2-23-16065/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 5. august 2024

Tsiviilasja number

2-23-16065

Tsiviilasi

Tamara Nikolajeva kaebus kohtutäitur Andrei Kreki

otsuse peale täiteasjas nr 066/2022/1148

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. veebruari 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tamara Nikolajeva määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja, võlgnik): Tamara

Nikolajeva (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Vastustaja: Narva kohtutäitur Andrei Krek

Puudutatud isik (sissenõudja): Luminor Bank AS

(registrikood 11315936)

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Tamara

Nikolajeva

määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 6. veebruari 2024. a määrus

muutmata.

3. Jätta

määruskaebuse

menetlemisega

seotud

menetluskulud

Tamara

Nikolajeva

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tamara Nikolajeva (avaldaja, võlgnik) esitas 13. novembril 2023 Viru Maakohtule kaebuse

kohtutäitur Andrei Kreki otsuse peale täiteasjas nr 066/2022/1148. Avaldaja palus tühistada

kohtutäituri 29. septembri 2023. a täiteasja nr 066/2022/1148 lõpetamise otsuse ja jätkata

täitemenetlusega.

Avaldaja esitas 12. oktoobril 2023 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale.

27. oktoobril 2023 toimus kaebuse arutamine, milles avaldaja ei osalenud. 30. oktoobril 2023

tegi kohtutäitur otsuse, millega jättis avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja esindaja sai

kohtutäituri otsuse kätte 8. novembril 2023.

Kohtutäitur on avanud avaldaja ja viimase abikaasa suhtes täiteasjad nr 066/2022/1148 ja

066/2022/731, mis on algatatud Luminor AS-i (sissenõudja) poolt seoses avaldaja ja

sissenõudja vahel sõlmitud laenulepingutega nr 0922015209102 ja 09220152091.

Avaldaja juhtis korduvalt kohtutäituri tähelepanu asjaolule, et sissenõudja nõue on õigusvastane

(kaebajal puudus sissenõudja ees võlgnevus, mistõttu ei olnud sissenõudjal õigust

laenulepinguid üles öelda). Lisaks teavitas avaldaja kohtutäiturit sellest, et ta on esitanud hagi

täiteasjades nr 066/2022/1148 ja 066/2022/731 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Samuti on avaldaja vaidlustanud täiteasjades toimunud enampakkumised – esitades esmalt

kohtutäituri tegevuse peale kaebuse ja hiljem nõude kohtusse. Kõik nõuded on esitatud

tähtaegselt, mistõttu on kohtul igal juhul kohustus neid menetleda. Kui kohus nõustub

avaldajaga ja tunnistab sundtäitmised lubamatuks ja enampakkumised kehtetuks, tuleb kõik

toimingud tagasi täita: kinnisasjad tuleb avaldajale ja viimase perekonnaliikmetele tagastada.

Samuti tuleb tagastada kõik avaldajalt ja tema pereliikmetelt kinni peetud summad. Seetõttu ei

ole täiteasja lõpetamine ajal, kui kohus ei ole oma lõppsõna öelnud mõistlik, ning

täitemenetlusega tuleks jätkata.

Kohtutäituri menetluses on ka täiteasi nr 066/2022/1145, kus võlgnikuks on avaldaja tütar

Nadine Meisonnave ja mis on samuti seotud laenulepinguga nr 0922015209102. Kohtule on

esitatud hagi ka viidatud täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Täiteasja

nr 066/2022/1145 raames on müüdud korteriomand asukohaga XXXXXXXX. Avaldaja ja

tema tütre hinnangul on korteri müük toimunud õigusvastaselt. Kohtutäitur Krista Järvet

avaldas enampakkumise teates, et eduka pakkumise korral kustutatakse kõik hüpoteegid, kuigi

enampakkumise teate avaldamise ajal ei olnud seda võimalik lubada. Lisaks rikkus kohtutäitur

K. Järvet täitemenetluse osaliste võrdse kohtlemise põhimõtet, pikendades parima pakkumise

tegija allkirjastamata ja võõrkeelse taotluse alusel ostuhinna tasumise tähtaega. Avaldaja on

eeltoodud otsuse kohtus vaidlustanud. Avaldaja teavitas 7. juunil 2023 nii kohtutäitur A. Kreki

kui ka kohtutäitur K. Järvetit asjaolust, et avaldaja on esitanud hagi täiteasjas nr 066/2022/1147

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Seejärel sai avaldaja teate, et kohtutäitur A. Krek on

esitanud kohtutäitur K. Järvetile taotluse täiteasjaga ühinemiseks.

Kohtutäituri poolt mitme erineva täiteasja alustamine olukorras, kus võlgnik ja sissenõudja

kattuvad, on õigusvastane ning ei teeni sissenõudjate ega võlgnike huve (vt RKTKo 2-17-

3985/17). Selliselt rikkus kohtutäitur täitemenetluse põhimõtteid ning täituri tegevus täiteasjade

raames on õigusvastane.

2. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Hagi esitamine sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ei ole iseenesest täitemenetluse

peatamise aluseks. Kohus ei ole esmase õiguskaitse vahendeid (täitemenetluse peatamine,

lõpetamise keeld vms) rakendanud. Puuduvad ka muud TMS §-s 46 sätestatud täitemenetluse

peatamise alused.

Kohtutäituril puudub alus jätta täitemenetlus lõpetamata, kui nõue (hüpoteegiga koormatud

kinnisasja realiseerimine) on täidetud, st kinnisasi on täitemenetluse käigus müüdud

sundenampakkumisel, müügitulem on jaotatud ning sissenõudjale üle kantud. TMS § 48 lg 1 p

3 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel

kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel.

Kohtutäituril puudub alus täitetoimingu edasilükkamiseks. TMS § 44 kohaselt võib kohtutäitur

täitetoimingu edasi lükata sissenõudja avalduse või kohtu vastava lahendi alusel või

täitemenetluse läbiviija vahetumisel. Ühtegi alust ei ole esinenud.

Avaldaja nõue ei ole arusaadav. Kui tulevikus esineb mõni alus täitemenetluse jätkamiseks,

võib sissenõudja TMS § 49 lg 2 alusel pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui selgub, et

täitedokumendist tulenev nõue ei ole tegelikult täidetud.

Jääb arusaamatuks, kuidas teise kohtutäituri menetluses oleva täitemenetluse raames

korraldatud

enampakkumise

tulemuste

vaidlustamine

mõjutab

täitemenetluse

nr

066/2022/1148 lõpetamist.

Kohtutäitur jättis põhjendatult võlgniku kaebuse tähelepanuta osas, milles võlgnik vaidlustab

mitme täitemenetluse alustamist (iga võlgniku suhtes eraldi). Avaldajale oli täitemenetluse

alustamine teada alates täitmisteate kättetoimetamisest 2022. aastal. Võlgnik ei ole seda

seadusega sätestatud korras ja tähtaja jooksul vaidlustanud. Samuti ei ole selge, kuidas mitme

täitemenetluste alustamine (iga solidaarvõlgniku suhtes eraldi) mõjutab täitemenetluse

lõpetamise otsuse õiguspärasust.

3. Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Sissenõudja ei nõustu kaebuses esitatud etteheidetega ja need ei anna alust kohtutäituri otsuse

tühistamiseks.

Ebaõige on kaebaja väide, justkui tal puudunuks sissenõudja ees võlgnevus, mistõttu ei olnud

sissenõudjal õigust laenulepinguid üles öelda.

Põhjendamatu on avaldaja väide, justkui pidanuks kohtutäitur täitemenetluse võlgniku

paljasõnalise taotluse alusel peatama.

Riigikohus on selgitanud, et täitemenetlus on formaliseeritud menetlus ja täiturilt saab oodata

asjaolude tuvastamist üksnes seaduses sätestatud piiratud ulatuses. Vaidluse korral mingi eseme

kuulumise üle, mh selle kuulumise üle ühisvarasse tuleb vaidlus vähemalt üldjuhul lahendada

hagimenetluses (RKTKm 29.09.2015, 3-2-1-95-15, p 20).

