1-23-6585/74 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

17. juuli 2024.a Tartu, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-23-6585 (23261050204)

Kohtunik

Heli Sillaots

Kohtuistungisekretär

Jane Oidsalu

Kriminaalasi

10.11.2023.a saabus kohtusse

üldkorras menetluses

Eelistung ja kohtu alla andmine

Aivar Nõgel süüdistuses KarS § 120 lg 1, KarS § 121 lg

2 p 2, 3, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi

lühimenetluses

06.12.2023

Ringkonnaprokurör

Kannatanud

Süüdistatava kaitsja

Süüdistatav

Evelin Merilaine

N.Y, J.M – ei esitanud tsiviilhagi

Kaire Hänilene – vandeadvokaat, riigi õigusabi

korras

AIVAR NÕGEL

isikukood 37509155712, XXX kodanik

kindla elukohata, menetluse kestel on viibinud

XXX XXX (J.T juures), XXX (enda laste ja endise

xxxxxxxxxxx ning laste ema elukohas)

endise xxxxxxxxxxx J.M kinnitusel Aivar Nõgel

tema juures XXX ei ela, kuid käib sinna laste juurde (III,

160), Aivar Nõgel elab sõbra J.T juures XXX (III, 160)

emakeel eesti keel, põhiharidus, töökoht puudub, vallaline

x last endise xxxxxxxxxxx J.M-iga

kriminaalkorras karistatud 19.12.2018 Tartu Maakohtu

kohtuotsusega nr 1-18-10256 KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

3-aastase vangistusega, millest kuulus kohesele

ärakandmisele 4 kuud vangistust, mida kandis 03.09.2018

- 03.01.2019, ülejäänud karistus 2 aastat 8 kuud

vangistust jäi tingimisi 3-aastase katseajaga

kriminaalhooldusele allutamisega, 19.12.2018 -

18.12.2021 katseaeg

05.-

07.05.2023

käesolevas

kriminaalasjas

kahtlustatavana kinnipeetav, tõkendita

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Aivar Nõgel KarS § 120 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa)

kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Aivar Nõgel KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks)

aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Aivar Nõgel KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks)

aasta vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista Aivar Nõgelile

liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel, seoses kriminaalasja menetlemisega lühimenetluses, vähendada

2 aastat vangistust 1/3 võrra, s.o 8 kuu vangistuse võrra ja karistuseks jääb 1 (üks) aasta

4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Aivar Nõgeli eelvangistuses 05.-07.05.2023.a viibitud 3

(kolm) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud

27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel, seoses katseajal 06.08.2021.a kuriteo toimepanemisega,

suurendada 1 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust Aivar Nõgelile Tartu Maakohtu

19.12.2018.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-10256 karistuseks mõistetud

vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 (kahe) aasta 8 (kaheksa) kuu vangistuse võrra, ja

mõista Aivar Nõgelile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) aastat 11 (üksteist)

kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KrMS § 414 lg 1 alusel teatab kohus pärast kohtuotsuse jõustumist Aivar Nõgelile

kirjaliku teatisega tema elukoha aadressile, millal ning millisesse vanglasse tal tuleb

3 aasta 11 kuu 27 päeva vangistuse kandmiseks ilmuda.

KrMS § 414 lg 2 alusel loetakse 3 aasta 11 kuu 27 päeva vangistuse kandmise algust

Aivar Nõgeli vanglasse karistuse kandmisele saabumisest.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Aivar Nõgelilt riigituludesse menetluskuluna kokku

2538.84 € (kaks tuhat viissada kolmkümmend kaheksa eurot kaheksakümmend neli senti),

milline summa koosneb järgmistest kuludest:



276.96€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4; II, 119-

122, 128-130)



1031.88 € riigi õigusabi kulu kohtumenetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4; III, 97-100, 164-

165)



1230€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2)

Menetluskulu 2538.84€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga

99924700020558 ühele järgmistest kontonumbritest:



SEB PANK EE351010052031000004



SWEDBANK EE522200221013264447



LUMINOR BANK EE401700017002872300



LHV PANK EE957700771001523585

Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-23-6585, menetluskulu 17.07.2024.a Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada töökohata ja kindla sissetulekuta ning 4 lapse

ülalpidamise kohustusega Aivar Nõgelil menetluskulu 2538.84€ tasuda ositi – pärast

kohtuotsuse jõustumist tasuda 12 kuu kestel iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt

211 eurot 57 senti kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2,

KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga –

menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul tasumata jätmisel

edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb

kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.

