2-23-136926/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Margo Klaar ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 02.08.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-136926 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X vastu võlgnevuse nõudes Vaidlustatud otsus Harju Maakohtu 19.02.2024 otsus Kaebuse esitaja ja liik X 24.04.2024 apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja): Aktsiaselts PlusPlus Capital, lepinguline esindaja CK Kostja (apellant): X Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON 1. Keelduda menetlusse võtmast kostja X 24.04.2024 apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 19.02.2024 otsuse peale. 2. Jätta kostja 31.07.2024 riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata. 3. Tagastada apellatsioonkaebus kostjale käesoleva määruse jõustumisel. 4. Apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud jätta poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus rahuldas hagi 19.02.2024 otsusega Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (hageja) hagi X (kostja) vastu, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 349,48 €, sissenõudmiskulu 25 €, viivise 35,98 € ja alates 21.10.2023 viivise põhivõlalt 0,05% päevas. Menetluskulud jättis

2 (2) maakohus kostja kanda ja määras hagejale hüvitatavaks summaks 520 €, millelt kohustas kostjat tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates otsuse jõustumisest. 2. Kostja esitas 24.04.2024 apellatsioonkaebuse, millelt ei tasunud riigilõivu. 3. Ringkonnakohtu algatusel ja vahendusel pidasid pooled kompromissi läbirääkimisi enne kostja kaebuse menetlusse võtmise otsustamist, aga ei saavutanud kokkulepet. 4. Ringkonnakohus jättis 11.07.2024 määrusega kaebuse käiguta ja andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sh riigilõivu 140 € tasumiseks. Kostja taotlusel pikendas kohus tähtaega kuni 31.07.2024. 5. Kostja kaebuse puuduseid ei kõrvaldanud, vaid esitas 31.07.2024 riigi õigusabi taotluse. Kostja ei palunud enda vastamist riigilõivu tasumise kohustamist ega ka taotlenud võimalust tasuda lõiv osamaksetega. Ühtlasi ei kõrvaldanud muid 11.07.2024 määruses osundatud puudusi. Ringkonnakohus ei tuvastanud riigilõivu tasumist Maksuja Tolliameti hallatavas infosüsteemis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus keeldub kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle esitajale. Kostja riigi õigusabi taotlus jääb läbi vaatamata ja pooled kannavad ise oma kulud apellatsioonimenetluses. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). 7. TsMS § 637 lg 1 p 3 ja § 340¹ lg 2 ls 1 alusel tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda, sest kostja ei tasunud ettenähtud ulatuses riigilõivu ega kõrvaldanud seda puudust kohtu määratud tähtaja jooksul. Kuigi kostja esitas pikendatud tähtaja jooksul riigi õigusabi taotluse, siis ei taotlenud ta riigipoolset menetlusabi muude menetluskulude kandmisel, sh riigilõivu tasumisel. Hagimenetluses juhindub kohus poolte taotlustest (TsMS § 5 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine, selle ositi tasumise võimaldamine või riigi õigusabi andmine on TsMS § 180 lg 1 p-de 1–3 ja RÕS § 4 lg 1 järgi erinevad menetlusabi liigid, mille taotlemise saab otsustada ainult taotleja ise. 8. Riigilõivu tasumata jätmine on selline menetlustakistus, mis ei võimalda käsitleda kaebust sisuliselt. Seetõttu pole põhjust lahendada kostja riigi õigusabi taotlust ega käsitleda muid 11.07.2024 määruses osundatud puudusi. 9. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleks menetlusse võtmata jäänud apellatsioonkaebuse menetluse kulud üldjuhul jätta apellandi kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta seda hagejale vastamiseks, aga hagejal võisid tekkida kulud kohtu algatusel peetud läbirääkimistel. Need kulud tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel jätta poolte endi kanda. Kokkuvõttes ei ole hagejal apellatsioonimenetluses kulusid, mida tuleks hüvitada. Riigilõivu pole tasutud, mistõttu selle tagastamise küsimust ei teki. Neil kaalutlustel jäävad apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata. 10. TsMS § 696 lg 1 ls 1 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 638 lg 9 ja § 340¹ lg 2 ls 2 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)