3-24-2092/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

5. august 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2092

Haldusasi

SA Päikesekodu Teenused esialgse õiguskaitse taotlus

vaidemenetluse ajaks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: SA Päikesekodu Teenused

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada SA Päikesekodu Teenused taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks

vaidemenetluse ajaks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtule saabus SA Päikesekodu Teenused (edaspidi PKT) 16.07.2024 taotlus

esialgse õiguskaitse rakendamiseks vaidemenetluse ajaks (HKMS § 249 lg 2) – SA

Päikesekodu Teenused 14.07.2024 vaie Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (edaspidi TSTA)

14.06.2024 teavituse nr 1.-13/524 – 1 ja 12.07.2024 vastuse nr 1.-6/524 – 3 kehtetuks

tunnistamiseks. Koos vaidega esitas vaide esitaja ka taotluse peatada TSTA 14.06.2024

teavituse nr 1.-13/524 – 1 ja 12.07.2024 vastuse nr 1.-6/524 – 3 kehtivus vaidemenetluse ajaks

ja palus teostada välja maksmata jäetud lepingujärgsed maksed ja jätkata edaspidiste

lepingujärgsete maksete sooritamisega vastavalt lepingule.

Kaebaja on tasunud esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu summas 20 eurot.

2. Kaebaja toob taotluses välja, et Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (edaspidi TSTA)

14.06.2024 teavituse nr 1.-13/524 – 1 ja 12.07.2024 vastuse nr 1.-6/524 – 3, mille kohaselt

peatati

neile

TSTA

ning

PKT

vahel

sõlmitud

igapäevaelu

toetamise

teenuse

(erihoolekandeteenus - IET) osutamisega seotud ruumide kulude katmise lepingu nr

2424001053IET95071 (edaspidi Leping) maksed ja seati ohtu SA Päikesekodu Teenused

võime jätkuvalt pakkuda erihoolekandeteenust.

2.1. Taotleja toob oma taotluses välja, et esiteks ei ole PKT lepingu täitmisel esitanud TSTA-

le ebaõigeid andmeid ega esitatud arveid moonutanud. Seejuures möönab PKT, et talle

teadaolevalt tekkis arvetega segadus, kuid PKT on omalt poolt TSTA-d sellest koheselt

teavitanud ning palunud abi aruannete korrigeerimisel. Seega ei ole PKT ühelgi juhul esitanud

valeandmeid ega andmete esitamisega viivitanud.

Teiseks leiab PKT, et ta ei ole ka takistanud TSTA-d vahendite kasutamise kontrollimisel ega

kasutanud vahendeid mittesihtotstarbeliselt. Samuti on PKT täitnud kõiki Lepingus

kokkulepitud nõudeid. Lisaks ei näe Leping ega ükski seadus, sh sotsiaalhoolekandeseadus ega

sotsiaalseadustiku üldosa seadus ette seda, et hüvitise väljamaksmise võiks peatada

uurimisasutuse uurimise ajaks. Seejuures ei ole PKT-le teada, kelle või mille suhtes on uurimine

algatatud ja kui kaua see võib kesta.

Kokkuvõttes on kaebaja seisukohal, et kaebus on perspektiivikas ning puudub alus rääkida

ilmsest perspektiivitusest.

2.2. PKT toob välja, et hilisem õiguste kaitse on oluliselt raskendatud. TSTA 14.06.02024

teavitust ja 12.07.2024 vastust võib mõista selliselt, et TSTA on peatanud PKT-le

Lepingujärgse hüvitise väljamaksmise nii juba tekkinud võlgnevuse osas 9 203,42 eurot kui ka

edasiulatuvalt. Seejuures on TSTA jätnud PKT-le tegemata väljamaksed ka 2022. a ja 2023. a

sõlmitud IET lepingute alusel summas üle 50 000 euro. Samal ajal on PKT kohustatud

Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud lepingutest tulenevalt jätkama teenuse osutamist Tallinna

linna elanikele. PKT osutab klientidele teenust Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud lepingu

alusel ning selle lõpetamine on keeruline ja pikaajaline ning eeldab, et isik ei kasuta teenuskohta

vähemalt kahe kuu jooksul (SHS § 80 lg 1 p 1). Samuti ei oleks nendel isikutel võimalik leida

kohe alternatiivset teenuskohta, kuivõrd järjekorrad teenuskohtadele on väga pikad. Teenuse

osutamisega seoses tekivad

PKT-l omakorda kohutused, sh kohustus tasuda igakuist renti ja halduskulusid, mh elektri- vee

jms eest.

2.3. PKT toob kohtule esitatud taotluses välja ka seda, et käesoleval juhul on avalikuks huviks

tema arvates avaliku raha aus ja läbipaistev kasutamine ja erihooldusteenuse jätkuv osutamine

Tallinna linna elanikele. Mõlemad need huvid on tagatud võimalusega hüvitis tagasi nõuda

lepinguliste suhetega ning kaaluvad sisuliselt üles TSTA huvi saada enne maksete jätkamist

selgus arvetega toimunust.

2.4. Kokkuvõtvalt leiab PKT, et esialgse õiguskaitse rakendamine on õiguslikult ja sisuliselt

põhjendatud ja kaitseb ka avalikku huvi.

3. 17.07.2024 kohtunõudega palus kohus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametil esitada

omapoolne seisukoht kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele. 99.07.2024 saabus kohtule

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet vastus kohtunõudele.

3.1. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet on kokkuvõtvalt seisukohal, et kaebaja esialgse

õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, sest puudub kaebuse ese ehk haldusakt, mida vaidlustada ja

seega ka kaebeõigus.

3.2. TSTA 14.06.2024 teavitus nr 1.-13/524 – 1) ja 12.07.2024 vastus nr 1.- 6/524, (edaspidi

teavitus ja vastus) ei ole haldusaktid, vaid 23.02.2024 TSTA ning PKT vahel sõlmitud

igapäevaelu toetamise teenuse (erihoolekandeteenus - IET) osutamisega seotud ruumide kulude

katmise

lepingu

nr

2424001053IET95071

(edaspidi

Leping)

järgsed

teavitused

sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 89 tähenduses. HMS § 71 lg 1 kohaselt on

vaideõiguse kriteeriumiks mh kehtiv haldusakt ning vaideõiguse olemasolu. Vaide esitamise

õigus on menetlusosalisel, kelle õigusi on rikutud või vabadusi piiratud haldusaktiga. PKT

õigused SHS § 89 alusel saadavale hüvitisele tulenevad Sotsiaalkindlustusameti poolt antud

haldusaktitest „Erihoolekandeteenuse saamise suunamisotsus“ (SHS §-d 70, lg 1, lg 2, lg 4, lg

6; 71 lg 1, lg 2, lg 3, lg 6, lg 7; 88 alusel antud ja iga PKT-sse suunatu osas eraldi), mille andmise

menetlusosaline, vastavalt HMS § 11 lõige 1 p 3 on PKT ehk isik, kelle õigusi või kohustusi

haldusakt puudutab (kolmas isik) ja mille alusel on sõlminud TSTA PKT-ga lepingu nr

2424001053IET95071.

3.3. Leping nr 2424001053IET95071 ei ole haldusleping, kuivõrd lepinguga ei anna

haldusorgan üle avaliku võimu volitust. Vaidlusalust sotsiaalteenust osutab kaebaja ka oma

väitel Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud lepingu alusel, mitte TSTA-ga sõlmitud lepingu

alusel. Vaidlusalune leping reguleerib igapäevaelu toetamise teenuse osutamisega seotud

ruumide kulude katmist ja ainult ning ka seda maksekohustuse ülevõtmise teel kolmandatelt

isikutelt. Seega ei saa käsitleda TSTA teatiseid (seisukohad Lepingu täitmisest/mittetäitmisest)

haldusaktidena nii haldusotsuse kui ka halduslepingu mõistes ning samuti PKT poolt 14. juulil

2024. a esitatud pöördumist kui vaiet, põhjusel, et puudub vaidlustatav haldusakt

4. 19.07.2024 saabus kohtule kaebaja täiendav seisukoht seoses Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuameti 19.07.2024 seisukohaga. Selles selgitas PKT täiendavalt oma seisukohti

tekkinud olukorrast ja lepingu täitmisest. Samuti ei nõustunud PKT TSTA seisukohaga, et PKT

ja TSTA vaheline Leping ei ole haldusleping ning TSTA 14.06.2024 teavitus ja 12.07.2024

vastus ei ole haldusaktid (p-d 11-13). PKT ei nõustus TSTA selliste väidetega. PKT jäi selles

osas õiguskaitse taotluses esitatud käsitluse juurde ning palub selles osas kohtul seisukoht

kujundada.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib

halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebus tuleb kohtu hinnangul

HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada, kuna vaidlusaluse lepingu nr 2424001053IET95071

puhul ei ole tegemist halduslepinguga ning TSTA 14.06.2024 teavitus nr 1.-13/524 – 1) ja

12.07.2024 vastus nr 1.- 6/524 ei ole haldusaktid ja kohtul puudub pädevus kaebuse

lahendamiseks. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

6. Kaebaja on kohtule esitanud nõude peatada TSTA 14.06.2024 teavituse nr 1.-13/524 – 1 ja

12.07.2024 vastuse nr 1.-6/524 – 3 kehtivus vaidemenetluse ajaks ja palus teostada välja

maksmata jäetud lepingujärgsed maksed ja jätkata edaspidiste lepingujärgsete maksete

sooritamisega vastavalt lepingule.

7. Kohus, analüüsinud kohtule esitatud dokumente ja seisukohti, nõustub TSTA seisukohaga,

et käesoleval juhul ei toimu vaidemenetlust kaebaja poolt väidetud mõttes ja puudub haldusakt,

mille suhtes vaiet esitada.

Kohus märgib, et on sarnaselt TSTA-ga seisukohal, et vaidlusaluste teatiste aluseks olev leping

ei ole oma iseloomult haldusleping, mis eeldab olemuslikult avaliku võimu volituste teostamise

üleandmist. Vaidlusalune leping on nähtuvalt selle sisust igapäevaelu toetamise teenuse

osutamisega seotud ruumide kulude katmiseks sõlmitud leping ehk see ei anna kaebajale õigust

teostada avalikku võimu, vaid on suunatud olemuslikult ainult igapäevaelu toetamise teenuse

osutamisel tekkivate tsiviilõigusliku iseloomuga ruumide kasutamise kulutuste hüvitamise

korraldamisele. Asjaolu, et lepingupooled on lepingu sõlmimisel ka ise seda lepingut käsitlenud

tsiviilõigusliku lepinguna, nähtub kohtu hinnangul selgelt ja üheselt lepingu punktist 10.3.,

mille kohaselt juhindutakse Lepingu sõlmimisel, täitmisel ja tõlgendamisel Eesti Vabariigis

kehtivatest õigusaktidest ja lepingu täitmisest või tõlgendamisest tulenevad vaidlused, mida ei

õnnestu lahendada poolte kokkuleppel, lahendatakse Harju Maakohtus.

8. Tulenevalt eelnevas punktis tehtud järeldusest nõustub kohus ka TSTA seisukohaga, et

sisuliselt on vaidlustatud teavituse ja vastuse puhul tegemist lepingu punktis 4.1.2. ettenähtud

teavitustega tsiviilõigusliku lepingu teostamisel, mis nähtub ka nende teavituste sisust. Vaidlus

poolte erinevate seisukohtade osas toimunu suhtes tuleb lahendada tõstatud küsimustes

maakohtus, kelle pädevuses on tsiviilõiguslike vaidluste lahendamine.

9. Eeltoodu näitab kokkuvõttes selgesti, et tegemist ei ole halduslepinguga ja sellest tulenevalt

puudub seoses tekkinud olukorraga kaebaja ja TSTA vahel haldusõiguslik suhe, halduskohtul

pädevus vaidlust lahendada ja kaebajal sisuliselt ka kaebeõigus.

10. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks HKMS

§ 121 lg 1 p 1 alusel kaebajale tagastada.

11. Kohus selgitab kooskõlas HKMS § 121 lg 3, et kaebajal tuleb lepingu täitmisel tekkinud

vaidluse lahendamiseks pöörduda vastavalt lepingu punktis 10.3. ettenähtud korrale pärast

poolte vahel kokkuleppega lahendamata lepingu täitmise või tõlgendamise küsimustes Harju

Maakohtu poole, kes on pädev hindama, kas lepingu täitmise peatamine TSTA poolt oli

õiguspärane või mitte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik