1-24-3378/8 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

5. august 2024 Kohtuasja number 1-24-3378 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuasi Kriminaalasi Oleg Viilupi (isikukood 37808122726) süüdistuses karistusseadustiku § 213 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 18. juuni 2024. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Oleg Viilup, apellatsioon

RESOLUTSIOON Jätta Oleg Viilupi apellatsioon Viru Maakohtu 18. juuni 2024. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord Selle määruse saab vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanute või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK

1. Prokuratuur, süüdistatav Oleg Viilup ja tema kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev sõlmisid

4. jaanuaril 2024 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 245 nimetatud kokkuleppe süüdistatava süüditunnistamiseks ning karistamiseks karistusseadustiku (KarS) § 213 lg 2 p 1 järgi.

2. Süüdistus KarS § 213 lg 2 p 1 järgi seisneb selles, et O. Viilup varem varguse ja kelmuse toimepanemise eest Pärnu Maakohtu 6. oktoobri 2023 otsusega nr 1-23-5551 ja Viru Maakohtu

27. jaanuari 2022 otsusega nr 1-22-441 karistatud isikuna varalise kasu saamise eesmärgil ja kasutades kannatanu G.M. le kuuluvat pangakaarti, võttis viimase nõusolekuta ja teadmata tema pangakontolt välja sularaha. 23. veebruaril 2023 võttis O. Viilup välja 50 eurot, millest

10 eurot andis kannatanule, ülejäänud 40 jättis endale. 8. märtsil 2023 kell 11.32 võttis ta välja 500 eurot, kell 11.34 veel 50 eurot ning 11.35 taas 50 eurot. Oma tegevusega tekitas O. Viilup kannatanu G.M. le varalise kahju summas 640 eurot.

3. Viru Maakohtus 18. juunil 2024 toimunud istungil jäi süüdistatav kokkuleppe juurde, selle sisu oli talle arusaadav. Tsiviilhagi summas 640 eurot võttis ta õigeks.

4. Viru Maakohtu 18. juuni 2024. a otsusega tunnistati süüdistatav kokkuleppe järgi süüdi ja teda karistati.

2(2)

5. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav, kes ei nõustu tsiviilhagi maksma. Süüdistuse järgi võttis O. Viilup G.M. kaardilt 8. märtsil 2023. a 500 eurot. Kannatanu kaardi kuulimiit on 300 eurot – seega ta valetas. O. Viilupil palub arvestada enda invaliidsusega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et süüdistataval pole kaebeõigust. Seepärast ei võta kohus seisukohta apellatsiooni sisuliste väidete suhtes. Vaidlustatud otsus tehti kokkuleppemenetluses, kus kaebeõigus on KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumise korral (KrMS § 318 lg 4 ls 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi valesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4 ls 2).

7. Süüdistatava sisuline väide puudutab talle süüks arvatud teo tõendatust. Ringkonnakohus selgitab, et KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud olukord, kus kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, tähendab seda, et kokkuleppes märgitud faktilised asjaolud ei vasta ühelegi kuriteokoosseisule. Apellatsioonikohus peab selle küsimuse lahendamisel võrdlema kokkuleppes toodud teokirjeldust karistusseadustiku eriosa sätte kuriteokoosseisu kirjeldusega ja otsustama, kas kokkuleppes esitatud faktilised asjaolud on selle sättega hõlmatud. Ringkonnakohtul pole võimalust ega pädevust hinnata KrMS § 318 lg 4 mõistes seda, kas kokkuleppesse kirja pandud asjaolud on tõendatud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 2023. a määrus nr 1-22-5228/39, p 33 ja 1. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-70-12, p 8 jj). Ringkonnakohtul ei tekkinud ka kokkuleppe teksti ning KarS § 213 lg 2 p 1 võrdlemisel kahtlust, et kokkuleppes kirjeldatu ei vasta arvutikelmuse koosseisule.

8. Miski ei osuta sellele, et maakohus võis kokkulepet kinnitades ja kokkuleppekohast otsust tehes rikkuda KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lõiget 1. Kokkuleppemenetluses pole kohtuotsuse põhjendamise kohustuse rikkumine reeglina üldse võimalik, sh süüküsimust puudutavas osas (vt otsus nr 1-20-3298/21, p 8 koos viidetega). Seda seetõttu, et kokkuleppemenetluses tehtud otsusele tavaliselt põhjendusi ei lisata, sest KrMS § 249 p-de 1 ja 2 järgi peab kokkuleppemenetluses koostatava kohtuotsuse põhiosas olema kirjas üksnes see, millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ja kokkuleppe sisu. Seega ei kajasta kohtuotsuse põhiosa kokkuleppemenetluses ka näiteks kuritegu kinnitavate tõendite analüüsi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-2-2-13, p 10.1).

9. Maakohtu istungi helisalvestiselt kuuldub, kuidas O. Viilup väidab istungil selgesõnaliselt, et kokkulepe on talle arusaadav, ta sõlmis selle vabal tahtel ja jääb kokkuleppe juurde. Kohus küsis ka täpsustavaid küsimusi tsiviilhagi kohta, mille osas süüdistatav kinnitas kokkuleppes märgitut, s.o tsiviilhagi õigeksvõttu.

10. KrMS § 326 lg 2 p 3 sätestab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel pole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna O. Viilup ei tugine KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud alustele, pole tal KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu tuleb tema kaebus jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)