2-24-1270/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada hageja P T ja kostja L O vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: Hageja ja kostja on kokku leppinud kaasomandi lõpetamises selliselt, et poolte
Legislator headnote
AI generated2-24-1270/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kinnitada hageja P T ja kostja L O vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: Hageja ja kostja on kokku leppinud kaasomandi lõpetamises selliselt, et poolte
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Antero Maksing
Määruse kuupäev
31. juuli 2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-1270
Tsiviilasi
P T hagi L O vastu kaasomandi lõpetamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: P T (isikukood xxx), lepinguline esindaja
vandeadvokaat Anne Värvimann
Kostja: L O (isikukood xxx)
Menetlustoiming
Menetluse uuendamine, kompromissi kinnitamine ja
menetluse lõpetamine (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada hageja P T ja kostja L O vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1. Hageja ja kostja on kokku leppinud kaasomandi lõpetamises selliselt, et poolte
kaasomandis olev kinnistu, aadressil xxx (registriosa nr xxx) (edaspidi Kinnistu)
jääb L O ainuomandisse viisil, et L O omandab P Tle kuuluva kaasomandi osa
(50%) hinnaga 65 000 eurot.
1.2. L O kohustub kandma käesoleva kompromissi p-s 1.1 märgitud hüvitise P T
arveldusarvele nr xxx kolme päeva jooksul käesoleva kompromissi osas kohtu
poolt kompromissi kinnitava määruse tegemisest.
1.3. Kui L O ei tasu P Tle käesoleva kompromissi p-s 1.1 märgitud hüvitist täies
ulatuses (3) päeva jooksul käesoleva kompromissi osas kohtu poolt kompromissi
kinnitava kohtumääruse tegemisest, on P Tl õigus käesolevast kompromissist
taganeda ja taotleda kohtumenetluse jätkamist.
1.4. P T kohustub andma oma nõusoleku Kinnistu kaasomandi ½ osa omandi,
aadressil xxx asuvast xxx V kinnistust (registriosa nr xxx) L Ole üleandmiseks
ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx teises jaos senise
omaniku kande P T kohta kustutamiseks ja ainuomaniku L O sisse kandmiseks
tingimusel, et L O on tasunud P Tle kaasomandi kaotuse eest 65 000 eurot.
1.5. P Tl on õigus keelduda kinnisasja omandiõiguse üleandmiseks tahteavalduse
andmisest kuni L O poolt P Tle 65 000 euro tasumiseni.
1.6. Riigilõivu kinnistusraamatu kande muutmise eest tasub L O.
1.7. Esemed, mis paiknevad Kinnistul ja Kinnistul asuvates hoonetes, kaasa arvatud
jäätmed, kuuluvad alates L Ole Kinnistu ainuomandi ülemineku päevast L Ole
ning P T ei kohustu Kinnistult mitte midagi ära viima, likvideerima ega
2-24-1270
2 (3)
hüvitama.
2. Uuendada tsiviilasja menetlus.
3. Lõpetada tsiviilasja menetlus.
4. Jätta poolte kokkuleppel kõik menetluskulud poolte endi kanda.
5. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tagastada pool hagiavalduselt
tasutud riigilõivust ehk 210 eurot P T arveldusarvele nr xxx.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1. Kohtu menetluses on hageja hagi kaasomandi lõpetamiseks. Kostja esitas 03.06.2024
vastuse hagile koos vastuhagi ja kompromissettepanekuga. Kohus peatas 11.06.2024
määrusega tsiviilasja menetlus pooleliolevate kompromissiläbirääkimiste tõttu.
2. Pooled esitasid 31.07.2024 kohtule kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja asjas
menetluse lõpetada.
KOHTU PÕHJENDUSED
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 esimese lause alusel uuendab kohus
peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui
menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Menetlus loetakse uuendatuks
uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega (TsMS § 361 lg 3). Uuendatud menetlus
jätkub sealt, kus see pooleli jäi (TsMS § 361 lg 4). Kohus leiab, et tulenevalt kompromissi
saavutamisest on menetluse peatamise alus ära langenud ning peatatud menetlus tuleb
uuendada.
4. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on
sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled
menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus
kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi
kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause
kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega
või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete
ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole
2-24-1270
3 (3)
alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on kinnitanud
teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest
poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.
5. TsMS § 430 lg 6 sätestab, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina
asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist.
6. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad kõik menetluskulud poolte
endi kanda.
7. TsMS § 150 lg 2 p 1 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui
pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Seega on hageja taotlus poole
riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja tasus hagi esitamisel
riigilõivuna 420 eurot, sellest tagastamisele kuulub 210 eurot.
8. Kostjal on TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel õigus taotleda vastuhagilt tasutud riigilõivu
tagastamist. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal
riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).
9. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Antero Maksing
kohtunik