4-24-1353/16 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse

kuupäev

31. juuli 2024 Kohtuasja number 4-24-1353 Kohtukoosseis kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuasi U.Q süüdistuses § 201 lg liiklusseaduse ( ) LS 2, § 223 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 19. aprilli 2024 otsus Apellatsiooni esitaja U.Q (isikukood XXX) Teised apellatsioonimenetluse pooled Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri eriasjade uurija Anastassia Kevask Menetluse vorm kirjalik

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 19. aprilli 2024 otsus muutmata ja selle peale esitatud apellatsioon

rahuldamata.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse koostamisest.

PÕHIOSA

M

enetluse käik

1. 18. aprillil 2024 koostatud väärteoprotokolli kohaselt juhtis U.Q 17. aprillil 2024 kell 14.42 Narvas Kreenholmi 6 juures mootorsõidukit, omamata selleks juhtimisõigust – see oli temalt karistusena ära võetud. Juhtides Narvas Võidu prospekt 2 juures Mercedes-Benz E280 CDI (reg-nr XXX ), ei veendunud U.Q enne (reg-nr XXX Škoda Fabiast ) möödumist selle manöövri ohutuses ega hoidnud viimasega külgvahet. Seetõttu toimus sõidukite vahel külgkokkupõrge, mille tagajärjel tekkis Škoda Fabia omanikul varaline kahju.

U.Q Kirjeldatud viisil pani U.Q lahkus sündmuskohalt. toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2, § 223 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi.

2

2. U.Q peeti 17. oktoobril 2021 kell 14.45 väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 44 lg

1 p 3 alusel kinni.

Maakohtu otsus

3. Viru Maakohtu 19. aprilli 2024 otsusega tunnistati U.Q LS § 201 lg 2 ning LS § 223 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati KarS § 63 lg 1 alusel 10 päeva pikkuse arestiga. Samuti tunnistas kohus U.Q süüdi LS § 237 lg 1 järgi, mille eest mõistis karistuseks 5 päeva aresti. VTMS § 44 lg 3 ja karistusseadustiku (KarS) § 68 lg 2 alusel arvestati aresti kandmise algust alates U.Q kinnipidamisest 17. aprillil 2024. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeris kohus süüteo toimepanemise vahendiks olnud -Benz E280CDI sõiduauto Merzedes . Kohtu põhjendused olid kokkuvõetult järgmised.

4. Vaidlust ei ole selles, et U.Q juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit Mercedes-Benz (reg- XXX ). märgiga U.Q-l puudus mootorsõiduki juhtimisõigus: Politsei ja Piirivalveameti 12. veebruari 2024 väärteootsuse - ga nr 231524000399 see võeti temalt neljaks kuuks ära. U.Q ütlustest nähtub, et ta oli juhtimisõiguse puudumisest teadlik. Samasuguse rikkumise eest on U.Q alles hiljaaegu, s.o 12. märtsil 2024 karistatud. Sellest hoolimata asus ta 17. aprillil 2024 taas mootorsõidukit juhtima seda tegi ta kavatsetult. –

5. U.Q

17. aprillil seina ja püüdis sõita 2024 kell 14.42 Narva linnas Võidu prospektil N.P. juhitud ent

Škoda Fabia vahelt läbi, põrkas viimasele otsa, põhjustades sellega liiklusõnnetuse. Seda ei eita ka U.Q , tuues põhjuseks mittemärkamise – ta lootis sõidukist mööda sõita. ei veendunud manöövri ohutuses ega hoidnud Škoda Fabiaga ohutut U.Q külgvahet. Samas oli möödumine raskendatud, kuna paremal pool oli sein. U.Q pani teo toime kergemeelsusega: ta lootis oleks otsasõitu vältida, kuid tähelepanelikuma käitumisega suutnud

-s 1 mootorsõidukite kokkupõrke ära hoida. Järelikult täitis U.Q LS § 223 lg sätestatud koosseisu.

6. LS § 169 põhjal järeldub, et liiklusõnnetuses osalenud sõidukid peavad jääma sündmuskohale. U.Q nii ei sõnul märkas ta temale otsa sõitnud sõiduki teinud N.P. .

juhina naeratavat noormeest. U.Q on selgitanud, et ta märkas teise sõiduki juhina naisterahvast. Seega olid sõidukid teineteisele väga lähedal. Liiklusõnnetuse toimumist kinnitas ka U.Q. ta tundis Sündmuskohalt lahkumist põhjendas ta paanika ja hirmutundega – hirmu politseikoerte ees. Kohtu meelest lootis U.Q avariikohast lahkumisega vastutusest pääseda. Järelikult rikkus U.Q LS § 169 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 237

lg-

s 1 sätestatud väärteo. U.Q pani süüteo toime otsese tahtlusega.

7. Õigusvastasust süüd välistavaid asjaolusid ei esine. ega

8. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. LS § 201 lg

2 ettenähtud väärteo -s toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. LS § 223 lg sätestatud väärteo -s 1

sooritamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. U.Q on juhtimisõiguseta isikuna sõidukit ju tides põhjustanud liiklusõnnetuse, tekitades h teisele isikule varalise kahju

. Need väärteokoosseisud täitis ta ühe teoga.

9. Liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine on eraldiseisev väärtegu, seega tuleb KarS § 63 lg 3 sätteid kohaldades mõista karistus selle väärteo eest eraldi. LS § 237 lg 1 ettenähtud väärteo

3 toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

10. Rahalise karistuse määramine, juhtimisõiguse äravõtmine ega aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole a on jätkanud varasemalt puhul tulemuslik olnud. T U.Q liiklusalaste süütegude toimepanemist. Varasemad rahatrahvid on tasumata jäänud. Seetõttu tuleb talle kohaldada aresti.

11. Kuna U.Q pani ühe teoga toime kaks erinevat väärtegu (LS § 201 lg 2 ja LS § 223 lg 1), on tema süü suur. Liiklusnõuete eiramise tagajärjel tekkis teisel isikul varaline kahju. Kuna aga tegemist on esimese vabadusekaotusliku karistusega, on põhjendatud mõista arest alla sanktsiooni keskmist määra. Neil kaalutlustel karistas kohus U.Q-d LS § 201 lg 2 järgi 10

päeva, LS § 237 lg 1 järgi aga 5 päeva pikkuse arestiga.

12. U.Q-d on varem liiklusalaste rikkumise eest karistatud viiel korral, sealhulgas sõidukiiruse ületamise, liiklusnõuete muu rikkumise ning juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest. Varasemalt määratud rahatrahvid on U.Q-l tasumata. Politseija Piirivalveameti 12. veebruari 2024 otsusega karistati U.Q-d mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Sellest hoolimata juhtis U.Q taas 11. märtsil 2024 sõidukit. Viru Maakohtu 12. märtsi 2024 otsusega karistati U.Q LS § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi 7 päeva pikkuse arestiga, mis asendati 7 tunni üldkasuliku tööga. Seegi karistus U.Q-le mõju ei avaldanud. Neil asjaoludel on põhjust karta, et U.Q võib samalaadsete süütegude toimepanemist jätkata elgalt põhikaristusega teda edasisele õiguskuulekusele mõjutada ning p ei saa. Kui isik on oma süstemaatilise õigusvastase käitumisega näidanud, et tema valduses olev mootorsõiduk on tema enda käitumise iseärasuse tõttu kaasliiklejatele jätkuvalt ohtlik, on see selge argument tema omandiõiguse riive lubatavuse kasuks. Järelikult on sõiduki konfiskeerimine põhjendatud.

13. Ehkki liiklusregistri andmete kohaselt on sõiduauto omanik U.Q vanaema E.M. , nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et sõiduki tegelik omanik on U.Q . E.M. sõnul on kõnesolev sõiduk tema lapselapse oma. Tema küll andis oma abikaasaga U.Q-le raha auto soetamiseks, kuid U.Q ostis selle

sõiduki ise. Sõiduki ainuke võti on U.Q käes, tema tasub kindlustuse eest ning käib tehnoülevaatustel. U.Q ise andis kohtuistungil auto kuuluvuse osas vastuolulisi ütlusi. Esmalt väitis ta, et sõiduauto omanik on vanaema, hiljem selgitas, et sõidukit kasutab tema sõber, kellele ta plaanib sõiduki müüa. U.Q ütlused, justkui plaaniks ta

sõidukit müüa, näitavad, et tegelik võim sõiduki üle on temal ehk tegemist on faktiliselt U.Q-le kuuluva sõidukiga. 17. aprillil 2024 viibis U.Q sõidukis üksinda. Niisiis kummutavad kogutud tõendid liiklusregistri omanikukande õigsuse

presumptsiooni ning annavad aluse väita, et süüteo toimepanemise vahend kuulub tegelikkuses U.Q-le. Seega tuleb sõiduauto U.Q varana KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida.

Apellatsioon

14. 29. aprillil 2024 esitas U.Q Viru Maakohtu 19. aprilli 2024 otsuse peale apellatsiooni, taotledes kohtuotsuse tühistamist konfiskeerimist puudutavas osas. U.Q märgib, et auto

on talle väga oluline ning lubab ennast parandada. Kuni juhilubade saamiseni ta autorooli ei istu. Auto kirjutab ta

juhtimisõigust omava sugulase nimele ja paneb sõiduki garaaži seniks, kuni ta load tagasi saab.

4 Ringkonnakohtu seisukoht

15. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust selle üle, et väärteoprotokollis U.Q on kirjeldatud väärteod toime pannud. Ka ringkonnakohus leiab, et menetlusalusele isikule etteheidetavad korrektselt. Ka ei ole apellatsioonikohtu teod on tõendatud ning kvalifitseeritud meelest eksitud J. Jevgorovile ebasoodsas suunas talle aresti mõistes. U.Q vaidlustab oma kaebuses , paludes kohtul auto temalt konfiskeerimata. üksnes konfiskeerimisotsustust jätta Niisugune taotlus jääb aga edutuks.

16. Maakohus leidis õigesti, et – Mercedes-Benz E280CDI kuulub U.Q-le ja seda seisukohta U.Q ka ei vaidlusta.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et U.Q süütegude toimepanemise asjaolud näitavad, et ta on kaasliiklejate jaoks ohtlik: ta juhtis mootorsõidukit ajal, mil , põhjustas sellega avarii ning lahkus ta poleks seda tohtinud teha seejärel sündmuskohalt. Taolise tegevusega ei ohustanud ta mitte üksnes kaasliiklejate õigushüvesid, vaid põhjustas seeläbi ka . Arvesse tuleb võt reaalse kahju ta sedagi, et tegemist pole U.Q . Teda on korduvalt erinevate liiklusalaste esimese õigusrikkumisega rikkumiste eest karistatud: varemgi ta on ületanud sõidukiirust, juhtinud ilma juhtimisõigust omamata mootorsõidukit ning rikkunud liiklusnõudeid. muid Senised karistusmeetmed on osutunud kuigi Politseija Piirivalveameti 12. viljatuks. Maakohus tõi asjakohaselt välja, et veebruari 2024 otsusega U.Q-lt võeti mootorsõiduki juhtimisõigus neljaks kuuks ära, tabati ta vaid kuu aega hiljem ( l 2024) taas autoroolist.

11. märtsi Viru Maakohtu 12. märtsi 2024 otsusega karistati U.Q LS § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi küll arestiga, asendati mis

üldkasuliku tööga ei suutnud teda õiguskuulekale teele suunata , kuid seegi . Neil asjaoludel on kõigiti põhjust karta, et U.Q võib samalaadsete süütegude toimepanemist jätkata

ning pelgalt karistuslike meetmete abil teda liiklusrikkumistest hoiduma panna ei saa. Seetõttu on sõiduki konfiskeerimine U.Q suhtes proportsioonis tema seniste rikkumistega. Proportsionaalsusnõude rikkumist ei saa rajada ka auto väärtusele: lasti välja juba Mercedes 2008. aastal (tl 29) ehk see ei maksa sadu tuhandeid ega isegi mitte kümneid tuhandeid eurosid

– eeldatavasti on selle sõiduki turuhind paar tuhat (mõni tuhat) eurot.

U.Q lubadus parandada

enda käitumist ringkonnakohut ei veena – see jääb paljasõnaliseks ning puudub tõsiseltvõetav alus seda uskuda. Niisiis on Mercedese konfiskeerimine KarS § 83 lg 1 kohaselt lubat . av

17. Toodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 145 lg st 1 ja § 147 lg 1 p st 1, jätab - -

ringkonnakohus Viru Maakohtu 19. aprilli 2024 otsuse muutmata ja selle peale esitatud apellatsiooni rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)