Süüdistatava Aivar Nõgeli kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene 17.07.2024.a taotluse

(III, 164-165) alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid (asukoht Tartus Paju tn 2) kasuks 665.88 eurot

(sellest käibemaks on 120.08€) vandeadvokaat Kaire Hänilene süüdistatava Aivar Nõgeli

kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses kriminaalasja üldmenetluses ja sellele

järgnenud lühimenetluses osutatud õigusabi eest.

ASITÕENDID

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde toimikusse kõik heli- ja

videosalvestised:



XXXa avaliku ruumi turvakaamera 20.02.2023 videosalvestis ühel DVD-R

plaadil (I, 23)



10.05.2023.a kannatanu J.M ülekuulamisprotokolli lisaks olev videofail ühel

DVD-R plaadil (II, 11a)



05.05.2023.a Häirekeskuse lühinumbrile 112 J.M tehtud telefonikõne

helisalvestis ühel CD-R plaadil (II, 14a)



05.05.2023.a patrullpolitseinike vormikaamerate videosalvestised ühel DVD-R

plaadil (II, 20a)



25.04.2023.a Häirekeskuse lühinumbrile 112 tehtud telefonikõne helisalvestis

ühel CD-R plaadil (II, 50a)

KOHTUOTSUSE EDASTAMINE

Kohtuotsus edastada prokurörile, süüdistatava kaitsjale ning kannatanutele N.Y-le ja J.M-ile.

Süüdistatavale edastada kohtuotsus koos makseinfoga.

Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks:



vanglale 3 aasta 11 kuu 27 päeva vangistuse Aivar Nõgeli suhtes kohaldamiseks



pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas

TEAVITUSED

Kannatanu J.M soovib:



saada teavet Aivar Nõgeli vahistamise ja tema vahi alt vabastamise kohta



saada teavitust Aivar Nõgeli ennetähtaegse vabastamise ning kinnipidamisasutusest

põgenemise kohta

Kannatanu N.Y kohta ei ole kriminaalasja toimikus andmeid selle kohta, et tema sooviks

saada eeltoodud teavitusi.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1

alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 3 p 2 alusel ei saa

prokuratuur apellatsiooni esitada lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui

üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus

olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.

Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 01. augustiks 2024.a kella 16-ks juhul, kui pooled

ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas

apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul

tervikotsuse teatavakstegemisest arvates.

Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse

pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315

lg 7 alusel ei koostata.

PÕHIOSA

SÜÜDISTUSAKT

10.11.2023.a saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuurist Tartu Maakohtusse üldkorras

menetlemiseks kriminaalasi nr 23261050204 Aivar Nõgel süüdistuses karistusseadustiku

(KarS) § 120 lg 1, KarS § 121 lg 2 p 2, 3, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi (III, 1-13).

Kohtumenetluses sai kriminaalasja numbriks 1-23-6585 ja see määrati kohtunik Heli

Sillaotsa menetlusse.

Süüdistusakti punktis 3 kajastatu kohaselt ei ole kannatanud tsiviilhagi esitanud (III, 2).

Süüdistusaktis kajastatud süüdistused (III, 8-9) on alljärgnevad.

Aivar Nõgelit süüdistatakse selles, et tema 06.08.2021 hommikul, viibides oma elukohas

XXX XXX asuva elumaja teise korruse magamistoas, kasutas tahtlikult füüsilist vägivalda

xxx J.M suhtes, mille käigus lõi J.M-ile korduvalt rusikaga näkku, pigistas käega J.M

suupiirkonnast ja tiris juustest. Aivar Nõgel põhjustas oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega

J.M-ile valu ja tervisekahjustuse - turse ja hematoomi paremal pool kulmupiirkonnas.

Aivar Nõgelit süüdistatakse selles, et tema 2022. aasta jaanuarikuus täpselt tuvastamata

kuupäeval õhtusel ajal, viibides oma elukohas XXXas XXX asuva elumaja teise korruse

magamistoas, kasutas tahtlikult füüsilist vägivalda xxxxxxxxxxx J.M suhtes, mille käigus

lõi J.M rusikaga vastu rindkeret ja seejärel jalaga vastu puusa. Aivar Nõgel põhjustas oma

eelkirjeldatud tahtliku tegevusega J.M-ile valu ja tervisekahjustuse - hematoomi vasakul

roiete piirkonnas.

Aivar Nõgelit süüdistatakse selles, et tema 20.02.2023 kella 13.30 paiku XXXas Jaama pst

2b asuva Maxima XX parklas kasutas tahtlikult füüsilist vägivalda xxxxxxxxxxx J.M xxx

N.Y´i suhtes, mille käigus üritas jõuga tõmmata xxxxxxxxxxxle J.M-ile kuuluvast

sõiduautost Chrysler Grand Voyager registreerimismärgiga XXX välja J.M xxx a N.Y-d

ning selle ebaõnnestumisel lõi N.Y-d kahel korral lahtise käega vastu vasakut põske. Aivar

Nõgel põhjustas oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega N.Y-le valu ja tervisekahjustuse –

pea muude osade pindmise vigastuse (marrastuse põse alaosas vasakul, punetuse põsel ja

verejooksu huulest).

Sellega pani Aivar Nõgel toime KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise,

kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt.

Aivar Nõgelit süüdistatakse selles, et tema 25.04.2023 kella 15.47 ajal ähvardas tahtlikult

telefoni teel XXXas XXX viibinud xxx xxxxxxx J.M tervisekahjustuse tekitamisega,

lubades J.M-il kaela ära murda. J.M tunnetas Aivar Nõgeli tegevuse tõttu ohtu oma elule

ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Aivar Nõgel oli ärritunud, ta

on ettearvamatu käitumisega ja on varasemalt korduvalt vägivaldselt käitunud. Aivar Nõgel

põhjustas oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega J.M-ile hirmutunnet ja kahjustas tema

vaimset heaolu.

Aivar Nõgelit süüdistatakse selles, et tema 05.05.2023 kella 11.45 paiku, olles eelnevalt

tarvitanud narkootilist ainet amfetamiini ja sisenenud labidaga ilma nõusolekuta xxxxx

xxxxxxxxxxx J.M elukohta XXXas XXX, ähvardas tahtlikult J.M tapmisega ja viibutas

selle käigus metallist otsaga labidat J.M suunas. J.M tunnetas Aivar Nõgeli tegevuse tõttu

ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Aivar Nõgel

oli ärritunud, ettearvamatu käitumisega ja hoidis käes löögivalmis metallist otsaga labidat

ning oli ka varasemalt J.M ähvardanud ja korduvalt vägivaldselt käitunud. Aivar Nõgel

põhjustas oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega J.M-ile hirmutunnet ja kahjustas tema

vaimset heaolu. Aivar Nõgel lõpetas ähvardamise, kui sekkus nende X-aastane xxxxxx

C.K.R ja palus tal lõpetada.

Sellega pani Aivar Nõgel toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta

ähvarduse täideviimist.

Aivar Nõgelit süüdistatakse selles, et tema 05.05.2023 kella 11.45 paiku tungis tahtlikult

terrassi juures oleva välisukse avamise teel J.M tahte vastaselt ebaseaduslikult J.M elukohta

XXX XXX.

Sellega pani Aivar Nõgel toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

valdaja tahte vastaselt hoonesse ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud

elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega.

KAITSEAKT

Kaitseakti (III, 33-34) kohaselt ei tunnista Aivar Nõgel ennast temale esitatud süüdistuses

süüdi. Aivar Nõgel eitab J.M ja N.Y löömist. Samuti ei tunnista Aivar Nõgel J.M

ähvardamist 05.05.2023. 25.04.2023 süüdistuse episoodi osas on Aivar Nõgel seisukohal, et

ta võis kasutada ähvardava sisuga sõnu, kuid ta ei mõelnud ähvardusi tõsiselt ja tema arvates

ei olnud kannatanul põhjust karta ähvarduse täideviimist.

Kaitsja leiab, et 25.05.2023 vormistatud vaatlusprotokoll (2 kd lk 16-21) on lubamatu tõend,

kuna sisaldab isikute ütlusi, sh sellise isiku ütlusi, keda ei ole kohtueelsel uurimisel üle

kuulatud ning kelle ütlused ei ole ka süüdistusakti kohaselt süüdistust kinnitavaks tõendiks.

Kaitsja ei soovi esitada täiendavaid tõendeid ja ei taotle täiendavate tunnistajate kohtusse

kutsumist. Aivar Nõgeli elukoht on XXXas. Tal ei ole hetkel töökohta, mistõttu on Aivar

Nõgelil keeruline käia kohtuistungitel xxxx Tartusse. Ta arvas, et eelistungile saab ta Tartu

kohtumajja tulla, kuid järgmistel kohtuistungitel palub ta võimaluse korral osaleda tehnilise

lahenduse abil Valga kohtumajast. (III, 33-34)

EELISTUNG

Eelistung toimus 06.12.2023.a ja sellest võtsid osa süüdistatav Aivar Nõgel, kaitsja Kaire

Hänilene riigi õigusabi osutamise korras ja prokurör Evelin Merilaine (III, 35-38: eelistungi

protokoll).

Eelistungil selgitas kohus süüdistatavale menetlusliike ja süüdistatav Aivar Nõgel jäi

seisukohale, et jääb üldmenetlus (III, 36).

Eelistungil avaldas süüdistatav Aivar Nõgel, et elab õe juures XXX. Tel nr süüdistusaktis ja

e-post on seal õiged. Isikuandmeid süüdistusaktis millegagi täiendada ei soovi. Süüdi ennast

ei tunnista. (III, 36).

Eelistungil kooskõlastati, et esimene kohtuistungi päev on v, et seal elavad isikud üle

kuulata ja teine istungipäev on Tartus, kus toimub kohtuvaidlus ja süüdistatav saab soovi

korral osaleda kaugülekuulamisega. Süüdistatav avaldas, et tuleb teisel kohtuistungi päeval

Tartusse kohtuistungile kohale.

KOHTU ALLA ANDMINE

06.12.2023.a määrusega andis kohus Aivar Nõgeli kriminaalasjas nr 1-23-6585

(23261050204) kohtu alla talle süüdistusaktis esitatud süüdistuses KarS § 120 lg 1, KarS

§ 121 lg 2 p 2, 3, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi (III, 39-41).

Eelistungil taotlusi ei esitatud.

Üldmenetluse kohtuistungi ajaks jäi:

06. veebruaril 2024, algusega kell 10 Valga kohtumajas (Valgas Kesk tn 12)

kohtusaalis nr 2 (ruum nr 215) – Valgas elavate isikute ülekuulamine

07. veebruaril 2024, algusega kell 10 Tartu kohtumajas (Tartus Kalevi tn 1)

kohtusaalis nr 347 (III korrusel)

KOHTUISTUNG, ELETROONILISE VALVE KOHALDAMISE VÕIMATUS

06.02.2024.a toimunud kohtuistungil soovisid pooled läbirääkimisteks vaheaega ja kohus

seda neile võimaldas (III, 53-56: kohtuistungi protokoll). Pooled jõudsid kokkuleppele, et

edasiselt jätkata kriminaalasja menetlemisega lihtmenetluses – kas kokkuleppemenetluses

või lühimenetluses. Pooled saavutasid kokkuleppe selles, et Aivar Nõgeli vabadusse jäämise

eelduseks on tema allutamine elektroonilisele valvele, milleks tuleks kontrollida Aivar

Nõgeli õe elukohta, kas see on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks.

Aivar Nõgel avaldas 06.12.2024.a kohtuistungil, et elab õe juures XXX. Selle elukoha järgi

hakkaks käima ka elektrooniline valve, kui seda kohaldada. Järgmiseks korraldavaks

kohtuistungi ajaks kooskõlastati tunnine aeg 19.02.2024 kell 09-10.

13.02.2024.a Tallinna Vangla vastuskirjas teatati, et elektroonilise valve kohaldamine

XXX aadressile ei ole võimalik, kuna vajalik nõusolek puudub, sest üks elukoha

ühisomanikest ei andnud selleks nõusolekut (III, 66-69).

19.02.2024 kell 09-10 kohtuistungit ei toimunud seoses kohtuniku haiglas viibimisega ja see

kohtuistungi aeg tühistati (III, 70-71).

