Legislator Case Law & Legislation
2-24-1270/6 AI generated

2-24-1270/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-1270/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada hageja P T ja kostja L O vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: Hageja ja kostja on kokku leppinud kaasomandi lõpetamises selliselt, et poolte

Legislator headnote

AI generated

2-24-1270/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kinnitada hageja P T ja kostja L O vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: Hageja ja kostja on kokku leppinud kaasomandi lõpetamises selliselt, et poolte

Keywords

AI generated
termination agreement withdrawal following settlement changed financial circumstances revocation of the composition agreement negotiation and conclusion commutation of sentence
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Määruse kuupäev

31. juuli 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-1270

Tsiviilasi

P T hagi L O vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: P T (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Anne Värvimann

Kostja: L O (isikukood xxx)

Menetlustoiming

Menetluse uuendamine, kompromissi kinnitamine ja

menetluse lõpetamine (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja P T ja kostja L O vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Hageja ja kostja on kokku leppinud kaasomandi lõpetamises selliselt, et poolte

kaasomandis olev kinnistu, aadressil xxx (registriosa nr xxx) (edaspidi Kinnistu)

jääb L O ainuomandisse viisil, et L O omandab P Tle kuuluva kaasomandi osa

(50%) hinnaga 65 000 eurot.

1.2. L O kohustub kandma käesoleva kompromissi p-s 1.1 märgitud hüvitise P T

arveldusarvele nr xxx kolme päeva jooksul käesoleva kompromissi osas kohtu

poolt kompromissi kinnitava määruse tegemisest.

1.3. Kui L O ei tasu P Tle käesoleva kompromissi p-s 1.1 märgitud hüvitist täies

ulatuses (3) päeva jooksul käesoleva kompromissi osas kohtu poolt kompromissi

kinnitava kohtumääruse tegemisest, on P Tl õigus käesolevast kompromissist

taganeda ja taotleda kohtumenetluse jätkamist.

1.4. P T kohustub andma oma nõusoleku Kinnistu kaasomandi ½ osa omandi,

aadressil xxx asuvast xxx V kinnistust (registriosa nr xxx) L Ole üleandmiseks

ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx teises jaos senise

omaniku kande P T kohta kustutamiseks ja ainuomaniku L O sisse kandmiseks

tingimusel, et L O on tasunud P Tle kaasomandi kaotuse eest 65 000 eurot.

1.5. P Tl on õigus keelduda kinnisasja omandiõiguse üleandmiseks tahteavalduse

andmisest kuni L O poolt P Tle 65 000 euro tasumiseni.

1.6. Riigilõivu kinnistusraamatu kande muutmise eest tasub L O.

1.7. Esemed, mis paiknevad Kinnistul ja Kinnistul asuvates hoonetes, kaasa arvatud

jäätmed, kuuluvad alates L Ole Kinnistu ainuomandi ülemineku päevast L Ole

ning P T ei kohustu Kinnistult mitte midagi ära viima, likvideerima ega

2-24-1270

2 (3)

hüvitama.

2. Uuendada tsiviilasja menetlus.

3. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

4. Jätta poolte kokkuleppel kõik menetluskulud poolte endi kanda.

5. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tagastada pool hagiavalduselt

tasutud riigilõivust ehk 210 eurot P T arveldusarvele nr xxx.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Kohtu menetluses on hageja hagi kaasomandi lõpetamiseks. Kostja esitas 03.06.2024

vastuse hagile koos vastuhagi ja kompromissettepanekuga. Kohus peatas 11.06.2024

määrusega tsiviilasja menetlus pooleliolevate kompromissiläbirääkimiste tõttu.

2. Pooled esitasid 31.07.2024 kohtule kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja asjas

menetluse lõpetada.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 esimese lause alusel uuendab kohus

peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui

menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Menetlus loetakse uuendatuks

uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega (TsMS § 361 lg 3). Uuendatud menetlus

jätkub sealt, kus see pooleli jäi (TsMS § 361 lg 4). Kohus leiab, et tulenevalt kompromissi

saavutamisest on menetluse peatamise alus ära langenud ning peatatud menetlus tuleb

uuendada.

4. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause

kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega

või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete

ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole

2-24-1270

3 (3)

alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on kinnitanud

teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest

poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.

5. TsMS § 430 lg 6 sätestab, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina

asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist.

6. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad kõik menetluskulud poolte

endi kanda.

7. TsMS § 150 lg 2 p 1 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui

pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Seega on hageja taotlus poole

riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja tasus hagi esitamisel

riigilõivuna 420 eurot, sellest tagastamisele kuulub 210 eurot.

8. Kostjal on TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel õigus taotleda vastuhagilt tasutud riigilõivu

tagastamist. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal

riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

9. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing

kohtunik