2-24-2053/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Määruse tegemise aeg ja koht

05.08.2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-2053

Tsiviilasi

Tallinn, Mustamäe tee 84 korteriühistu avaldus K.

K. (K.) vastu kanalisatsioonipüstiku ja

ventilatsiooni vahetamise teostamiseks ja kahju

hüvitamiseks

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja: Tallinn, Mustamäe tee 84 korteriühistu

(registrikood: 80150185; Mustamäe tee 84, Tallinn);

Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin

Männik (e-post: XXX);

Puudutatud isik: K. K. (isikukood: XXX; XXX; e-

post: XXX).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus osaliselt.

2. Kohustada K. K.’ut (isikukood XXX) võimaldama juurdepääsu tema omandis

olevale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX

kantud korteriomandile aadressil XXX:

a. kanalisatsiooni püstikute vahetamiseks Sation OÜ poolt ja

b. ventilatsiooni vahetamiseks vastavalt Kütteprojekt OÜ ventilatsiooni

tõhustamise ehitusprojektile

kolme kuu vältel alates määruse jõustumisest.

3. Jätta avaldus rahuldamata kahjuhüvitise 3567,49 euro osas.

4. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

6. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna

2-24-2053

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. Menetluse käik on kokkuvõtvalt olnud järgmine:



06.02.2024 esitas Tallinn, Mustamäe tee 84 korteriühistu Harju Maakohtule avalduse

K. K. vastu püstiku ja ventilatsiooni vahetamise teostamiseks ja kahju hüvitamiseks.

Avaldusega koos esitas avaldaja ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.



Kohus jättis 07.02.2024 määrusega avalduse ja taotluse käiguta avalduses ja taotluses

sisalduvate puuduste tõttu.



19.02.2024 esitas avaldaja täpsustatud avalduse ja taotluse.



20.02.2024 pöördus kohus puudutatud isiku poole nõudega avaldada seisukoht

esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse osas hiljemalt 26.02.2024. Puudutatud isik

oma seisukohta ei esitanud.



Kohus jättis 28.02.2024 määrusega 06.02.2024 esitatud ja 19.02.2024 täpsustatud

taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.



Kohus võttis avalduse 28.02.2024 määrusega menetlusse ning kohustas puudutatud

isikut esitama arvamuse avalduse kohta 14 päeva jooksul alates avalduse, selle

täpsustuse ja 28.02.2024 määruse kättesaamisest.



Kohus toimetas tsiviilasja materjalid puudutatud isikule kätte TsMS § 322 lg 1 alusel

11.06.2024.



Puudutatud isik ei ole käesoleva määruse tegemise ajani kohtule nõuetele vastavat

arvamust avalduse kohta esitanud.



Kohus lahendab käesoleva määrusega avaldaja avalduse.

Asjaolud ja avaldaja nõuded

2. Avaldusest nähtub, et 22.05.2022 toimus korteriühistu üldkoosolek, kus otsustati jätkata

kanalisatsiooni püstikute väljavahetamist eelnevatel perioodidel remondifondi kogutud

summadest, mida planeeriti lõpetada 2023. aasta mais (dtl 15 – 17).

06.09.2023 sõlmis avaldaja Sation OÜ-ga töövõtulepingu nr 20230010001 (dtl 44 – 46),

mille esemeks oli punkti 3.2. kohaselt kõigi 1 – 9 korrusel asuvate püstikute

väljavahetamine, täpsemalt:



köögivalamu demonteerimine (vajadusel) (võib-olla lisatasuga);



korruste vaheliste avade tegemine;



malmitorustiku ja kolmiku demonteerimine;

2-24-2053



uue kanalisatsiooni torustiku monteerimine, kontrollimine;



ühendame WC, köök ja vannitoaga;



avade kinnitamine tuletõkkemähisega;



köögivalamu tagasi paigaldamine ja sisselülitamine (vajadusel) (võib-olla

lisatasuga).

16.10.2023 aktiga võeti tööd puudutatud isiku trepikojas vastu, kuid märgiti, et korterisse

nr X ei olnud juurdepääsu, mistõttu jäid need tööd teostamata (dtl 42). Korter nr X kuulub

puudutatud isikule (dtl 59).

Puudutatud isik ei ole taganud avaldajale juurdepääsu tema korteriomandile nii Harju

Maakohtu 24.04.2023 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-22-13261 (dtl 9 – 13) täitmiseks kui

ka püstikute ja ventilatsiooni vahetamiseks.

Kuivõrd Sation OÜ teostab kõiki töid üheaegselt koos radiaatorite vahetamisega ja

avaldajal puudus kohtumäärus, mis võimaldaks pääseda puudutatud isiku

korteriomandisse seoses puudutatud isiku püstiku ja ventilatsiooni vahetamisega, esitas

Sation OÜ avaldajale hinnapakkumise kahe korteri osas, et viia kõik tööd lõpuni summas

3423,49 eurot (dtl 70). Sation OÜ esitas avaldajale hinnapakkumise ka seoses

püstakuvahetuse ettevalmistusega ja prügi utiliseerimisega 144 eurot (dtl 71).

Kui teostada töid ühe korraga, siis on töövõtjate pakutavad hinnad terve korterelamu peale

väiksemad ühe korteri kohta, kui seda on eraldi ainult ühe-kahe korteri tööde teostamise

kulud. Avaldaja ei saa vabalt valida tööde teostamist odavamalt ning saab puudutatud

isiku vastu lähtuda Sation OÜ hinnapakkumistest.

Avaldajale tekib kahju, sest avaldaja peab tellima eraldi tööd Sation OÜ-lt seoses

puudutatud isiku korteriomandis tehtava kütte, püstiku ja ventilatsiooni vahetamisega, et

puudutatud isiku peal asuv korteriomandi eriomand saaks ka ühendatud kütte ja

kanalisatsiooniga, millega ta käesoleval ajal ühendatud ei ole.

3. Eeltoodust tulenevalt palus avaldaja:

-

kohustada puudutatud isikut võimaldama viivitamatut sissepääsu ja juurdepääsu

puudutatud isiku omandis olevale korteriomandile kanalisatsiooni püstikute

vahetamiseks Sation OÜ poolt ja ventilatsiooni vahetamiseks vastavalt Kütteprojekt

OÜ ventilatsiooni tõhustamise ehitusprojektile kolme kuu jooksul;

-

mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 3567,49 eurot.

Kohtu seisukoht

4. Kohus, olles tutvunud esitatud avaldusega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldus

tuleb rahuldada osaliselt.

Kohus rahuldab kohustamisnõude ja jätab kahju hüvitamise nõude rahuldamata.

Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks määramata.

Kohtumääruse põhjendused

2-24-2053

5. Kohus lahendab avaldust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja §

613 lg 1 p 1 alusel hagita menetluses.

TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Hagita menetluses kehtib TsMS § 5 lg 3 I lause kohaselt uurimispõhimõte. Kohus ei ole

hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende

hinnangutega asjaoludele (TsMS § 477 lg 5). Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib

kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei

ole esitatud vastuväiteid.

6. Esmalt lahendab kohus kohustamisnõude. Kohus loeb esitatud tõendiga tuvastatuks, et

puudutatud isik on XXX korteriomandi omanik (dtl 59).

7. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse

korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja

korteriomanike huvidest lähtudes.

KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise

küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu

põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid.

Avalike andmete kohaselt on korteriühistu põhikirja punktis 4.2.1 ette nähtud, et ühistu

liige on kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu

juhtorganite otsuseid (e-äriregister; 22.01.2021 kehtima hakanud KÜ Mustamäe tee 84

põhikiri).

Tallinn, Mustamäe tee 84 korteriühistu 22.05.2022 üldkoosoleku protokolli punktist 5

nähtub, et korteriomanikud otsustasid jätkata kanalisatsiooni püstikute väljavahetamist

(dtl 16). Kohtule esitatud Harju Maakohtu 24.04.2023 kohtulahendist nähtub, et

korteriühistu üldkoosoleku 12.09.2021 otsuse eelnõuga pandi hääletusele mh korterelamu

renoveerimistööde küsimus ventilatsioonisüsteemide parandamise osas, mida toetas 81

korteriühistu liiget (so 56% ühistu liikmete koguarvust, kellele kuulub 57% kaasomandist)

(dtl 11 – 12).

Kohus loeb esitatud tõendiga tuvastatuks, et korteriühistu liikmed otsustasid

kanalisatsiooni püstakuid ja ventilatsioonisüsteemi renoveerida.

8. KrtS § 31 lg 1 p 3 sätestab, et korteriomanik on kohustatud võimaldama eriomandi eset

kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks.

Riigikohus on leidnud, et elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid,

nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike

kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (Riigikohtu

03.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-14, p 12).

Avaldaja väidete kohaselt on kanalisatsiooni püstakute ja ventilatsioonisüsteemi

renoveerimistööde teostamiseks vajalik juurdepääs eriomandi esemele. Puudutatud isik ei

2-24-2053

ole taganud avaldajale juurdepääsu tema korteriomandile püstikute ja ventilatsiooni

vahetamiseks.

Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isikul alust jätta seadusest tulenevat, so KrtS § 31 lg 1

p-s 3 sätestatud, kohustust täitmata. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldaja on

saatnud puudutatud isikule e-kirju renoveerimistööde teostamise vajalikkuse ja

juurdepääsu võimaldamise kohta (dtl 47 - 48). Tõenditest nähtub, et puudutatud isik on e-

kirjadele vastanud. Seega puudutatud isik oli teadlik renoveerimistöödest, kuid puudutatud

isik pole korduvalt võimaldanud ligipääsu oma korterisse kaasomandi eseme

korrashoiuks.

Seega avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult KrtS § 31 lg 1 p-s 3 nimetatud

kohustuse täitmist.

9. Avaldaja nõuab viivitamatut sissepääsu ja juurdepääsu puudutatud isiku omandis olevale

korteriomandile kolme kuu jooksul. Kohtu hinnangul on tegemist kohtulahendi täitmise

korra kindlaksmääramise taotlusega.

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. TsMS § 463 lg 2 kohaselt

kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse

olemusest ei tulene teisiti.

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei

tulene teisiti. TsMS § 617 lg 1 sätestab korteriomandi ja kaasomandi asjade puhul erandi,

mille kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub

ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui

määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või

menetlusse võtmata. Seega puudub alus määruse viivitamatult täidetavaks tunnistamiseks.

Määrus kuulub täitmisele selle jõustumisest alates.

Ülejäänud osas, s.o juurdepääsu kestuse osas, määrab kohus kohtulahendi täitmise korra

kindlaks vastavalt taotlusele.

10. Järgnevalt lahendab kohus kahjunõude, milles avaldaja nõuab puudutatud isikult hüvitist

seoses kohustuse rikkumisega.

Avaldaja väitel peab ta tellima eraldi tööd Sation OÜ-lt seoses puudutatud isiku

korteriomandis tehtava kütte, püstiku ja ventilatsiooni vahetamisega. Avaldaja selgitas, et

kui teostada tööd korraga, on töövõtjate pakutavad hinnad väiksemad ühe korteri kohta,

kui teostada need tööd ainult ühe-kahe korteri jaoks eraldi. Avaldaja ei saa valida tööde

teostamist odavamalt ja saab puudutatud isiku vastu lähtuda Sation OÜ

hinnapakkumistest.

Sation OÜ esitas avaldajale hinnapakkumise kahe korteri osas, et viia kõik tööd lõpuni

summas 3423,49 eurot (dtl 70). Sation OÜ esitas avaldajale hinnapakkumise ka seoses

püstakuvahetuse ettevalmistusega ja prügi utiliseerimisega 144 eurot (dtl 71). Kahjunõude

suurus on seega 3567,49 eurot (3423,49 + 144).

2-24-2053

Kohus selgitab, et kui üks kaasomanik tekitab ühisele asjale kahju, on ta rikkunud

kaasomanike vahelist võlasuhet ning teised saavad tema vastu esitada kahju hüvitamise

nõude VÕS § 115 alusel. Korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid

õigusi ja täidavad kohustusi korteriühistu kaudu (KrtS § 12 lg 1).

Kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib nõuda, kui on täidetud

eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-5-12, p 27; 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15):



puudutatud isik vastutab rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);



avaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);



kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);



rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid peab TsMS § 230 lg 1 esimese

lause järgi tõendama avaldaja (vt kahjunõude eelduste ja tõendamiskoormise kohta nt

Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p-d 15 ja 16).

11. Kohus leiab, et puudutatud isiku vastu esitatud kahjunõue on alusetu. Avaldaja ei ole

tõendanud, et talle tekib kahju. Avaldaja esitas küll Sation OÜ poolt koostatud

hinnapakkumised (dtl 70 – 71), kuid sellest ei ole võimalik kahju tekkimist järeldada,

kuna asja materjalidest ei nähtu, et uus hinnapakkumine (dtl 70 – 71) ületaks puudutatud

isiku korterit puudutavate esialgsete tööde hinda.

Töövõtulepingu nr 20230010001 (dtl 44 – 45) punkti 3.1 kohaselt leppisid Sation OÜ ja

avaldaja kokku, et Sation OÜ vahetab avaldaja korterelamus 1 – 9 korrusel kanalisatsiooni

püstaku ja punkti 7.1 kohaselt tasub avaldaja Sation OÜ-le tööde eest 5592 eurot.

Nimetatud lepingu punkti 5.1.2 kohaselt kohustus avaldaja tagama Sation OÜ-le

juurdepääsu tööde teostamiseks. Punkti 6.2.1 kohaselt oli Sation OÜ-l õigus lõpetada

leping ennetähtaegselt, kui tööde lõpetamine ei ole avaldaja süül võimalik. Punktis 6.2

loetletud põhjustel lepingu lõpetamisel oli avaldaja kohustatud tasuma Sation OÜ-le

faktiliselt teostatud tööde eest (töövõtuleping nr 20230010001 punkt 6.2.2). 16.10.2023

akti kohaselt ei olnud puudutatud isiku korterile juurdepääsu ning korteris nr X oli juba

varem vahetatud. Sellest võib järeldada, et tööd jäid kokkulepitud mahus tegemata ning

avaldaja tasus faktiliselt teostatud tööde eest. Antud juhul ei ole selge, kas ja kui palju

avaldaja tasus esialgsete tööde (16.10.2023 aktiga vastuvõetud tööd) eest.

Liiatigi hinnapakkumine nr 2024002001 (dtl 70) on koostatud mitte ainult puudutatud

isiku korteri (nr 140), vaid ka korteri nr X kohta. Avaldaja kahjunõue puudutatud isiku

vastu on tõendamata ja sisuliselt põhistamata.

Kohus leiab seega, et avaldaja kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused ei ole

täidetud ning vastav nõue tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

2-24-2053

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

13. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi.

14. Menetluskulude jaotamisel saab TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jagada kulud

menetlusosaliste vahel õigluse alusel (Riigikohtu 11. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-87-14, p 29). Samuti tuleb arvestada hagita menetluse osaliste menetluses osalemise

ulatust ning kohtusse pöördumise põhjendatust ja avalduse rahuldamise ulatust. Lisaks on

menetluskulude jaotamisel võimalik kohaldada ka TsMS § 162 ja 163 juures

kirjeldatavaid viise, mh saab kohus jätta iga menetlusosalise kulud tema enda kanda.

Seega annab TsMS § 172 lg 1 teine lause mitme menetlusosalise osalemisel hagita

menetluses kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustada menetluskulude jaotuse viisi.

15. Kohus rahuldas avaldaja avalduse osaliselt. Samas avalduse esitamise põhjustas

puudutatud isiku tegevusetus, kuid kohustamisnõude rahuldamine teenib nii avaldaja kui

ka puudutatud isiku huve – eriomandis paikneva kaasomandi eseme, st kanalisatsiooni ja

ventilatsioonisüsteemi terviklik toimimine. Seetõttu peab kohus õiglaseks jätta

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

16. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik