2-23-18056/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 5. august 2024

Tsiviilasja number

2-23-18056

Tsiviilasi

RK

Autor

OÜ

avaldus

Kivifix

OÜ

pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. märtsi 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RK Autor OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja, võlausaldaja) RK

Autor OÜ (registrikood 16625989), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Erik Lepikson

Vastustaja Kivifix OÜ (registrikood 16622169), seaduslik

esindaja Julia Müürsepp

RESOLUTSIOON

1. Jätta RK Autor OÜ määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 15. märtsi 2024. a määrus

muutmata.

3. Jätta

määruskaebuse

menetlemisega

seotud

menetluskulud

RK

Autor

OÜ

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav (PankrS § 5 lg-d 1, 2 ja

§ 15 lg 5).

ASJAOLUD

1. RK Autor OÜ (võlausaldaja) esitas 22. detsembril 2023 Tartu Maakohtule avalduse Kivifix

OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.

Pankrotiavalduse ja 15. veebruari 2024. a seisukoha järgi on võlausaldajal võlgniku vastu

suulisest töövõtulepingust tulenev sissenõutavaks muutunud nõue 20 891 eurot 47 senti

(põhisumma 20 500 eurot 56 senti, viivis 390 eurot 91 senti), millele lisandub edasiulatuvalt

seadusjärgne viivis. Võlausaldaja tõendab oma nõuet kirjavahetuse, tööde üleandmise aktide,

kaetud tööde aktide ning ehituspäevikutega.

Võlausaldaja ja võlgnik sõlmisid e-kirja teel ja tegudega töövõtulepingu, mille alusel

võlausaldaja kohustus tegema Tallinnas Vanasadama alal lagunenud katendi taastamise tööd

ning võlgnik maksma tehtud töö eest 33 230 eurot 40 senti (27 692 eurot + käibemaks). Võlgnik

saatis 12. juunil 2023 võlausaldajale hinnapäringu, millele võlausaldaja vastas 19. juunil 2023

hinnapakkumisega. Kuna võlgnikule pakkumine sobis, asus võlausaldaja tööle.

Kokkulepitud tööde tegemist tõendavad kaetud tööde akt ja teostatud tööde akt, samuti andis

võlgnik valminud tööd ehitise vastuvõtu aktiga peatellijale (AS Tallinna Sadam) üle. Teostatud

tööde aktis märgitud tööd on identsed võlausaldaja pakkumisega, ainus erinevus seisneb hinnas.

Tõele ei vasta võlgniku väide, et suurema osa töid tegi võlgnik ise. Võlgnikul ei ole kunagi

olnud ühtegi töötajat. Võlausaldaja, võlgnik ja tellija allkirjastasid kaetud tööde aktid, milles

on üheselt märgitud tellijaks AS Tallinna Sadam, töövõtjaks võlgnik ning alltöövõtjaks

võlausaldaja; pooled kinnitasid aktides, et tehtud on killustikaluse tööd (nr 1), armatuurvõrgu,

u-rangide ja tapivarraste paigaldamine (nr 2) ning betoneerimine (nr 3). Ehituspäevikud on

allkirjastanud võlgniku juhatuse liige ja tellija, ka päevikutest nähtuvalt on objekti alltöövõtjaks

võlausaldaja, kes on 2023 teinud nädalatel 35–41 pidevalt töid.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö

valmimisest. Töö saab valminuks lugeda hiljemalt 19. oktoobril 2023, mil see anti peatellijale

üle. Võlausaldaja väljastas võlgnikule tehtud töö eest arve nr 21/10-2023 summas 20 500 eurot

56 senti maksetähtpäevaga 26. oktoober 2023. Seega muutus nõue sissenõutavaks 26. oktoobril

2023. Võlgnik tasus enne arve väljastamist lepinguliste tööde katteks 12 729 eurot 84 senti,

kuid lepingu maksumust arvestades on tasumata veel 20 500 eurot 56 senti. Tähtsust ei oma

asjaolu, et võlgnikule ei ole kõik mahaarvamised arusaadavad, nõue peab olema selge vaid 2500

euro ulatuses. Võlgnik sai arve aluseks oleva akti nr 001 kätte 25. oktoobri 2023. a e-kirjas koos

arvega ning kinnitas akti kättesaamist 27. oktoobri 2023. a e‑kirjas. Kuigi akt nr 001 ei ole

allkirjastatud, ühtivad selles märgitud tööd töödega, mille võlgnik andis tellijale üle.

Võlausaldaja tugineb maksejõuetuse põhistamisel pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p-le 1.

Võlgnik ei ole vaatamata võlausaldaja meeldetuletustele ja äriregistris deklareeritud e‑posti

aadressile juliamyyrsepp@gmail.com 8. detsembril 2023 saadetud pankrotihoiatusele võlga

tasunud. Kuigi võlgnik ei kinnitanud pankrotihoiatuse kättesaamist, saab lugeda selle

kättetoimetatuks hiljemalt järgmisel tööpäeval ehk 11. detsembril 2023 (vt RKTKo 18.04.2018,

2‑15-6538). Seega möödus 10-päevane kohustuse täitmise tähtaeg 21. detsembril 2022.

Võlgniku väidetavat vastunõuet seoses Nõo objektiga ei eksisteeri, nõue on segane, tõendamata

ja vastuoluline. Võlgniku soov oma kohustusi tasaarvestada ei ole õiguspärane.

Võlgnik on asutatud sissemakset tegemata, tal on esitamata kuus käibedeklaratsiooni ning

tekkinud maksuvõlg 7749 eurot, registrisse kantav vara puudub.

2. Võlgnik palus jätta pankrotiavalduse rahuldamata ja ajutise halduri nimetamata.

Võlausaldajal ei ole võlgniku vastu rahalist nõuet, hoopis võlausaldaja on võlgu võlgnikule.

Võlgnik ei nõustu, et kokkulepe summas 27 692 eurot saavutati kirjavahetuse teel. Puuduvad

tõendid kokkuleppe kohta sellises summas tööde tegemiseks või et võlausaldaja oleks sellise

summa ulatuses töid üle andnud. Vaidlust ei ole, et võlausaldaja pidi tegema objektil vaid osa

töid, ülejäänu tegi võlgnik ise. Võlgniku tööosa oli alltöövõtjast võlausaldaja osast tunduvalt

suurem. Raimond Kamm on nii võlausaldaja juhatuse liige kui tegutses võlgniku projektijuhina.

R. Kamm saatis võlgnikule 22. oktoobril 2023 tööde aruande, mille kohaselt on võlausaldaja

Laeva tn objekti töötasunõue kokku 11 502 eurot 17 senti; lisatud olid kuluarved ja

kuluülevaade. Arvestades, et võlausaldajale on tasutud 12 729 eurot 84 senti, on ta saanud 1200

eurot enam. Võlausaldaja 25. oktoobri 2023. a arve summas 20 500 eurot 56 senti ei vasta

22. oktoobril 2023 saadetud aktile. Arves viidatud akti nr 001 ei ole võlgnik kunagi näinud.

Arusaamatu on, miks arve ei kajasta varem saadud 12 729 eurot 84 senti. Võlausaldaja ei saa

lähtuda aktidest, millega võlgnik andis tööd üle peatellijale, ta ei ole akti pooleks.

Pankrotiavalduses ei ole kirjeldatud tasunõude kujunemist ja avalduse lisaks 5 olevas

pöördumises toodud arvestuskäik ja mahaarvamised on arusaamatud.

Võlgnik osutas võlausaldajale teenust Nõos asuvas eramus ning esitas 13. detsembril 2023 e-

postiga ülevaate töötajate tunniarvestusest perioodil oktoober kuni 13. detsember ja seejärel

20. detsembril 2023 e‑postiga arve nr 23037 summas 18 640 eurot 80 senti. Samuti on võlgnik

väljastanud võlausaldajale arve nr 23039 summas 4017 eurot 60 senti, mis kajastab teenustöid

Nõo objektil 14.–30. detsember 2023. Võlgnikul on võlausaldaja vastu nõue kokku 22 658 eurot

40 senti, mida võlausaldaja keeldub tasumast. Ilmselt on pankrotiavaldus mõeldud selleks, et

pääseda Nõo objekti eest maksmisest. Kui kohus loeb võlausaldaja nõude põhjendatuks,

tasaarvestab võlgnik sellega 20 500 euro 56 sendi ulatuses oma Nõo objekti tasunõude.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus jättis 15. märtsi 2024. a määrusega võlgnikule ajutise halduri nimetamata ja

lõpetas võlausaldaja pankrotiavalduse menetluse. Maakohus jättis pankrotiavalduse

läbivaatamisega seotud menetluskulud võlausaldaja kanda. Maakohus märkis, et rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Maakohus leidis, et võlausaldaja pankrotiavalduse alusel tuleb võlgnikule jätta ajutine haldur

PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel nimetamata, sest võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja

vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.

Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldajal võlgniku vastu 2023 juunis suuliselt ning e-kirja

teel ja tegudega sõlmitud töövõtulepingust tulenev nõue 20 891 eurot 47 senti (põhivõlg 20 500

eurot 56 senti, viivis 390 eurot 91 senti). Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud

töövõtuleping. Vaidlus on selle üle, millises mahus võlgnik võlausaldajalt töid tellis ja

võlausaldaja töid tegi ning kuidas on kujunenud tasunõue, samuti on võlgnik esitanud

(protsessuaalse) tasaarvestusavalduse. Maakohus leidis, et võlgniku vastuväiteid arvestades ei

saa võlausaldaja esitatud asjaoludest ja tõenditest teha ühest järeldust, et tal on võlgniku vastu

vähemalt 20 500 euro suurune selge nõue. Võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu,

maakohtu hinnangul eeldab nõude olemasolu kindlakstegemine täiendavate tõendite esitamist

ning nende põhjal asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub

pankrotimenetluse raamidest. Mh muudab töövõtulepinguga seonduvad asjaolud ja kummalegi

poolele omistatavad tahteavaldused ning tõenditest tehtavad järeldused ebaselgeks see, et

võlausaldaja juhatuse liige R. Kamm tegutses ühtlasi võlgniku esindajana. Nt allkirjastas ta

võlgniku esindajana ehitise vastuvõtu akti (dtl 21) ja ehitustööde päevikud (dtl 100-132). Kuigi

kohtule esitatud menetlusdokumentides ja pankrotihoiatuses väidab võlausaldaja lepinguline

esindaja, et peatöövõtjale üleantud tööd tegi võlausaldaja, on võlgnik juhtinud põhjendatult

tähelepanu sellele, et võlausaldaja juhatuse liikme 21. novembri 2023. a pöördumise (dtl 24)

kohaselt sõlmiti alltöövõtuleping enamuse, mitte kõigi tööde tegemiseks. Võlausaldaja nõude

olemasolu kontrollimiseks tuleb eraldi kohtumenetluses tuvastada töövõtulepingu sõlmimise

asjaolud, tingimused, tehtud tööde maht ning tasunõude kujunemine ja põhjendatus. Lisaks on

võlgnik esitanud asjaolud ja tõendid, millest nähtuvalt võib tal võlausaldaja vastu olla Nõo

objektiga seotud ja tasaarvestuseks kasutatav tasunõue 22 658 eurot 40 senti. Võlausaldaja

vaidleb võlgniku nõudele vastu. Maakohus leidis, et isegi kui võlausaldajal oleks võlgniku vastu

nõue, ei saa võlgniku esitatu põhjal välistada tema õigust oma tasunõue sellega tasaarvestada.

Kuivõrd pankrotiseadus ei näe ette võimalust võlausaldajal selge nõude puudumisel nimetada

ajutist haldurit ainuüksi võlgniku väidetavale maksejõuetusele tuginedes, ei analüüsinud

maakohus väiteid võlgniku maksejõuetuse kohta.

PankrS § 15 lg 6 alusel jättis maakohus menetluskulud võlausaldaja kanda. Toimiku

materjalidest ei nähtunud, et võlgnikul oleks hüvitatavaid menetluskulusid, mh ei olnud

võlgnikul lepingulist esindajat, kelle kulude hüvitamist saaks taotleda.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Võlausaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja teha uus määrus, millega nimetada võlgnikule ajutine haldur, kuulutada välja

võlgniku pankrot ning jätta menetluskulud võlgniku kanda.

Maakohus on ebaõigesti kohaldanud PankrS § 15 lg 3 p 1 ja leidnud vääralt, et võlgniku

paljasõnalised ja vastuolulised väited on käsitletavad põhjendatud vastuväidetena, mis

muudavad võlausaldaja nõude ebaselgeks. Võlausaldaja nõue on tõendatud dokumentaalsete

ning suures osas võlgniku poolt digitaalselt allkirjastatud tõenditega, mistõttu puudus alus nõuet

ebaselgeks lugeda. Kohus on olnud oma põhjendustes vastuoluline ja jätnud olulises osas

määruse põhjendamata.

R. Kamm on tõepoolest olnud samaaegselt nii võlausaldaja omanik ja juhatuse liige kui ka

teinud projektijuhtimise tööd võlgnikule, kuid see asjaolu ei mõjuta mingilgi moel võlausaldaja

nõuet ega muuda seda ebaselgeks. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas võlausaldaja juhatuse

liikme töösuhe võlgnikuga muudab võlausaldaja nõude ebaselgeks. Tegemist ei ole

põhjendatud vastuväitega PankrS § 15 lg 3 p 1 tähenduses.

Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kuna võlausaldaja on ise kinnitanud üksnes enamuse tööde

tegemist, siis on nõue ebaselge ning vajab tuvastamist eraldiseisvas menetluses. Asjaolu, et

Vanasadama objektil tegi osa töid ka võlgnik ise, ei oma mistahes mõju võlausaldaja nõudele,

kuna võlausaldaja nõuab tasu üksnes enda tehtud tööde eest.

Enamus objektil tehtud tööde väärtus on rohkem kui 10 000 eurot, mis on piisav võlgnikule

ajutise halduri määramiseks. Isegi maakohtu tõlgenduse puhul ei tohiks olla kahtlust

võlausaldaja nõude selguses vähemalt 10 000 euro ulatuses.

Maakohtu viited võlgniku hüpoteetilisele vastunõudele on põhjendamatud. Võlgnik ei ole

väidetavat vastunõuet vähimalgi määral põhistanud ega tõendanud. Paljasõnaline väide teenuse

osutamise kohta ilma igasuguse lepingu, aktide ja muu sarnaseta, ei ole põhistatud vastuväide,

mis võimaldaks võlausaldaja nõuet ebaselgeks lugeda.

Maakohus on määruse p-s 6 õigesti leidnud, et lepingu sõlmimise osas pooltel vaidlus puudub.

Võlausaldaja hinnangul on tõendatud ka tema tasunõude suurus.

Võlausaldaja leiab, et lepingu maht on üheselt tuvastatav pankrotiavaldusele lisatud

hinnapakkumisest. Esitatud aktide ja ehituspäevikutega on tõendatud, et võlausaldaja on

hinnapakkumises märgitud tööd täies ulatuses teinud ja tööd on tellijale üle antud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Võlgnik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Võlausaldaja nõue ei ole ajutise halduri nimetamiseks piisavalt selge ja võlgnik on esitanud

sellele põhjendatud vastuväited.

Maakohus on juhtinud põhjendatult tähelepanu asjaolule, et võlausaldaja juhatuse liige

R. Kamm tegutses sellel objektil ka võlgniku projektijuhina. R. Kamm tegi tööd võlgniku all,

mille eest sai tasu, ja soovib saada täiendavat tasu sama töö eest. Võlausaldaja tunnistab alles

määruskaebuses, et R. Kamm on olnud samaaegselt nii tema omanik ja juhatuse liige kui ka

teinud projektijuhtimise tööd võlgnikule.

Nõustuda ei saa sellega, et kokkulepe 27 692 euro maksmiseks on saavutatud avalduse lisas 1

oleva kirjavahetuse kaudu. See kirjavahetus on võlgniku sisene infovahetus, R. Kamm tegutses

võlgniku projektijuhina ja saatis selle kirja teistele võlgniku isikutele. Sellele asjaolule ei ole

määruskaebuses vastu vaieldud.

Maakohus on õigesti esile toonud, et võlgnikul võib olla võlausaldaja vastu Nõo objektiga

seotud ja tasaarvestuseks kasutatav tasunõue 22 658 eurot 40 senti.

Määruskaebuses ei esitata ühtegi veenvat argumenti, mis kinnitaks, et võlgnikul puudub

tasaarvestuseks kasutatav nõue võlausaldaja vastu. Võlausaldaja ei eita iseenesest, et ta on

saanud võlgnikult Nõo objektil kiviladumise ehitusteenust, tasu maksmise dokumente ei ole

asja juurde esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus on seaduslik ning piisavas ulatuses põhjendatud. Ringkonnakohus jätab maakohtu

määruse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata.

Määruskaebus jääb rahuldamata.

7. Maakohus, võttes pankrotiavalduse menetlusse, otsustab PankrS § 15 lg 1 järgi ajutise halduri

nimetamise. Võlausaldaja peab pankrotimenetluses tõendama nõude olemasolu (PankrS § 10

lg 1). Maakohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri PankrS § 15 lg 3 p 1

alusel nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus

nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kui võlgnik vaidleb nõudele vastu,

esitab oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude

tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei

saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet pidada selgeks. Sel juhul tuleb võlausaldajal oma

nõuet tõendada hagimenetluses (vt RKTKo 06.03.2002, 3-2-1-17-02, p 10). PankrS § 15 lg 3 p

1 on suunatud eelkõige sellele, et pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise

vaidluse lahendamist võlausaldaja ja võlgniku vahel ning et sisulised vaidlused lahendatakse

hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet ei saa pidada

selgeks, kuna nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab täiendavate tõendite esitamist ning

nende põhjal asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub

pankrotimenetluse raamidest. Võlausaldaja tugineb sellele, et tal on võlgniku vastu

(all)töövõtulepingust tulenev tasu ja viivise nõue. Tasunõude olemasolu ja sissenõutavuse

hindamiseks on vajalik tuvastada, millises mahus tööde tegemises pooled kokku leppisid ja kas

võlgnik on kokku lepitud tööd teinud, samuti kas võlausaldaja on tööd vastu võtnud või saab

tööd vastuvõetuks lugeda (VÕS § 635 lg 1, § 637 lg 4). Vaidlust ei ole selles, et tööd tervikuna

on tellijale (AS Tallinna Sadam) üle antud. Võlgniku vastuväidetest nähtuvalt vaidlevad pooled

eelkõige selle üle, millises mahus võlgnik (töövõtja) võlausaldajalt (alltöövõtja) töid tellis ja

võlausaldaja töid tegi. Võlgniku väitel tegi võlausaldaja üksnes osa töödest, ülejäänud osa

töödest tegi võlgnik ise. Vaidlust ei ole selles, et võlausaldaja on saanud tehtud tööde eest

12 729 eurot 84 senti, mis võlgniku väitel on rohkem, kui võlausaldajal olnuks õigus saada.

Ringkonnakohus ei nõustu võlausaldaja seisukohtadega, et alltöövõtulepingu maht on üheselt

tuvastatav avaldusele lisatud hinnapakkumisest, ning et esitatud aktid ja ehituspäevikud

tõendavad võlausaldaja poolt tööde tegemist hinnapakkumises näidatud mahus. Asjaolu, et

võlausaldaja peab võlgniku vastuväiteid põhjendamatuteks, ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus on põhjendamatult omistanud

tähtsust asjaolule, et võlausaldaja juhatuse liige R. Kamm tegutses samaaegselt võlgniku

esindajana (projektijuhina). Maakohus on põhjendatult leidnud, et R. Kammi tegutsemine

samaaegselt mõlema poole esindajana muudab ebaselgeks töövõtulepinguga seonduvad

asjaolud ja kummalegi poolele omistatavad tahteavaldused.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et võlgnik ei ole oma vastunõuet vähimalgi

määral põhistanud ega tõendanud. Võlgnik on oma vastunõude põhistamiseks esitanud

võlausaldajale e-kirjaga saadetud töötajate tunniarvestuse ja tööde eest esitatud tasuarve (dtl

71-75). Võlausaldaja vaidleb võlgniku vastunõudele vastu, esitamata mistahes asjaolusid ja

tõendeid, mis muudaks võimaliku vastunõude olemasolu kaheldavaks.

8. Ringkonnakohus jätab TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud võlausaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)