Sissenõudja nõustub kohtutäituriga, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine

iseenesest ei ole täitemenetluse peatamise aluseks. Kohtutäituri 30. oktoobri 2023. a otsuse

tegemise ajal puudus kohtulahend, mis kohustanuks kohtutäiturit täitemenetlust peatama.

Võlgniku taotlus ei ole TMS § 46 lg 1 järgi iseenesest täitemenetluse peatamise aluseks ning

kui sissenõudja ei taotle täitemenetluse peatamist, siis ka täitemenetluse peatamiseks alus

puudub. Lisaks ei kohusta TMS § 46 lg 2 p 1 kohtutäiturit täitemenetlust peatama.

Sissenõudja nõustub kohtutäituriga, et puuduvad alused täitetoimingu edasilükkamiseks.

Vaidlust ei ole, et kinnisasi aadressil XXXXX on enampakkumisel võõrandatud ning

kohtutäituri 4. augusti 2023. a avalduse alusel on 25. augustil 2023 kinnistusraamatusse sisse

kantud uus omanik. Olukorras, kus hüpoteegiga koormatud kinnisasi on võõrandatud ja

müügitulem sissenõudjale üle kantud, oli ainuõige kohtutäituri poolt täitemenetluse lõpetamine.

Sissenõudja nõustub kohtutäituriga, et avaldaja viited teistele täitemenetlustele on käesolevas

vaidluses asjakohatud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Viru Maakohus jättis 6. veebruari 2024. a määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

Kaebuse sisust on mõistetav, et avaldaja vaidlustab nii 29. septembri 2023. a täitemenetluse

lõpetamise otsuse kui ka 30. oktoobri 2023. a otsuse, millega täitur jättis avaldaja kaebuse

rahuldamata.

Kohtutäituri menetluses oli täiteasi nr 066/2022/1148, mille algatamise aluseks on Rakvere

notar Katre Pustaku 19. juunil 2007 tõestatud notariaalne dokument nr 4008 ja sissenõudja

Luminor Bank AS-i (sissenõudja) täitmisavaldus. Nõude sisuks on võlgnikule kuuluva ja

hüpoteegiga koormatud kinnisasja aadressil XXXXXXXX linn realiseerimine.

Kinnisasi XXXXX müüdi täitemenetluse käigus sundenampakkumisel.

Täitemenetlus nr 066/2022/1148 lõpetati seoses tagatise realiseerimisega avalikul

enampakkumisel, nõude rahuldamise ja raha sissenõudjale ülekandmisega. Kohtutäitur tegi

29. septembril 2023 täitemenetluse lõpetamise otsuse.

Sissenõudja nõude õiguspärasus või õigusvastasus ning laenulepingute ülesütlemise asjaolud ei

ole käesoleva vaidluse esemeks.

Asjakohased ei ole ka viited teise kohtutäituri menetluses oleva täitemenetluse raames

korraldatud enampakkumise tulemuste vaidlustamise kohta.

Maakohus ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et täitemenetluse lõpetamine oli põhjendamatu.

TMS § 8 lg 1 sätestab, et kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik

seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku

teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi.

Täitemenetluse lõpetamise alused sätestab TMS § 48. Käesoleval juhul on kohtutäitur

lõpetanud täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 3 alusel (nõude rahuldamiseks vajaliku raha

maksmisega kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel).

TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist

pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb

arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja

majanduslikku olukorda.

Vastavalt TMS § 46 lg 1 p-le 2 peatab kohtutäitur täitemenetluse muuhulgas kohtulahendi

esitamisel, kui selle kohaselt täitemenetlus või täitetoiming tuleb peatada.

TsMS § 378 lg 1 p 6 näeb ette ühe hagi tagamise abinõuna ette täitemenetluse peatamise,

täitemenetluse jätkamise lubamise üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui

täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara

arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Kohtulahendit või hagi tagamise määrust, mis kohustaks kohtutäiturit täitemenetluse või

täitetoimingu peatama täitedokumendi täitmise ajal (enampakkumine toimus 25. juuli 2023 –

1. august 2023, enampakkumise akt koostati 3. augustil 2023 ning kinnistu omandas Viktoria

Šikolenko), täitemenetluse lõpetamise ajal 29. septembril 2023 ega ka avaldaja kaebuse

lahendamise ajal 30. oktoobril 2023, ei olnud.

Kohtute Infosüsteemi andmetel on kohtumenetluses avaldaja ja Vladimir Litvinovi hagi

Luminor Bank AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr

066/2022/731 ja 066/2022/1148 (tsiviilasi nr 2-23-10358).

Hagi esitati kohtule 21. juulil 2023 ning hagiavaldusega koos esitati ka hagi tagamise taotlus,

milles paluti peatada nimetatud täitemenetlused.

Maakohus keeldus 6. septembril 2023 hagi menetlusse võtmisest ja jättis hagi tagamise taotluse

rahuldamata.

Tartu Ringkonnakohus tühistas 28. novembri 2023. a määrusega maakohtu 6. septembri 2023. a

määruse ja saatis tsiviilasja tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ning hagi

tagamise taotluse ja menetlusabitaotluse lahendamiseks.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on menetlusse võetud 12. jaanuaril 2024 ja hagi

tagamise taotlus rahuldatud samal kuupäeval.

Maakohus möönis, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul on tegemist hagiga,

mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning hagi rahuldamise korral tuleks

täitemenetlus lõpetada TMS § 48 p 4 alusel (vt RKTKo 3-2-1-60-11, p 15), mistõttu võib hagi

menetlemise ajal täitemenetluse jätkumise korral hagi tagamata jätmine raskendada

kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, sest täitedokumendi sundtäitmine võib hagi

rahuldamise hetkeks olla lõpuleviidud, nt hüpoteegiga koormatud kinnisasi juba müüdud (vt

RKTKm 13.01.2016, 3-2-1-161-15).

Olenemata eeltoodust puudus kohtutäituril alus jätta täitemenetlus lõpetamata olukorras, kus

TMS §-s 45 ja §-s 46 sätestatud täitemenetluse peatamise alused täitedokumendi täitmise ja

täitemenetluse lõpetamise ajal puudusid, nõue (hüpoteegiga koormatud kinnisasja

realiseerimine) oli täidetud, kinnisasi täitemenetluse käigus müüdud, müügitulem jaotatud ning

sissenõudjale üle kantud.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada avaldaja kaebus. Avaldaja palub jätta

menetluskulud kohtutäituri kanda.

Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme, jõudes valele

lahendusele, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega avaldaja

kaebus rahuldada ning tühistada nii kohtutäituri otsus kaebusele, kui ka täituri esialgne otsus.

Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme menetluse juhtimisel. Ühestki

maakohtu dokumendist ei ole aru saada, kuidas maakohus plaanib asja lahendada, kas kirjalikus

või suulises menetluses. Samuti ei ole maakohus arutanud pooltega, kas eelmenetluse eesmärk

on täidetud ning kas selle võiks lõpetada. Maakohus ei ole võimaldanud kaebajal esitada

seisukohta puudutatud isikute seisukohtadele. Viimane seisukoht saabus kohtusse 2. veebruaril

2024. Maakohus tegi juba 6. veebruaril 2024, st kahe tööpäeva pärast määruse, millega jättis

avaldaja kaebuse rahuldamata. Selliselt on maakohus võtnud avaldajalt võimaluse esitada

puudutatud isikute seisukohtadele arvamus ning sellega oma õigusi kaitsta.

Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, andmata menetlusosalistele eelnevalt võimalust

menetluskulude nimekirja esitamiseks. Avaldajale jääb arusaamatuks, kuidas sai kohus üldse

menetluskulude jaotuse üle otsustada, kui ei olnud määranud pooltele tähtaega menetluskulude

nimekirja esitamiseks. Selline kohtupoolne tegevus jätab avaldajale mulje, et kohtul oli juba

enne asja lahendamist otsus tehtud, mis ei ole menetlusõiguse normidega kooskõlas.

Maakohus on rikkunud ka materiaalõiguse norme. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku

avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse

jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning

muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

Avaldaja leiab, et täitemenetlusega jätkamine on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, olukorras

kus ta on täiturit teavitanud, et ta on palunud kohtult sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ja

täiteasjade peatamist hagi tagamise korras, kuid kohus ei ole veel avaldaja taotlusi lahendanud.

Kuigi hagi tagamise taotlus on kiireloomuline, mis tuleks lahendada viivitamata, lahendas

maakohus taotluse alles poolteist kuud peale taotluse esitamist. Selliselt on nii kohus kui ka

kohtutäitur jätnud avaldaja ilma efektiivsest õiguskaitsest olukorras, kus kohus on ise välja

toonud, et avaldaja hagi võeti siiski lõpuks menetlusse ning ka hagi tagamise taotlus rahuldati.

TMS § 45 sõnastusest tuleneb, et tegemist on kaalutlusõigusega normiga, mis tähendab, et

täituril on õigus ja kohustus kaaluda kõiki asjaolusid ning alles kaalumise järgselt võtta vastu

otsus. Ei täituri ega ka maakohtu põhjendustest ei nähtu, et täitur ega ka maakohus oleksid

kaalunud TMS §-s 45 välja toodud asjaolusid. Selliselt on nii kohtutäitur kui ka maakohus

oluliselt rikkunud materiaalõiguse normi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Sissenõudja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud avaldaja kanda.

Kohus võis kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata.

Avaldaja ei taotlenud enda ära kuulamist. Seega on põhjendamatu avaldaja etteheide, et temale

ei olnud aru saada asja lahendamise viis.

Menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited

nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks

lahendamiseks vajalik. Seega pidi avaldaja esitama oma menetlusliku positsiooni juba

13. novembril 2023 esitatud kaebuses. Avaldajale anti võimalus ka oma kaebust täiendada ning

avaldaja esitas 18. detsembril 2023 täiendava menetlusdokumendi.

Ühestki õigusnormist ei tulene kohustust võimaldada avaldajal esitada seisukoht puudutatud

isikute seisukohtadele, puudus igasugune vajadus nõuda puudutatud isikute seisukohtadele

täiendavat seisukohta ning see ei oleks olnud kooskõlas menetlusökonoomiaga. Tegemist ei

olnud õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega.

Sissenõudja ei nõustu avaldaja etteheitega, mille kohaselt kohus ei arutanud pooltega, kas

eelmenetluse eesmärk on täidetud ja kas selle võiks lõpetada. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et

tegemist on hagita menetlusega. Hagita menetluses on kohtul suurem roll menetluse juhtimisel

ja korraldamisel. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et avaldajat esindas professionaalne

esindaja, vandeadvokaat. Tegemist ei olnud ka õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega,

mille puhul olnuks vajalik pikemat eelmenetlust läbi viia. Avaldaja ei ole mingil moel esile

toonud, kuidas need väidetavad etteheited võisid asja lahendamist mõjutada või millistele

väidetele või puudutatud isikute seisukohtadele avaldaja soovinuks vastu vaielda.

Avaldaja ei saa määruskaebust sisustada teise menetlusosalise õiguste väidetavale rikkumisele

tuginedes. Nii kohtutäituri kui ka sissenõudja menetlusdokumentidest on näha, et nad ei

kasutanud n-ö välist lepingulist esindajat ning põhjendatud oli eeldada, et neil menetluskulusid

ei teki. Menetlusosalised saanuksid esitada menetluskulude nimekirjad koos seisukohtadega.

TMS § 45 kohaldamiseks ei olnud alust. Nõue oli täidetud, kinnisasi täitemenetluse käigus

müüdud, müügitulem jaotatud ning sissenõudjale üle kantud. Täitedokumendi täitmise ajal,

täitemenetluse lõpetamise ajal ega avaldaja esitatud kaebuse lahendamise ajal ei olnud

kohtulahendit või hagi tagamise määrust, mis kohustaks täitemenetluse või täitetoimingu

peatama. Kohtutäituril puudus alus jätta täitemenetlus lõpetamata. Olukorras, kus täitemenetlus

tuli seaduses sätestatud alusel lõpetada, ei ole kohane analüüs sellest, kas lõpetamise asemel

võiks täitemenetluse peatada.

Avaldaja väited, et maakohus ei lahendanud teises tsiviilasjas tema taotlusi piisavalt kiiresti, ei

oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Asjaolu, et avaldaja hagi ei võetud menetlusse

ning hagi tagamise taotlus jäeti rahuldamata, ei ole kohtutäiturile ega sissenõudjale

etteheidetav.

7. Kohtutäitur ei esitanud määruskaebuse kohta seisukohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu

määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse TsMS § 657

lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud põhjendustega ega korda neid

TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel.

9. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et kohtutäitur või maakohus, lahendades

avaldaja kaebust kohtutäituri otsuse peale, oleks pidanud kaaluma täitemenetluse peatamist

TMS § 45 alusel. TMS § 45 alusel saab täitemenetlust peatada või täitmist pikendada või

ajatada üksnes kohus, mitte kohtutäitur.

Avaldaja esitas maakohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale, millega kohtutäitur jättis

rahuldamata avaldaja kohtutäituri täitemenetluse lõpetamise otsuse peale esitatud kaebuse.

Avaldaja palus kohtutäiturile ja maakohtule esitatud kaebuses tühistada täitemenetluse

lõpetamise otsus ja jätkata täitemenetlust.

Avaldaja ei esitanud maakohtule avaldust täitemenetluse peatamiseks TMS §-s 45 toodud

asjaoludel.

10. Seoses määruskaebuse väidetega menetlusõiguse normide rikkumise kohta märgib

ringkonnakohus järgmist.

TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad. TsMS § 477

lg-st 2 tulenevalt võis kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi vaadata ja lahendada

kohtuistungit pidamata.

Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme sellega, kui ei teavitanud menetlusosalisi

sellest, kas plaanib asja lahendada suulises või kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse

seadustikust ei tulene kohtule hagita menetluses kohustust teavitada menetlusosalisi asja

läbivaatamise viisist.

Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ka sellega, kui ei arutanud menetlusosalistega

seda, kas eelmenetluse eesmärk on täidetud ning kas selle võiks lõpetada, ega sellega, kui ei

andnud avaldajale võimalust puudutatud isikute seisukohtadele arvamuse esitamiseks.

Eelmenetlus TsMS-i 41. ptk mõttes on omane üksnes hagimenetlusele. Tsiviilkohtumenetluse

seadustikust ei tulene kohustust küsida avaldajalt arvamust puudutatud isikute seisukohtadele.

Maakohus on selgitanud välja avaldaja seisukohad asjas oluliste asjaolude kohta.

Kohtutäitur jäi avaldaja kaebusele esitatud vastuses 30. oktoobril 2023 tehtud otsuses toodud

seisukohtade juurde. Kohtutäitur kordas vastuses oma otsuses toodud seisukohti, esitamata uusi

asjaolusid ja tõendeid. Avaldajal on olnud võimalik juba kohtule esitatud kaebuses nende osas

seisukohta avaldada. Ka sissenõudja seisukohas ei ole avaldaja kaebuse ja kohtutäituri

vastusega võrreldes midagi uut, mis eeldanuks avaldaja seisukoha küsimist.

Avaldaja ei ole ühegi määruskaebuses nimetatud väidetava menetlusõiguse normi rikkumise

puhul selgitanud, kuidas see võis mõjutada asja lahendust. Avaldaja ei ole määruskaebuses esile

toonud ühtegi faktilist asjaolu, seisukohta või tõendit, mis avaldajal maakohtu väidetavate

rikkumiste tõttu esitamata jäi.

Maakohus lahendas asja kirjalikus menetluses, seega maakohus oleks TsMS § 176 lg 2 kohaselt

pidanud andma enne asjas lahendi tegemist menetlusosalistele tähtaja menetluskulude

nimekirja esitamiseks. Tegemist ei ole aga sellise rikkumisega, mis tingiks maakohtu lahendi

tühistamise. Maakohus jättis põhjendatult kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja

kanda. Seega avaldaja menetluskulud maakohtus hüvitamisele ei kuulu.

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)