2-22-147793/15 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. august 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-147793

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi J K vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

305,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ GS Core (registrikood: 16183586;

asukoht: Jõe tn 2a, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju

maakond) lepinguline esindaja Priit Pööbo

Kostja: J K (isikukood: XXX; elukoht hagiavalduses:

XXX;

tegelik

elu-

ja

viibimiskoht

teadmata,

menetlusdokumendid kätte toimetatud 14.07.2024

avalikult [teadaanne number xx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt OÜ GS Core hagi J K vastu.

2. Välja mõista J K’lt OÜ GS Core kasuks Elektrilevi OÜ, Eesti Energia AS ja kostja

vahel 21.10.2020 sõlmitud elektrienergia ostu-müügi lepingust nr xxx ja võrguteenuse

osutamise lepingust nr xxx tulenev võlgnevus kokku 261,07 eurot (millest 228,09 eurot

põhivõlgnevus ja 32,98 eurot põhivõlalt perioodi 30.06.2020 kuni 22.02.2023 eest

sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Jätta rahuldamata OÜ GS Core hagi J K vastu sissenõudmiskulude 20,00 euro

väljamõistmiseks.

4. Välja mõista J K’lt OÜ GS Core kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna

võla põhiosalt (s.228,09 eurot) alates 24.02.2023 kuni otsuse tegemiseni, so kuni

01.08.2024 k.a summas 38,75 eurot.

5. Välja mõista J K’lt OÜ GS Core kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 228,09

eurot) alates 02.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (kohtuotsuse tegemise seisuga 12,25% aastas).

6. Menetluskulud jätta 92,88% ulatuses J K kanda ja 7,12% ulatuses OÜ GS Core

kanda.

7. Määrata OÜ GS Core põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 220 eurot

(maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 100 euro, 100

Tsiviilasi nr 2-22-147793

2 (6)

eurot hageja lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud),

millest 204,35 eurot mõista J K’lt OÜ GS Core kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on J K kohustatud tasuma OÜ-le GS Core viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

10. Toimetada kostjale J K’le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 5).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või

a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tsiviilasi nr 2-22-147793

3 (6)

1. OÜ GS Core esitas 12.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 308,67 euro saamiseks. Kohus tegi 14.12.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 17.01.2023 kohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. OÜ GS Core (hageja) esitas 23.02.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse J K (kostja) vastu

põhivõlgnevuse 228,09 euro, sissenõudekulude 20,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise

51,71 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 24.02.2023 kuni kohustuse kohase

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palus hageja välja mõista

kostjalt tasutud riigilõiv 100,00 eurot ning õigusabikulud 120,00 eurot.

Esitatud asjaolude kohaselt Elektrilevi OÜ, Eesti Energia AS (esialgne võlausaldaja) ja J K

(kostja) vahel on 21.10.2020 (lõpptähtaeg 31.01.2023) aastal sõlmitud elektrienergia ostu-

müügi nr xxx (elektrienergia müüa Eesti Energia AS) ja võrguteenuse osutamise

(võrguettevõtja OÜ Elektrilevi OÜ) leping nr xxx, mille alusel esialgne võlausaldaja müüs

elektrienergiat ja osutas võrguteenust kostjale tarbimiskohas xxx. Leping xxx oli sõlmitud

tähtajatult. Kostja on jätnud tasumata teenuse osutamise arved nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx.

Leping kostjaga lõpetati esialgse võlausaldaja poolt 10.10.2020. Esialgne võlausaldaja loovutas

lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale 30.08.2021. Kostja on jätnud tasumata

5 arve eest kokku summas 228,09 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivitusintresside tasumist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, summas 32,99 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist

nõuab hageja kostjalt sissenõudekulusid summas 20 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel, kostja on

nõuet kohtuväliselt menetlenud ja kostjale on saadetud 8 meeldetuletuskirja. Hageja palub

lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja jätab määratud ajaks hagile vastamata sh kostjale

menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel ning tunnistada tagaseljaotsus viivitamata

täidetavaks.

3. Kohtu nõudel hageja 07.11.2023 selgitas, et hageja hinnangul on sissenõudekulude

sissenõudmine kostjalt põhjendatud ja tõendatud. Kostjale on saadetud kokku kaheksa

meeldetuletuskirja ning mis ei ületa kokku sissenõudekulusid 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1

eeldused on täidetud. Samuti on varasemas kohtupraktika käigus sissenõudmiskulude nõudeid

rahuldatud. Hageja on kostjale edastanud meeldetuletuskirjad, mis loetakse kättetoimetatuks.

13.11.2023 hageja täpsustas sissenõutavaks muutunud viivise nõuet ja märkis, et see on 32,98

eurot.

4. Pärnu Maakohus võttis 20.02.2024 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded

(teadaande number xxx). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati

hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 28.06.2024. Seega dokumendid loetakse

kostjale kättetoimetatuks 14.07.2024 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg

lõppes 29.07.2024 kell 24:00 (TsÜS § 136 lg 8). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

Tsiviilasi nr 2-22-147793

4 (6)

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud elektrienergia ostu-müügi lepingust nr

xxx ja võrguteenuse osutamise lepingust nr xxx tulenevaid rahalisi kohustusi ning on jätnud

tasumata väljastatud arved nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, mistõttu on teenuse pakkuja lepingud

üles öelnud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita

sellel tähtpäeval. Elektrienergia müüki reguleerib elektrituruseadus (ELTS), mille § 751

sätestab tarbijale esitatava arve tingimused ja § 87 lepingutingimused, sh tasumiseviisid.

Kostjale on arved tasumiseks väljastatud ning kostja ei ole osutatud teenuse eest tasunud. VÕS

§ 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud

loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse 228,09 euro

väljamõistmiseks kostjalt.

8. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500

euro.

Hageja on esitanud sissenõudmiskulude väljamõistmiseks kogusummas 20 eurot, märkides

nõude alusena VÕS § 1132 lg 2 p 1. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest

hagejal alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid

seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et

meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist

kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise

kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja

selle ulatust ka tõendama (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn

2016, lk 580, 581). Hageja on märkinud, et tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega

seotud nõude esitamiseks, samas jättes välja toomata kahju ulatuse. Hagiavalduses puuduvad

viited, et menetlusosalised on sissenõudmiskulude osas kokku leppinud ning hageja ei ole kahju

tekkimist 20 euro ulatuses selgitada ega tõendada. Hagiavalduses asjaolude väljatoomine ning

tõendite esitamine on hageja ülesanne. Seetõttu jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude

rahuldamata.

9. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

Tsiviilasi nr 2-22-147793

5 (6)

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivise

seaduses sätestatud määras, mistõttu kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks

muutunud viivise summas 32,98 eurot.

9.1. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on

viivisenõuded esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viiviseid kindla

summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja nõuab kostjalt viivist seadusejärgses

viivise määras tähtaegselt tasumata summast. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

viivise alates 24.02.2023 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 38,75 eurot (228,09€

x 10,5% / 365kp x 127kp perioodi eest 24.02.2023-30.06.2023 + 228,09€ x 12% / 365kp x

184kp perioodi eest 01.07.2023-31.12.2023 + 228,09€ x 12,5% / 366kp x 182kp perioodi eest

01.01.2024-30.06.2024 + 228,09€ x 12,25% / 366kp x 32kp perioodi eest 01.07.2024-

01.08.2024).

10. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi

esitamisel tasutud riigilõivud kokku 100,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise

vältimatu eeltingimus.

10.1. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 120 eurot

(ilma käibemaksuta). Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga

tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite kogumiseks ja kliendiga

nõupidamine) ja koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks)

kokku 1 töötund. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 100 eurot.

Samuti palub hageja hüvitada maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kohtu hinnangul on

hageja õigusabi kulu ja tasu mõistlik ning põhjendatud ning seetõttu mõistab kostjalt hageja

kasuks hageja lepingulise esindaja kulud 100 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks.

10.2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Tsiviilasi nr 2-22-147793

6 (6)

Kohus rahuldas hagi osaliselt 92,88% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

204,35 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

11. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik