1-16-483/1453 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

5. august 2024, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-16-483 Kohtukoosseis Aarne Sarjas,

Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 3. juuni 2024. a määrus Dmitri Sidorenko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega s vabastamata jätmise Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Dmitri Sidorenko (ik 37009250294) kaitsja vandeadvokaat Risto Käbi määruskaebus ,

RESOLUTSIOON 1. Viru Maakohtu 3. juuni

Jätta 2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 2.

Jätta menetluskulud Dmitri Sidorenko kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja m

enetluse käik

1. Harju Maakohus karistas Dmitri Sidorenkot 21. augusti 2019. a otsusega karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 2 p 3 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 255 lg 1 järgi 6 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti D. Sidorenkole liitkaristuseks 6 aastat ja

6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvati eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 6 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 6. jaanuaril 2021.

2. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid D. Sidorenko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur

D. Sidorenko vabanemist ei toeta.

3. Viru Maakohus jättis 3. juuni 2024. a määrusega D. Sidorenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. On positiivne, et D. Sidorenko töötab vangistuses, omandas riigikeele B1 taseme ja tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Samas ei näita vangistuses õiguskuulekas käitumine mõttemaailma muutumist, sest ka kuritegelikus ühenduses tegutsedes tuleb pidada kinni reeglitest ja täita käske. D. Sidorenko on vangistuses suhelnud telefoni ja kirjavahetuse teel kriminaalkorras karistatud isikutega ning peab kuriteokaaslasi H.D. it ja S.D. i oma väga headeks sõpradeks. Seda kinnitas ta ka kohtuistungil. Kuriteod on D. Sidorenko toime pannud grupis, täites

2(3) mh H.D. i korraldusi, mistõttu on ta mõjutatav. Aastatega välja kujunenud suhted kriminaalse taustaga isikutega ning roll nn allmaailmas muudavad kuritegeliku ühenduse liikme õiguskuulekale teele naasmise märkimisväärselt vähemtõenäoliseks. Kinnipeetav kuriteo sooritamist ei tunnista ja näeb kuritegelikku ühendust siiani üksnes sõpruskonnana. Suhtlusringkonnast tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb seega püsima ega ole maandatav suhtlemiskeelu ja elektroonilise valvega. koha Vabanemise korral on kinnipeetavale töö garanteerinud Canteen OÜ töötasuga 1000 eurot kuus, kuid miinimumpalga lähedane töötasu ei pruugi kindlustada soovitud elatustaset. Varasemalt oli D. Sidorenko legaalse sissetuleku ja elatustaseme vahel suur erinevus, mistõttu jääb majanduslikust toimetulekust lähtuv uue kuriteo toimepanemise risk püsima. Kriminaalhooldusega ei ole D. Sidorenkost tulenevat ohtu võimalik piisavalt maandada, sest see ei taga tema mõtteviisi muutumist. Elektroonilise valvega saab küll piirata liikumisvabadust, kuid ei saa kontrollida isiku kodust tegevust ja suhtlemist. Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Sidorenko kaitsja vandeadvokaat Risto Käbi, kes palub maakohtu määruse tühistada süüdimõistetu vangistusest ja tingimisi enne tähtaega vabastada. Menetluskulud summas 305 eurot palub kaitsja jätta Eesti Vabariigi kanda. D. Sidorenko käitumine vanglas on olnud laitmatu, ta on täitnud töökohustust ja rahalisi kohustusi riigi ees ning omandanud riigikeele taseme B1. Kriminaalse suhtlusringkonna ja majandusliku kitsikuse mõju saab maandada kontrollnõuete kohaldamisega. D. Sidorenko selgitas istungil, et ta ei suhtle isikutega, kellega koos pani toime viimased kuriteod, vaid suhtles ühe korra kirja ja telefoni teel naabritega. Iseloomustuses ei ole märgitud, et D. Sidorenko suhtleks jätkuvalt H.D. i ja S.D. iga. Kuigi H.D. ja S.D. on kuritegudes süüdi mõistetud, ei tähenda nende sõpradeks pidamine kuritegude heakskiitmist või tulevastes kuritegudes osalemise soovi. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kinnipeetav toime pandud kuritegusid ei tunnista, vaid ta seda möönis maakohtu istungil. D. Sidorenko kahe karistuse vahel on pikk õiguskuulekas periood. Kuna alates 2015. aastast ei saa rääkida kuritegelikku ühendusse kuulumisest, ei ole D. Sidorenko kuulumine ühendusse pikaaegne. Kohtuotsuses ei ole tuvastatud, et D. Sidorenkot oleks mõjutatud kuritegusid toime panema. D. Sidorenko süü oli kõige väiksem, mistõttu on tema kuritegelik hoiak ja mõjutatavus oluliselt tagasihoidlikum. Sidorenko perekond on valmis teda vabaduses D. majanduslikult toetama, mistõttu puudub surve panna toime kuritegusid. Kuritegelikus ühenduses distsiplineeritud käitumine ei ole suunatud õiguspärasele käitumisele, erinevalt vanglas kehtiva korra järgimisest. Pingutus riigikeele omandamiseks näitab mõtteviisi ja hoiakute muutumist, nagu ka vangistuses töötamine. Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale D. Sidorenko

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.

6. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal või - menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. -1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus a määrus asjas nr 3 jätnud

D. Sidorenkot ebaõigesti vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata, vaid on jõudnud õigele järeldusele, et seda ei võimalda D. Sidorenko kuriteo toimepanemise asjaolud ja suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega.

7. Vaidlust ei ole selles, et D. Sidorenkot iseloomustavad mitmed positiivsed asjaolud. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on omandanud riigikeele taseme B1 ja asunud vangistuses tööle. Lisaks on tal vabanedes olemas tööja elukoht ning toetav perekond. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kõiki neid asjaolusid arvestanud ja põhjendanud jälgitavalt, millest

3(3) tingituna ei kaalu D. Sidorenkot iseloomustavad positiivsed asjaolud üles temast tulenevat uute kuritegude sooritamise ohtu. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et D. Sidorenkost tulenev uute kuritegude sooritamise risk ei ole siiski piisavalt madal, et teda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.

8. Kuna KarS § 76 lg s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt - õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (vt eelviidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi -1-1-12-17, määrus asjas nr 3 p 21).

9. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Ringkonnakohtu hinnangul esineb D. Sidorenko puhul oht, et ta paneb vabaduses toime uusi kuritegusid. D. Sidorenko mõisteti süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumise eest, mille puhul on tõenäoline, et ühenduse liikmeks olemist jätkatakse ka pärast vanglakaristuse kandmist. Sellisele ohule viitab asjaolu, et D. Sidorenko peab kuriteokaaslasi oma on väga headeks sõpradeks ning vangistuses viibides suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega. Olgugi, et maakohtu istungil selgitas D. Sidorenko, et suhtles kriminaalkorras karistatud isikutega vaid paar korda seetõttu, et tegemist on tema naabritega, ei toeta

süüdi mõistetud isikutega lävimine D. Sidorenko õiguskuulekale teele asumist. Kuivõrd D. Sidorenko peab kuriteokaaslasi – ühenduse juhti

H.D. it ja S.D. i – oma väga headeks sõpradeks, ei ole välistatud ka tema soov vabaduses sõpradega uuesti suhtlema hakata. Kuritegelikus ühenduses tegutsemiseks tuleb võtta omaks kriminaalse maailma subkultuurilised hoiakud ning ringkonnakohus ei ole veendunud, et D. Sidorenko oleks neist loobunud.

10. Ringkonnakohtu hinnangul on tunnustusväärne, et D. Sidorenko töötab vangistuses ja on omandanud riigikeele taseme B1. See näitab, et kinnipeetav on valmis muutuma ja jätma selja taha kriminaalsele subkultuurile omaseid mõttemustreid. Vaatamata sellele ei ole kohus käesoleval hetkel veendunud, et D. Sidorenko suudaks kuriteo asjaolude ja süüdimõistetu isiku tõttu vabaduses elada õiguskuulekalt ning hoiduda kriminaalse taustaga isikutega suhtlemisest. Seetõttu on kohtukolleegium seisukohal, et D. Sidorenko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamine oleks ennatlik. Uute kuritegude toimepanemise ohtu ei maandaks ka kriminaalhooldus, sest D. Sidorenkol oleks võimalik suhelda nii kuriteokaaslaste kui ka teiste kriminaalkorras karistatud isikutega. Kuritegelikku ühendusse kuulunud isiku puhul on see aga oluline risk.

11. Eeltoodust tulenevalt ning - - juhindudes KrMS § 390 lg st 1 ja § 337 lg 1 p st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 3. juuni 2024. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

12. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele 24 minutit, määruskaebuse koostamisele 4 tundi ja 36 minutit ning menetlusse võtmise määrusega tutvumisele 12 minutit, mille eest taotleb tasu

305 eurot (sh käibemaks 55 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja toimingud ja nendele kulunud aeg põhjendatud. määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud KrMS Kuna aga § 187 lg 2 järgi D.

Sidorenko kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)