3-24-2230/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS J õ h v i k o h t u m a j a K OH TU MÄ Ä RU S

Kohtuasja number 3-24-2230 Määruse kuupäev

1. august 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi Jaak Reinomäe riigi õigusabi taotlus

RESOLUTSIOON

Jätta Jaak Reinomäe riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Viru Vangla kinnipeetav Jaak Reinomägi esitas 31. juulil 2024 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja selgituse kohaselt vajab ta riigi õigusabi selleks, et jätkata oma õiguste kaitsmist pärast seda, kui ta 22. augustil 2024 vanglast vabaneb. Viru Vangla menetluses on mitmed tema pöördumised, mille lahendamise tähtaeg saabub pärast tema vanglast vabanemist. Õigusabita võib vangla jätta pöördumistele vastamata. Ta on püüdnud oma õiguste kaitset tagada, aga vangla on teda takistanud, jättes rahuldamata tema taotlused väljastada tema elektrooniliselt esitatud pöördumised. Samas pole tal võimaldatud tööd teha, et tal oleks võimalik väljatrükkide eest tasuda. Samuti on vangla takistanud teda tõendite kogumisel. Tal puudub vanglast vabanedes elukoht ja ta ei tea, mis temast saab. Samuti on õigusabi vajalik selleks, et ta saaks alustada toimingutega, mis tagavad tema hakkamasaamise vabaduses. Ilmselgelt ei garanteeri 20 eurot, mis talle vanglast vabanedes antakse, õiguskuulekat elu.

2. Kohus mõistab, et J. Reinomägi on esitanud riigi õigusabi taotluse enda esindamiseks halduskohtumenetluses, et kaitsta oma õigusi vaidlustes vanglaga (RÕS § 4 lg 3 p 5).

3. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

3-24-2230

4. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Kohus ei pea J. Reinomäele riigi õigusabi andmist põhjendatuks, sest ta on suuteline ise oma õigusi kaitsma.

J. Reinomäe taotlusest ei nähtu asjaolusid, mis osutaksid riigi õigusabi andmise vajadusele. Kohtule teadaolevalt on J. Reinomägi esitanud aastate jooksul hulgaliselt kaebuseid ning on suutnud kaitsta oma õigusi nii kinnipeetavatele kohalduvas kohustuslikus kohtueelses menetluses kui ka halduskohtumenetluses. Seepärast pole kohtul kahtlust, et J. Reinomägi on võimeline kaitsma oma õigusi vaidlustes Viru Vanglaga ka vabaduses viibides. Kinnipeetava vanglast vabanemine ei mõjuta tema esitatud pöördumiste lahendamist vanglas. Kohus selgitab taotlejale, et juhul, kui ta vajab pärast vangistusest vabanemist oma õiguste kaitseks dokumente, mis on vangla käsutuses, saab ta taotleda vanglalt nende väljastamist või taotleda kohtumenetluse käigus, et kohus nõuaks dokumendid vanglalt välja.

Riigi õigusabi antakse isikule seoses konkreetse menetlusega haldusorganis või kohtus (RÕS § 4 lg 2). Pelgalt asjaolu, et J. Reinomäel ei pruugi vanglast vabanedes olla elukohta, ei tingi riigi õigusabi vajadust, sest riigi õigusabi sisuks on isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine. Abivajavale isikule eluruumi tagamise kohustus on kohaliku omavalitsuse üksusel (sotsiaalhoolekande seaduse § 41 lg 1). Samuti ei ole riigi õigusabi võimalik saada selleks, et korraldada oma majanduslikku toimetulekut.

5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J. Reinomäe taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen