreeritud esindaja on hankija otsused kätte saanud, pole

tähtsust selles, millise registri „sektoris“ need on täiendavalt avaldatud. Hankija otsuste

tagantjärele vaidlustamise võimaldamine (olukorras, kus hankija otsuste tegemisest on möödunud

üle kuu) vähendab õiguskindlust ja võib kahjustada avalikke huve.

13. Kuna VAKO on õiguspäraselt vaidlustuse jätnud läbi vaatamata, tuleb kaebus tagastada.

Kohus märgib, et lisaks tühistamis- ja kohustamisnõuetele on kaebaja vaidlustuses esitanud ka

hüvitamisnõude (kaebuses pole seda eraldi mainitud). Hüvitamisnõude esitamiseks ei sätesta

HKMS kohustuslikku kohtueelset menetlust VAKO-s (vt HKMS § 266 lg-d 2 ja 3). Samas

mõistab kohus kaebaja tahet selliselt, et vaidlustuse nõuded on esitatud paketina, st hüvitamisnõue

on esitatud koos tühistamisnõudega, st kahju hüvitamise kohustus tuleneb kaebaja

kvalifitseerimata jätmise otsuste õigusvastasusest. Olukorras, kus kaebaja kvalifitseerimata

jätmise otsuseid enam vaidlustada ei saa, puudub kohtu arvates iseseisev alus hüvitamisnõuete

menetlemiseks. Kui kaebaja siiski leiab, et eraldiseisev hüvitamisnõue on perspektiivikas ja

vastab tema eesmärgile, on kaebajal võimalik esitada vastav (uus) kaebus. Praegusel juhul ei ole

hüvitamisnõude esitamist kaebuses lähemalt käsitletud ega motiveeritud, mistõttu tuleks kaebus

vastavas osas jätta käiguta. Kohus ei pea otstarbekaks jätta kaebust käiguta, kuna arvab, et

kaebuse menetlus üksnes eraldiseisva hüvitamisnõude osas ei ole kaebaja tegelikuks tahteks.

Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda

uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

14. HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse

selle esitajale, v.a juhul, kui kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 alusel. Kohtute infosüsteemist

ja kaebaja 05.08.2024 päringust nähtuvalt ei ole kaebaja kaebuselt riigilõivu tasunud, mistõttu

pole vaja riigilõivu tagastamise üle otsustada. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja

menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise

3-24-2257

5(5)

korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kuna kohus tagastas kaebaja kaebuse, siis

jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud kaebaja enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik