2-20-11615/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

05. august 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-11615

Tsiviilasi

M M (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine lõpparuande kinnitamisega,

kohustustest vabastamise menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: M M (isikukood xxx, elukoht xxx)

Pankrotihaldur: Eve Selberg (asukoht Parda 12, 10151

Tallinn, telefon 7707707, 5012499, e-post eve@clarusab.ee)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada M M (pankrotis, isikukood xxx) pankrotimenetluses lõpparuanne ja

lõpetada M M (pankrotis) pankrotimenetlus.

2. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa II rahuldamisjärgus, mille ulatuses on

jäänud raha saamata:

Võlausaldaja

Rahuldamata

nõude jääk

(eurodes)

xxx OÜ (xxx)

16 659,34

xxx (xxx)

13 155,32

xxx (xxx)

1177,60

xxx (xxx)

13 131,54

xxx OÜ (xxx)

175,01

xxx AS (xxx)

3247,67

Tallinna kohtutäitur xxx

144,05

Tallinna kohtutäitur xxx

790,31

KOKKU

48 480,84

3. Võlgnik M M (pankrotis) võlausaldaja nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole.

4. Vabastada

Eve

Selberg

pankrotihalduri

kohustustest

M

M

(pankrotis)

pankrotimenetluses.

5. Pankrotihalduri tasu jätta võlgniku M M (pankrotis) kanda.

6. Määrata M M (pankrotis) pankrotihaldur Eve Selbergi tasuks 878,40 eurot

(käibemaksuga), mis kuulub väljamaksmisele pankrotivara arvelt. Väljamakse

teostada OÜ Advokaadibüroo CLARUS arvelduskontole.

7. Kinnitada pankrotihaldur Eve Selbergi poolt tehtud pankrotimenetluse kulud

summas 594 eurot.

8. Tagastada võlausaldaja Kersti Sepperile kohtu deposiiti tasutud ettemaksust

406 eurot Kersti Sepper arvelduskontole xxx.

9. Algatada võlgniku M M (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus.

10. Nimetada M M (pankrotis) usaldusisikuks võlgniku kohustustest vabastamise

menetluses usaldusisik xxx (isikukood xxx, e-post xxx).

11. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse

jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub, kas ja kuidas võlgnik

oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike

teostatud väljamaksete kohta. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb

võlausaldajatele väljamakseid teha üks kord aastas.

12. Avaldada teade M M (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik. PankrS § 164

lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui

ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või §

163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule

vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohtu 18.12.2020 määrusega kuulutati välja M M pankrot. Pankrotihalduriks määrati

Eve Selberg.

22.02.2022

kohtumäärusega

kinnitas

kohus

võlgniku

pankrotimenetluses

esitatud

jaotusettepaneku. Viidatud kohtumäärus jõustus 05.04.2022.

24.07.2024 esitas pankrotihaldur Eve Selberg kohtule M M (pankrotis) pankrotimenetluses

koostatud lõpparuande. Teade lõpparuandega tutvumise kohta avaldati 12.07.2024 väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse

lõpetamise pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse.

Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises

ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele

nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo

tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu.

M M (pankrotis) pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande kohtule kinnitamiseks.

Seisuga 18.01.2020 oli võlgniku pangakontol rahaliste vahendite jääk 0 eurot. Alates pankroti

väljakuulutamisest kuni käesoleva ajani on võlgniku töötasust pankrotivarasse laekunud 266,66

eurot. Vara müügist on saadud kokku 20 eurot. M M esitas AS-ile Pensionikeskus avalduse

kohustuslikust kogumispensionist raha väljavõtmiseks. 03.05.2023 laekus 2084,86 eurot, mis

arvati pankrotivarasse. Eeltoodust tulenevalt on menetluse jooksul pankrotivarasse kokku arvatud

2371,52 eurot.

Vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete alusel väljamakseid tehtud ei ole. Vara

välistamise taotlusi rahuldatud ei ole. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist pankrotivarast

makstud ei ole. Pankrotimenetluse kuludeks on 594 eurot. Pankrotimenetluses saab

võlausaldajatele välja maksta 899,12 eurot. Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudub.

Pankrotihaldurile teadaolevalt puudub antud menetluses müümata pankrotivara või teistelt

isikutelt saada olev vara. Pankrotimenetluses hagisid esitatud pole ning pankrotihalduril ei ole

kavas hagisid esitada.

Lähtuvalt PankrS § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise

võimaluste kohta avaldatud 12.07.2024 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks

rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks

lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning

3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu

asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohus nõustub selle järeldusega.

Tulenevalt eeltoodust kuulub M M (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande

kinnitamisega.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest

ei tulene teisiti. Kohus vabastab Eve Selberg võlgniku M M (pankrotis) pankrotihalduri

kohustustest.

PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on

jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus M M (pankrotis)

pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. Iga

võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud on märgitud

käesoleva kohtumääruse resolutsioonis.

Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu

katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud

ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse

lõppemisel PankrS § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja

pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu

haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara

müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja

pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu,

keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja

arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti

väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 kohaselt

määrab kohus haldurile tasu üldjuhul PankrS § 651 lg-s 1 nimetatud alammääras ning alammäärast

suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. PankrS § 66 lg 1 kohaselt lisaks tasule on

halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud nende vajalike kulutuste hüvitamist, mida

tasu ei kata. Selleks esitab haldur iga kuue kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest

pankrotitoimkonnale

ja

kohtule

aruande

sellel

perioodil

tehtud

kulutuste

kohta.

Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete

esitamist. Kohus kontrollib halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust,

põhjendatust ja kooskõla kalkulatsiooniga ning kinnitab halduri taotlusel vajalike ja põhjendatud

kulutuste suuruse üks kord aastas pankroti väljakuulutamisest arvates määrusega. Kohus võib jätta

kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal

teatatud. Sama sätte kolmanda lõike järgi menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused, mida

tasu ei kata, võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel.

Pankrotimenetluse lõpparuande või muu menetlust lõpetava aruande kinnitamisel kontrollib kohus

nende halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust, mida kohus ei

ole PankrS § 66 lõike 1 alusel veel kinnitanud, ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste

suuruse.

Pankrotihaldur palus määrata pankrotihalduri tasuks 720 eurot (lisandub käibemaks). Halduril

kulus pankrotimenetluses tehtud toimingutele kokku 8 töötundi. Haldur lähtus tasu suuruse

arvestamisel tasust 90 eurot tunnis. Seega kokku moodustab halduritasu 720 eurot (lisandub

käibemaks). Tasu suurus on kooskõlastatud võlausaldajate üldkoosoleku 12.07.2024 otsusega.

Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasu taotlus on põhjendatud ning taotletud tasu suurus

vastab halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Kohus leiab, et halduri tasu kinnitamine ei riku

võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja

halduri kutseoskustega. Tasu suurus vastab ka PankrS § 651 sätestatud piirmääradele. Tulenevalt

eeltoodust määrab kohus pankrotihalduri Eve Selberg tasuks 878,40 eurot (käibemaksuga). PankrS

§ 150 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Tasu makstakse välja

pankrotivara arvelt.

Haldur palub kinnitada ka pankrotimenetluse vajalikud kulutused summas 594 eurot. Võlausaldaja

Kersti Sepper tasus kohtu deposiiti 1000 eurot, millest 594 eurot maksti välja ajutise

pankrotihalduri tasu katteks. Seega kuulub pankrotivarast võlausaldajale tagastamisele 594 eurot.

Kohus peab tekkinud kulu põhjendatuks ja vajalikuks ning kinnitab pankrotimenetluse kulud

kogusummas 594 eurot. Ka võlausaldajate üldkoosolek on viidatud kulu kinnitanud.

Pankrotihaldur palub tagastada võlausaldaja Kersti Sepperile kohtu deposiidis oleva 406 eurot.

PankrS § 30 lg 4 esimene lause sätestab, et deposiidina selleks ettenähtud kontole tasutud raha

tagastatakse makse teinud isikule vastavalt PankrS § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis

6 sätestatule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 195 lg 1 kohaselt, kui tagatise andmise

põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise.

Võlausaldaja Kersti Sepper tasus ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti

1000 eurot. Deposiidist tasuti ajutise pankrotihalduri tasu 594 eurot. Seega jäi 406 eurot kohtu

deposiiti alles. Kuivõrd on ära langenud vajadus deposiiti tasutud jäägi kasutamiseks, on

põhjendatud võlausaldaja poolt tasutud deposiidisumma tagastamine.

M M (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema

kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud

kohustusi. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada

kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud

vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb

algatada M M (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.

PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva

seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval

põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi

ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku

määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib

kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

Pankrotihaldur palub määrata võlgniku usaldusisikuks kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku S S, kes on selleks andnud oma kirjaliku nõusoleku. S S on omandanud

bakalaureusekraadi Tartu Ülikooli õigusinstituudist ja õigusteaduse magistrikraadi Tallinna

Tehnikaülikoolist. Ühtlasi on S. S läbinud võlanõustaja koolituse ja tegutseb praktiseeriva

võlanõustajana. Ta on kantud ka usaldusisikute nimekirja. 12.07.2024 toimunud võlausaldajate

üldkoosolekul otsustati, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, teeb

haldur kohtule ettepaneku nimetada usaldusisikuks S S. Üldkoosolekul osales ka võlgnik.

Kohtu hinnangul on usaldusisik S Sl olemas vajalikud erialased teadmised oma ülesannete

täitmiseks

usaldusisikuna

võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluses.

Tal

on

õigusteaduskonna magistrikraad, ta on läbinud võlanõustaja koolituse ja tegutseb võlanõustajana.

Ühtlasi on ta kantud ka usaldusisikute nimekirja. Eeltoodust tulenevalt peab kohus S St sobivaks

isikuks ja nimetab ta võlgniku usaldusisikuks kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisikul

tuleb järgida oma ülesannete täitmisel seaduses ettenähtud korda ja nõudeid.

Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt

jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS §

172 lg 2). Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande

ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1

kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu-

ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab

sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab

usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti.

Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea

võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise

kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning

milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 1¹ kohaselt võib kohus oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne

kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse

ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. PankrS

§ 1933 lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud

kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise

menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1

tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik