2-24-8145/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-24-8145

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 01.08.2024, Jõgeva Tsiviilasja number 2-24-8145 Tsiviilasi MxxxxxxVxxxx hagi Mxxxx Vxxxxxvastu elatise nõudes Hagihind 2700 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Mxxxxx Vxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx alevik, xxxxxx vald, xxxxxxxxxxxxxmaakond), hageja seaduslik esindaja Kxxxx Šxxxxxxxxx (isikukood: 4xxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alevik, xxxxxxxvald, xxxxx xxxxxx maakond; e-post: xxxxxxxxxxx@gmail.com); Kostja: Mxxxx Vxxxx(isikukood: xxxxxxxxxxx; registreeritud elukoht: xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx alevik, xxxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxx maakond; tegelik elukoht teadmata; e-post: xxxxxxxxxxxxxxx@gmail.com) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile kirjalikult

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Mxxxx Vxxxxxx Mxxxxx Vxxxx kasuks elatis 300 eurot kuus alates 01.04.2024 kuni Mxxxxx Vxxxx täisealiseks saamiseni.

3. Punktis 2 väljamõistetud elatis tuleb tasuda Kxxxx Šxxxxxxxxx pangakontole nr EE372200221029309778 iga kuu 15. kuupäevaks. Makseselgitusse tuleb märkida „Elatisabi“.

4. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kirjaliku kaja otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

2-24-8145

jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“.

Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas 23.05.2024 kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elab hageja alates 2022.a algusest emaga. Kostja ei ela koos hagejaga ega osale lapse ülalpidamiskulude kandmises alates 2023.a algusest. Hageja igakuised kulud on 616,72 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise 300 eurot kuus alates 01.04.2024. 27.05.2024 täpsustas hageja, et nõuab elatist 300 eurot, sest kostja ei ole elatist maksnud pea kaks aastat ning ta ei soovi tagasiulatuvat elatise nõuet esitada. Kostjal puudub töökoht. Hageja esindaja avaldas 27.05.2024 meilis, et tema sissetulekuteks on lapsetoetus 80 eurot ja töötasu alates 20.05.2024 1842,98 eurot. Tartu Maakohtu 29.05.2024.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas teda hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja kinnitas dokumentide kättesaamist 31.05.2024. Kättetoimetamisest 21 päeva jooksul ega hiljem kostja hagile nõuetekohaselt ja sisuliselt ei vastanud.

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus tegi kindlaks järgnevad vaidlustamata asjaolud: Mxxxxx Vxxx (sünd.xxxxxxxxxxx) on MxxxxxVxxxx ja KxxxxxŠxxxxxxxxxxlaps. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3-5 alusel arvutatav miinimumelatis (arvestamata lasterikka pere toetust, laste arv ega pereliikmete arv hageja esindaja peres pole teada) on käesoleval ajal 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 1832 eurot, neist on maha arvestatud pool lapsetoetusest).

2-24-8145

Hageja nõuab kostjalt elatist 300 eurot kuus, mis on ligilähedane miinimumelatisele. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama. Kostja ei vastanud sisuliselt hagile ega esitanud elatisenõudele põhjendatud vastuväiteid. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel veelgi allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 300 eurot kuus alates 01.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta lapse ema pangakontole. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets kohtunik