2-24-6979/6 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht 31.07.2024 Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-6979 Tsiviilasi T.K hagi K.K vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised: Hageja: T.K (isikukood xxx Elukoha aadress: xxx Kostja: K.K (isikukood xxx Elukoha aadress: xxx Kohtuistung 31.07.2024

RESOLUTSIOON

1. Lahutada T.K ja K.K abielu.

2. Taastada T.K varem kantud perekonnanimi P.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Edastada jõustunud kohtuotsus registrikande tegemiseks vallavalitsusele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

2 (3) sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud T.K esitas hagi K.K vastu abielu lahutamiseks pidevate erimeelsuste tõttu. Kohus võttis asja menetlusse ning andis kostjale võimaluse vastata hagile istungil. 17.07.2024 istungil teatas kostja, et temale lahutust vaja ei ole, aga tal ei lasta enam elada. Hageja leidis, et abielu saaks lahutada ka perekonnaseisuametis, aga üksi seda teha ei saa. Ühtlasi ilmnes, et pooltel võib olla vajalik ka ühisvara jagamine. Kohus andis pooltele võimaluse abielu lahutamiseks perekonnaseisuametis ning vara jagamise küsimuse arutamiseks ning määras uue istungiaja. 31.07.2024 istungil teatasid pooled, et jagavad vara ilmselt kokkuleppel, st seda nõuet kohtule ei esitata. Hageja soovis jätkuvalt abielu lahutamist ning kostja nõustus sellega.

Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 sätestab, et abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 1 sätestab, et abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Kuigi PKS § 67 lõikes 2 sätestatud abielusuhete lõppemise eeldust teadaolevalt ei esine, on pooled kinnitanud abielusuhete lõppemist. Pooltel oli pärast eelmist istungit ka võimalus järele mõelda, kuid mõlemad kinnitasid soovi abielu lahutamiseks. Seetõttu on võimalik järeldada, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutada.

Hageja soovib istungil avaldatu kohaselt pärast lahutust enda abielueelset perekonnanime „P“. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime. NS § 11 lg 2 p 1 sätestab, et taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Päringust rahvastikuregistrile selgus, et hageja abielu eel viimati kantud perekonnanimi oli P. Seega on võimalik hageja taotlus rahuldada.

PKS § 66 punkti 2 kohaselt lõppeb abielu kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 456 lg 2 punkti 1 kohaselt jõustub maakohtu otsus eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud.

3 (3) Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 (hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise) jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. TsMS § 455 lg 2 sätestab, et kui kohtuotsusega on muudetud registrisse kantavaid isikuandmeid, saadab kohus kohtuotsuse ärakirja registripidajale. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 48 lg 1 p 2 sätestab, et abielulahutuse registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse abielueelne nimi, kui abikaasa taastas abielu lahutamisel perekonnanime nimeseaduse kohaselt. Kohus edastab jõustunud kohtulahendi vallavalitsusele kande tegemiseks (PKTS § 3 lg 1; lg 2 p 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik