2-24-5628/9 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

5. august 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-24-5628 Tsiviilasi Antique OÜ hagi Larissa Kvitka vastu valduse vabastamiseks ja kasutuseelise hüvitamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 10. juuni 2024 määrus menetluse peatamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Antique OÜ määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): Antique OÜ (registrikood 10531632); lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab (Advokaadibüroo Sirel ja Partnerid), e‑post: anneli.aab@sirel.com Kostja Larissa Kvitka (isikukood XXXXXXXXXXX); lepinguline esindaja Maia Ploom

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 10. juuni 2024 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebe kord Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust Riigikohtule esitada.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on Antique OÜ (hageja) hagi Larissa Kvitka (kostja) vastu valduse vabastamiseks ja kasutuseelise hüvitamiseks.

Tegemist on nõudega, mille Antique OÜ esitas 12. märtsil 2024 tsiviilasjas nr 2-24-2289 vastuhagina Larissa Kvitka hagile, milles paluti tuvastada hageja ja kostja (Antique OÜ) vahel 18. jaanuaril 2024 sõlmitud tehingu „korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping“ tühisus või tühistada leping. Kohtusüsteemi andmete järgi keeldus maakohus 9. aprillil 2024 Antique OÜ vastuhagi menetlusse võtmisest ja edastas selle iseseisva asjana registreerimiseks (tsiviilasi sai numbri 2-24-5628). Kostja esitas 18. aprillil 2024 taotluse käesolevas asjas menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-24-2289 lahendi jõustumiseni. Hageja esitas 22. mail 2024 taotluse liita tsiviilasi nr 2-24-5628 ja tsiviilasi nr 2-24-2289 ühte menetlusse, kuna tegemist on üheliigiliste asjadega. Hageja ei nõustunud kostja menetluse peatamise taotlusega. Kostja vaidles vastu hageja taotlusele menetluste liitmiseks. Kostja hinnangul ei ole tegemist üheliigiliste asjadega ja puudub alus asjade liitmiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Maakohus jättis rahuldamata Antique OÜ taotluse tsiviilasja nr 2-24-5628 liitmiseks tsiviilasjaga nr 2-24-2289 ja peatas menetluse tsiviilasjas nr 2-24-5628, Antique OÜ hagi Larissa Kvitka vastu valduse vabastamiseks ja kasutuseelise hüvitamiseks, kuni tsiviilasjas nr 2-24-2289 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kohtu hinnangul on tsiviilasjas 2-24-2289 esitatud hagiavalduses ja tsiviilasjas 2-24-5628 esitatud hagiavalduses nõuded eriliigilised ning puudub alus asjade liitmiseks. Maakohus oli seisukohal, et põhjendatud on peatada käesolevas tsiviilasjas TsMS § 356 lg 1 alusel menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-24-2289 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Menetluse peatamine teenib selgelt ka menetlusökonoomia, menetluse efektiivsuse ja õigusselguse eesmärki. Tsiviilasjas nr 2-24-5628 Antique OÜ nõude rahuldamine sõltub tsiviilasjas nr 2-24-2289 tehtavast lahendist, s.o kui tsiviilasjas nr 2-24-2289 tuvastatakse, et 18. jaanuaril 2024 sõlmitud tehing „Korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping“ tühisus või lepingu kehtetus, siis ei ole Antique OÜ- l õigus nõuda tsiviilasjas nr 2-24-5628 korteri valduse vabastamist ja kasutuseeliste hüvitise saamist. Sellisel juhul saab Larissa Kvitka vaidlusaluse korteriomandi enda omandisse tagasi ja hageja hagi rahuldamiseks puudub alus. Kui tuvastatakse, et leping on õiguspärane, puudub vaidlus, et hagejal on õigus nõuda korteri valduse vabastamise ja kasutuseelise hüvitist. Kohus märkis, et kuigi peamine vaidlus tuleneb korteriomandi müügilepingust, siis ei saa nõustuda hagejaga, et nii Antique OÜ kui Larissa Kvitka nõuete menetlemine ühes menetluses on menetluslikult ökonoomne. Antigue OÜ nõuet korteri valduse vabastamiseks ja kasutuseelise hüvitise saamiseks saab menetleda alles pärast seda kui on jõustunud otsustus Larissa Kvitka esitatud nõude

18. jaanuaril 2024 sõlmitud tehingu „Korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping“ tühisuse või lepingu kehtetuks tunnistamise nõudes.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluse peatamise osas ja teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluse peatamise taotlus rahuldamata. Hageja hinnangul peab TsMS § 356 lg 1 alusel menetluse peatamiseks õigussuhte olemasolu või puudumine olema teise menetluse ese, st küsimus, mis lahendatakse teises menetluses tehtava lahendi resolutsioonis, mitte üksnes teises menetluses tehtava lahendi põhjendustes kajastatud eeldusküsimus. Hageja möönab, et nii käesolevas asjas, kui peatamise aluseks olevas tsiviilasjas tuleb tuvastada korteriomandi müügilepingu kehtivus, kuid see ei ole eraldiseisvalt käesoleva (nr2-24- 5628) tsiviilasja ese. Isegi kui kohus peaks tuvastama tsiviilasjas nr 2-24-2289 menetluses korteriomandi müügilepingu tühisuse, tuleb see eraldiseisvalt tuvastada ka praeguse menetluse käigus. Seega on väär maakohtu järeldus, mille kohaselt on üks menetlus vältimatult seotud teise menetlusega. Üksnes nõuete aluseks olevad asjaolud on samad (st nõuete vahel esineb vastastikune seos), kuid see oli aluseks nõuete ühiseks menetlemiseks hagi ja vastuhagi korras (millist taotlust kohus ei rahuldanud ja mille osas puudub hagejal määruskaebeõigus), mitte aga ühe nõude menetlemise peatamiseks. Hageja on ka seisukohal, et menetluse peatamine põhjustab praeguses asjas esitatud nõude menetlemise tarbetut venimist ning on vastuolus TsMS §-st 2 tulenevate põhimõtetega.

4. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659). Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659).

7. Tsiviilasjas nr 2-24-2289 on vaidluse esemeks hageja ja kostja vahel sõlmitud korteriomandi müügilepingu kehtivus. Käesolevas asjas nõuab hageja samale müügilepingule tuginedes kostjalt müügilepingu esemeks oleva korteriomandi valduse vabastamist ja kasutuseeliste hüvitamist. Praeguses asjas menetluse jätkumine oleneb seetõttu tsiviilasjas 2-24-2289 tehtavast otsusest.

8. Hageja arutlused sellest, et põhimõtteliselt ei ole välistatud kahes tsiviilasjas jõuda erinevatele järeldusteni, st ühes müügileping kehtib ja teises, et ei kehti, on iseenesest kohased. Ringkonnakohus aga ei nõustu hagejaga, et asjade paralleelselt menetlemine kiirendab mõlemas asjas menetlust ja on ökonoomsem.

9. Ringkonnakohus on pigem nõus selle hageja seisukohaga, et maakohus oleks saanud hageja nõuet menetleda vastuhagina hagiga samas menetluses. Sellisel juhul oleks kostja nõude (põhihagi) saanud lahendada reservatsiooniga osaotsusega. Arvestades menetluses kujunenud olukorda on ringkonnakohtu hinnangul mõistlik menetlus käesolevas tsiviilasjas peatada kuni tsiviilasjas nr 2-24-2289 tehtava lahendi jõustumiseni (TsMS § 356 lg 1).

10. Kuna määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik.

11. Maakohtu menetluse peatamise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 360 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)