3-24-974/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. august 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-974

Haldusasi

R.I kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23.03.2024 otsuse nr

15.3-3.2/189-1 tühistamiseks, tühisuse tuvastamiseks ning

Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks andma kaebajale

elamisluba

Menetlusosalised

Kaebaja – R.I

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Marta

Gromtsev

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta R.I kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

05.09.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §

52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. R.I on Armeenia Vabariigi kodanik.

2. R.I esitas 22.08.2023 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa pikendamise

taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks. Taotlus

registreeriti ja võeti PPA-s menetlusse numbriga 1065378455.

3. PPA keeldus 23.03.2024 otsusega nr 15.3-3.2/189-1 R.I elamisloa pikendamisest.

Kaebaja ei töötanud töötamise registri andmetel 13.08.2021 kuni 25.01.2022. Kaebaja ei olnud

ravikindlustatud isik alates 13.10.2021 kuni 24.01.2022 ja kaebajal puudus legaalne sissetulek

alates oktoobrist 2021 kuni jaanuarini 2022. Kaebaja ei töötanud Eestis alates 13.08.2021 kuni

25.01.2022 ja kaebajal puudus Eestis legaalne sissetulek alates oktoobrist 2021 kuni jaanuarini

2022 ehk kaebaja ei töötanud Eestis peaaegu pool aastat, kuigi tähtajaline elamisluba anti kaebajale

Eestis elamiseks ja töötamiseks. Kaebaja ei ole omandanud eesti keele A2 taset. Karistusregistri

andmetel on kaebajat karistatud ajavahemikul 12.07.2019 kuni 13.09.2023 väärteokorras kolmel

korral. Kaebajal puudub perekonnaelu Eestis.

4. Tallinna Halduskohtule saabus 01.04.2024 R.I kaebus PPA 23.03.2024 otsuse nr 15.3-3.2/189-

1 tühistamiseks, õigusvastuse ja tühisuse tuvastamiseks ning PPA kohustamiseks andma kaebajale

elamisluba.

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. Kaebaja saabus Eestisse sooviga õppida kõrgkoolis ning omandada eesti keel. Kaebaja on olnud

Eestis elades seadusekuulekas ning olnud kasulik Armeenia kogukonnale. Kaebajal on hea

läbisaamine eestlastega ja armeenlastega. Kaebaja osales Eesti Töötukassa kohanemisprogrammis.

Kaebaja omandas eesti keele A 1 taseme ning omandab A 2 taset.

6. Kõrgkoolis õppimise ajal kaebaja töötas ning tööandjad jäid tema tööga rahule. Kaebaja lõpetas

Mainori kõrgkooli ärijuhtimise erialal. Kaebajal on hea armeenia ja vene keele oskus.

7. Kaebajale määratud väärteod on aegunud ning neid ei ole lubatud arvestada kaebaja käitumise

hindamisel. Eesti kodanike puhul ei arvestata aegunud väärtegusid, kuid kaebaja puhul võttis

menetleja need arvesse. PPA menetlejal puudub pädevus hinnata väärtegude sisu. Lisaks ei ole

väärteod rasked ning kaebaja on trahvid tasunud. Tallinna liikluses võivad kõik inimesed kergesti

avariisse sattuda. Kaebaja on autole teostanud täiendava tehnilise kontrolli.

8. Eestis elamise ajal ei ole kaebaja kedagi solvanud ning järginud kõiki eestlaste traditsioone.

Kaebaja külastas kontserte, spordiüritusi, näitusi, noortefestivale, kus esindas eestlaste huve.

9. Kaebajal on Eestis elukoht, töökoht, stabiilne sissetulek, auto. Kaebaja on Zvartnots OÜ osanik

ning Armeenia Apostliku Kiriku koguduse juhatuse liige. Kaebaja on integreerunud Eesti

ühiskonda.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

10. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. PPA on kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse

menetlemisel lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud VMS-i

norme. Vaidlustatud otsus kaalutletud, proportsionaalne ning motiveeritud. PPA otsus on

õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks.

11. Kaebaja ei saa kohtumenetluses nõuda PPA kohustamist andma talle elamisluba. Tähtajalise

elamisloa andmine/pikendamine on PPA pädevuses (VMS § 211 lg 1) ning ka PPA kaalutlusõigus.

PPA võib elamisloa väljastada alles siis, kui on kontrollitud välismaalase vastavus elamisloa

andmise või pikendamise tingimustele ning keeldumise aluste puudumine. Kohtulik kontroll

piirdub sellega, kas PPA on kaalutlusõigust õigesti teostanud. Kaebuse rahuldamisel on PPA-l

võimalik kaebaja taotlus uuesti menetlusse võtta.

12. Kuna PPA-l oli vaja otsuse tegemiseks selgitada välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud, et

hinnata kaebaja tähtajalise elamisloa pikendamise tingimustele vastavust ja keeldumise aluste

esinemist, oli menetlustähtaja pikendamine põhjendatud. PPA tegi otsuse esimesel võimalusel.

Kaebajale tuli anda mõistlik aeg PPA küsimustele vastamiseks ja tõendite esitamiseks. Asjaolu, et

kaebaja elamisluba lõppes enne otsuse tegemist ei või olla PPA-le etteheidetav. Tähtajaline

2(6)

elamisluba lõpeb kehtivusaja lõppemisel ning kaebajal ei saanud olla õiguspärast ootust, et tema

elamisluba pikendatakse.

13. PPA on õigesti asunud seisukohale, et kaebaja ei ole Eestis hästi kohanenud ning tema senine

tegevus ei olnud kooskõlas elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega. Kaebaja toob välja

erinevad tegevused, mis tema arvates tõendavad tema kohanemist Eestis. PPA on oma otsuses neid

põhjalikult kaalunud.

14. Kaebaja saabus Eestisse 2017. aastal ning ca 7 aastaga omandas eesti keele vaid A1 tasemele

(algtase). Kaebaja asus eesti keele A2 taset omandama vahetult pärast elamisloa pikendamise

taotluse esitamist, st 2023.aasta sügisel. Kaebajal ei olnud suurt huvi eesti keele õppimise vastu.

Kuigi kaebaja väidab, et ta teadis, et ilma eesti keeleta ei lõimu ta Eesti ühiskonnaga, pole ta

pingutanud keele selgeks tegemise nimel. Samuti tunnistas kaebaja, et leiab erialast tööd siis, kui ta

eesti keele nõutaval tasemel selgeks saab. Kuna ta ei omandanud 7 aastaga A2 taset, ei ole usutav,

et elamisloa pikendamisel tegeleb ta hoolega eesti keele õppimisega. Kaebaja ühiskondlik ja

kultuuriline tegevus näitab, et tal on suurem seos armeenia kultuuriga ning ta tegeleb pigem

armeenia kultuuri edendamisega. Sportimine ja muuseumides käimine ei ole kohanemise kontekstis

oluline, seda saab teha igas riigis ning need tegevused ei näita konkreetse riigi eluga kohanemist.

15. Ravikindlustuslepingu ja püsiva legaalse sissetuleku olemasolu on tähtajalise elamisloa

andmise tingimused ning elamisloa andmise nõuded peavad olema täidetud elamisloa kehtivusaja

jooksul (VMS § 116 lg 2).

16. Kaebaja ei võta oma liiklusrikkumisi tõsiselt. Kaebaja soovib ennast igal moel välja vabandada,

põhjendades oma rikkumisi Tallinnale iseloomuliku liiklusega või artikliga, milles kiiruse

ületamine on nimetatud triviaalseks. Seega ei tundu tema kahetsus süütegude toimepanemises

siirana. Kaebaja väidab, et tema töökoht nõuab rooli taga olemist pika aja jooksul ning see on

väsitav. Kui kaebaja oleks eesti keele selgeks õppinud, oleks tal võimalus töötada sellisel töökohal,

mis temalt seda ei eeldaks. Ei saa nõustuda kaebajaga, et liiklusalased rikkumised ei saa olla

tahtlikud, kuna sõidustiili ja -kiiruse valik on autojuhi otsus. Samuti väärteomenetluses on

karistatavad nii tahtlikud kui ka ettevaatamatusest toime pandud süüteod. Kaebaja oli väärteokorras

karistatud ning PPA-l on õigus kaebaja karistustega arvestada, vaatamata sellele, mis oli

väärteoasjas otsuse teinud menetleja sisuline otsus.

17. Kaebaja väited on vastuolulised. Kaebaja peab ennast kogenuks liiklejaks, kuid samas väidab,

et vajab harjutamist. Kui kaebaja liikluses osaledes ei tunne ennast väga kindlalt, siis on eriti

oluline liiklusreeglite järgimine ja oma oskustele sobiva sõidukiiruse valimine (LS § 50 lg 3 p 1).

Kaebaja on kõik talle määratud trahvid küll tasunud, kuid ilmselt ei avaldanud need kaebajale

mõju.

18. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et PPA-l ei ole õigust lähtuda arhiveeritud karistustest.

Sisustades avalikule korrale ohu mõistet on PPA-l õigus lähtuda kaebaja süütegudest (st nii

arhiveeritud kui ka kehtivatest) ja muudest andmetest, mis võivad viidata sellele, et temast võib

tuleneda oht avalikule korrale. Süütegusid on võimalik kasutada kaebaja käitumist iseloomustava

materjalina. Liiklusreeglite korduv rikkumine näitab kaebaja lugupidamatust Eestis kehtivasse

õiguskorda.

19. Liiklussüüteod on üldohtlikud süüteod, st ohustavad kaasliiklejate elu ja tervist. Sellest

tulenevalt on liiklussüütegude puhul ilmselgelt tegemist ohuga avalikule korrale. Mootorsõiduk on

suurema ohu allikas ning seda juhtides tuleb olla eriti tähelepanelik. Liiklusreeglite järgimisega

tagab mootorsõiduki juht mitte ainult enda, vaid ka teiste kaasliiklejate turvalisust liikluses.

Liiklusseaduses sätestatud reeglid on mõeldud liikluses ohutuse tagamiseks ning liiklejad, kes neid

ei järgi on alati potentsiaalseks ohuks teistele. PPA peab kaitsma Eesti inimeste turvalisust. Riik ei

pea ära ootama ohu realiseerimist. Seega asjaolu, et kaebaja pole kedagi kahjustanud ei tähenda, et

kaebajast ei või tuleneda oht avalikule korrale ja inimeste tervisele. Kaebajale oli juba antud

3(6)

tähtajaline elamisluba erandina, arvestades tema poolt toime pandud süütegusid, mis olid samuti

liiklusalased. Kaebaja ei ole oma käitumist muutnud. Kaebaja tegevus ei olnud ühekordne, vaid

korduv, mis näitab tema suutmatust pidada liiklusreeglitest kinni.

20. Rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtete kohaselt on igal riigil suveräänne õigus otsustada

välismaalase riiki lubamise, riigis viibimise aja ja tingimuste ning väljasaatmise üle.

Rahvusvahelisest, Euroopa Liidu õigusest ega põhiseadusest ei tulene välismaalasele õigust

siseneda Eesti territooriumile või siia ajutiselt elama asuda ning saada Eestis elamisluba. Riigil

puudub kohustus respekteerida mittekodanike elukohariigi valikut, mistõttu välismaalasel on õigus

viibimisalusele vaid juhul, kui ta täidab selleks riigi poolt kehtestatud tingimusi. Kaebaja tähtajalise

elamisloa kehtivusaeg (st 3 aastat) on piisavalt pikk aeg, et põhjalikult hinnata, kas välismaalane

täidab elamisloa andmise tingimusi. Kaebaja pole toonud välja selliseid asjaolusid, mis takistaksid

tal elamisloa tingimuste täitmist.

21. Vastustaja nõustub ühelt poolt kaebajaga, et liiklussüütegude statistikat ei saa iseseisvalt

kasutada põhjendusena isikust tuleneva ohu tuvastamisel. Samas ei ole vastustaja põhjendanud

kaebajast lähtuvat ohtu statistikaga, vaid tema poolt toime pandud süütegudega. Statistika on

kasutatud näitamaks, et liiklusreeglite rikkumist peetakse ühiskonnas ohtlikuks ning seetõttu on

igati õigustatud ohu sisustamisel lähtuda välismaalase liiklussüütegudest.

22. Väär on kaebaja väide, et PPA jättis tähelepanuta temaga seotud positiivseid asjaolusid. Kui

kaebaja ei nõustu PPA järeldustega, ei tähenda see, et PPA eiras kaebajaga seonduvaid asjaolusid.

PPA ülesanne on ise hinnata kaebaja elamisloa tingimustele vastamist ning kuigi PPA peab

arvestama kõikide asjakohaste asjaoludega, ei oma teiste isikute arvamused kaebajast olulist

tähendust ega ole PPA-le siduvad.

23. Jääb arusaamatuks, milliseid andmeid ei tohtinud PPA kasutada lähtudes isikuandmete kaitsest.

Kõik haldusmenetluses kogutud ja kaebaja käest küsitud andmed olid vajalikud otsuse tegemiseks.

PPA küsimused kaebaja hariduse, keeleoskuse, töötamise jne kohta olid õigustatud. Välismaalane

on kohustatud kaasa aitama tähtajalise elamisloa andmise või pikendamise otsustamisel tähtsust

omavate asjaolude väljaselgitamisele ja neid asjaolusid tõendama (VMS § 18 lg 1 ja § 19 lg 1).

Kaebaja hinnang sellele, mis on otsuse tegemise jaoks tähtsad andmed või mitte on subjektiivne.

KOHTU PÕHJENDUSED

24. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kohus nõustub PPA otsuses toodud põhjendustega ega pea

vajalikuks neid kogu ulatuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus aga

järgmist.

25. Kaebajal oli Eestis tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks alates 25.01.2021

kuni 25.01.2024, mis anti talle erandina haldusotsusega. Kaebaja esitas tähtajalise elamisloa

pikendamise taotluse VMS § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks. Välismaalane, kes

taotleb elamisluba VMS § 118 p 9 alusel peab vastama nii VMS § 117 lg-s 1 sätestatud

üldtingimustele kui ka VMS §-is 2101 sätestatud eritingimustele (vt Tartu Ringkonnakohtu

17.12.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-1743). Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja ei

olnud ravikindlustatud isik alates 13.10.2021 kuni 24.01.2022 ja kaebajal puudus legaalne

sissetulek alates oktoobrist 2021 kuni jaanuarini 2022. Ei vaielda ka selle üle, et kaebajat on

karistatud väärteokorras 12.07.2019, 03.12.2020, 29.12.2020 ning 22.08.2023 ega karistuste

aluseks olevate asjaolude üle. Viimane karistus kehtib kuni 23.09.2024 (dtl 105).

26. Kaebaja taotleb vaidlustatud otsuse tühisuse tuvastamist. Samas ei tuvastanud kohus

haldusmenetluse seaduse § 63 lõikes 2 sätestatud tühisuse aluseid ja kaebaja ei ole ka ise neid välja

toonud.

4(6)

27. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt keeldus PPA tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 124 lg 1 p

1 ja p 4 alusel, arvestades kaebaja liiklusrikkumisi ehk siis avaliku korra rikkumist. Kaebaja

hinnangul ei ole lubatav elamisloa menetluses arvestada kehtetute karistustega. Karistusregistri

seaduse (KarRS)§ 5 lg 1 sätestab, et registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus

isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Samas

näeb KarRS § 20 ette erisused mh välismaalaste osas (vt KarRS § 20 lg 1 p 4) juhul, kui viiakse

läbi haldusmenetlust VMS alusel. Kohtumenetluses on leitud, et KarRS § 20 lg 1 p 4 annab PPA-le

õiguse kasutada VMS-is sätestatud menetluste läbiviimisel ka karistusregistri arhiivi kantud

andmeid, mis on asjakohased isiku varasema elukäigu arvesse võtmiseks (vt Tartu

Ringkonnakohtu 29.02.2024 otsus haldusasjas nr 3-22-1201, p 11.2). Seega on väärad kaebaja

väited osas, et PPA-l puudus õigus arvestada kaebaja suhtes tehtud arhiveeritud karistusandmetega.

Kaebaja puhul võeti ka arvesse, et PPA andis 25.01.2021 kaebajale tähtajalise elamisloa erandina,

kuivõrd ka eelmise elamisloa taotluse menetlemise ajal oli kaebajat karistatud kolmel korral, so

12.07.2019, 03.12.2020, 29.12.2020. Nimetatud otsuses tõi PPA välja, et uue elamisloa taotluse

menetlemisel hinnatakse uuesti kaebaja õiguskuulekust (dtl 106-109), mida on antud juhul ka

tehtud. Seega pidi kaebaja arvestama asjaoluga, et talle anti elamisluba erandina eeldusel, et ta

käitub edaspidi õiguskuulekalt. Kaebaja käsitletud eeldust ei täitnud ning jätkas õigusrikkumiste

toimepanemist.

28. Kaebaja leiab, et tema rikkumised ei ole avalikule korrale ohtlikud. Kaebaja osaleb liikluses

300 päeva aastas ning Tallinnas on suur tõenäosus sattuda liiklusavariisse. Kohus eelnevaga ei

nõustu. Õige on kaebaja tähelepanek, et Tallinnas tuleb olla liikluses tähelepanelikum, kuid

vaidlustatud otsusest nähtuvalt ei ole kõik kaebaja toimepandud väärteod seotud nn intensiivse

liiklusega või tegemist oleks väheoluliste rikkumistega. Asjaolu, et kaebajal ei peatatud väärtegude

toimepanemise eest juhtimisõigust, ei näita rikkumiste väheolulisust. Kahel korral on kaebaja

rikkunud lubatud suurimat piirkiirust (19.06.2021 mitte vähem kui 27 km/h ning 26.06.2021 18

km/h). Riigikohtu praktika kohaselt ei ole lubatud sõidukiiruse ületamine vahemikus 21–40 km/h

vähetähtis õigusrikkumine ning sellega seatakse ohtu kaalukad õigushüved. Lubatud sõidukiiruse

ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral

põhjustada raskemaid tagajärgi. Sõidukijuht on suurema ohu allika valitseja ning mida rohkem on

ettenähtud määrast sõidukiirust ületatud, seda suurem on ka suurema ohu allikale iseloomuliku

riski realiseerumine (liiklusõnnetuste statistika kohta vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

20.03.2017 otsus nr 3-1-1-6-17, p 18, 19). Lubatud sõidukiiruse ületaja ei ohusta üksnes enda, vaid

ka kaasliiklejate elu ja tervist, samuti vara. Inimelu ja tervis on väga kaalukas õigushüve (vt ka

KorS § 5 lg 4) ja seda hüve saab käsitada ühiskonna ühe põhihuvina (vt Tallinna Ringkonnakohtu

31.03.2022 otsus nr 3-21-338, p 12.2).

29. Tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused, mis peavad olema täidetud mis tahes alusel

elamisloa andmiseks, on sätestatud VMS §-s 117. Sellisteks tingimusteks on muu hulgas piisav

legaalne sissetulek, mis võimaldaks välismaalase toimetuleku Eestis (VMS § 117 lg 1 p 3), ja

VMS §-s 120 sätestatud nõuetele vastav ravikulukindlustuse leping (VMS § 117 lg 1 p 4). Lisaks

on VMS §-s 2102 sätestatud püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa

andmise lisatingimused. VMS §-s 2102 lg 1 p 2 järgi peab välismaalane olema Eestis hästi

kohanenud. Vaidlustatud otsuse kohaselt ei vasta kaebaja nendele tingimustele.

30. PPA toob ühe elamisloa andmise keeldumise alusena välja, et kaebaja lubas 15.01.2021 PPA-

le, et õpib eesti keelt edasi A2 tasemel. Esitatud tõenditest nähtuvalt omandas kaebaja eesti keele

A2 taseme 23.04.2024 (dtl 188), so peale vaidlustatud otsuse väljastamist. Seega on õige PPA

seisukoht, et kaebaja ei ole vastavat lubadust täitnud ning asus õppima alles peale elamisloa

taotluse esitamist ja vastava vajaduse ilmnemist (vt HKMS § 158 lg 2). Kaebaja kinnitab kaebuses

ka ise, et tal on üksnes hea vene ning armeenia keele oskus.

5(6)

31. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, ei ole kaebajal vastuväiteid vastustajale osas, et kaebaja ei

töötanud töötamise registri andmetel 13.08.2021 kuni 25.01.2022 ning kaebaja ei olnud

ravikindlustatud isik alates 13.10.2021 kuni 24.01.2022. Kaebajal puudus legaalne sissetulek alates

oktoobrist 2021 kuni jaanuarini 2022. Kaebaja toob välja, et tegeles vaadeldaval ajavahemikul

aktiivselt tööotsimisega. Tulenevalt VMS § 116 lg-st 2, peavad tähtajalise elamisloa tingimused

olema täidetud kogu elamisloa kehtivuse jooksul. Eelnevast nähtuvalt ei olnud kaebaja puhul

nimetatud eeldus täidetud.

32. Kaebaja toob kaebuses välja, et on piisaval määral integreerunud Eesti ühiskonda, kuivõrd tal

on Eestis elukoht, töökoht, auto. Kaebaja on kirjeldanud ka PPA-le üksikasjalikud oma Eesti

ühiskonda integreerumisega seotud asjaolusid (dtl 136-138). Samuti on kaebaja Zvartnots OÜ

osanik (dtl 155) ning Armeenia Apostliku Kiriku koguduse juhatuse liige (dtl 175-176). Kohtu

hinnangul ei näita kaebaja nimetatu Eesti ühiskonda integreerumist. Pigem viitavad kaebajaga

seotud asjaolud, et ta tarbib ning on pigem seotud armeenia keele ja kultuuriruumiga. Lisaks ei ole

PPA tuginenud vaidlustatud otsuses üksnes asjaolule, et kaebaja ei ole piisaval määral Eesti

ühiskonda lõimunud, vaid PPA on leidnud, et kaebaja saavutused Eestis lõimumise suunal ei kaalu

üles PPA etteheiteid toimepandud liiklusrikkumistele ja väärtegudele.

33. Kaebaja heidab PPA-le ette, et PPA rikkus kaebaja taotluse menetlemisel VMS § 33 lg-t 3,

mille järgi määrusega kehtestatav ega haldusorgani määratav menetlustähtaeg ei tohi ületada kuut

kuud. VMS § 33 lg 1 järgi kui VMS-st tulenevate menetluste läbiviimise tähtajad sätestatakse

VMS alusel antavate määrustega. Siseministri 12.01.2017 määrusega kinnitatud „Tähtajalise

elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise

kord ning legaalse sissetuleku määrad“ § 44 lg 1 järgi otsus elamisloa pikendamise või

pikendamisest keeldumise kohta tehakse kahe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates, kuid

hiljemalt kümme päeva enne tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemist. Kui taotluses esineb

määruse § 2 lõikes 3 nimetatud puudusi, tehakse elamisloa pikendamise või pikendamisest

keeldumise otsus kahe kuu jooksul puuduste kõrvaldamise päevast arvates (sama määruse § 44 lg

2). Kaebaja esitas PPA-le taotluse 22.08.2023 ning vaidlustatud otsus anti välja 23.03.2024. Seega

taotlust menetleti kokku 7 kuud. Samas nähtub vaidlustatud otsusest, et kaebaja esitas 20.02.2024

e-kirjaga PPA-le asjakohased tõendid (vt vaidlustatud otsuse p 13 ja dtl 131). Eelnevat aluseks võttes ei

rikkunud PPA menetlustähtaega.

34. PPA keeldus õiguspäraselt kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest, haldusakt

proportsionaalne, piisavalt põhjendatud, sh formaalselt õiguspärane.

35. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei

ole menetluskulude taotlust esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)