Uueks korraldava kohtuistungi ajaks sai 29.02.2024 kell 09 (III, 72).

29.02.2024.a korraldaval istungil (III, 80-82: kohtuistungi protokoll) oli süüdistatav kohal.

Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene avaldas, et vahepealset aega on Aivar

Nõgel kasutanud selleks, et leida teist elukohta, kus kriminaalhooldusametnik saaks

kontrollida elektroonilise seadme paigaldamise võimalust. Oli lootus, et oma laste ema J.M

juures võimalik elada, kuid tänaseks on selgunud, et seda võimalust ei ole.

Kaitsja avaldas, et täna on Aivar Nõgel öelnud, et on olemas nõusolek tema tuttava

elukohas: XXX. Korteri omanik on J.T ja telefoni nr XXX . Korter on tühi ja J.T nimel.

29.02.2024.a korraldaval istungil esitas kaitsja taotluse, et kohus teeks veelkord kirja

kriminaalhooldusosakonnale, kontrollimaks, kas sellele aadressile on võimalik elektroonilist

valveseadet paigaldada.

Prokurör sellele kaitsja taotlusele vastuväiteid ei esitanud (III, 80-82: kohtuistungi

protokoll).

29.02.2024.a korraldaval istungil avaldas kaitsja, et Aivar Nõgel soovib kriminaalasja

lahendada lühimenetluses. Aivar Nõgelil tuleb kirjalikult oma lühimenetluse taotlus

vormistada. Kaitsja tegi ettepaneku, kokku leppida lühimenetluse istungi aeg.

Prokurör kinnitas, et on lühimenetlusega nõus. Ka kaitsja oli nõus lühimenetlusega.

Kohus selgitas, et käesoleval hetkel saab paika panna lihtsalt istungiaja, kuna lühimenetluse

kohaldamist ei saa ette ära otsustada olukorras, kus seaduse nõuded lühimenetluse

kohaldamiseks on täitmata – pole süüdistatava kirjalikku taotlust lühimenetluseks ja pole

kohtueelse menetluse toimikut kohtule esitatud.

29.02.2024.a korraldaval istungil kooskõlastati kohtuistungi ajaks 24. aprill 2024 kell 10

Tartus J. Liivi tn 4 kohtumajas kohtusaalis nr 112.

29.02.2024.a koostas süüdistatav Aivar Nõgel kohtule adresseeritud pöördumise, milles

palub lahendada kriminaalasi nr 1-23-6585 lühimenetluse korras (II, 132). Selle

süüdistatava taotluse edastas prokuratuur kohtule koos kohtueelset menetlust kajastava

kriminaalasja toimikuga, mis on kahes köites. Kohus nummerdas kriminaalasja toimiku

köited järgmiselt:



I ja II köide kajastavad kohtueelset menetlust



III köide algab süüdistusakti üldmenetluses kohtusse saabumisega ja kajastab

kohtumenetlust

29.02.2024.a andis süüdistatav Aivar Nõgel kohtule allkirja selle kohta, et on teadlik

kohtuistungi ajast 24.04.2024 kell 10 kohtusaalis nr 112 (III, 83). Sama allkirjaga kinnitas

süüdistatav Aivar Nõgel ka seda, et on teadlik istungile mõjuva põhjuseta ilmumata jäämise

võimalikest tagajärgedest – rahatrahv kuni 3200 eurot, 5 päeva aresti, sundtoomine,

tagaotsitavaks kuulutamine, tõkendi muutmine, vahistamine (III, 83). Sama allkirjaga

kinnitas süüdistatav Aivar Nõgel ka seda, et kui ta ei saa kohtusse ilmuda, tuleb tal sellest

viivitamata kohtule teatada, selgitada ilmumata jäämise põhjused ja esitada seda kinnitavad

tõendid, haigestumisel tuleb esitada arstitõend. (III, 83)

07.03.2024.a Tallinna Vangla vastuskirjas (III, 102-106) teatati, et ilmselt on Aivar Nõgel

eksinud aadressiga, kuna kinnistusraamatu andmetel asub XXX aadressil õmblusvabrik ning

J.T telefoni teel kontakteerudes ja kinnistusraamatu andmetel asub J.T kuuluv eluruum

aadressil XXX . J.Tei andnud nõusolekut enda elukohta elektroonilise valve kohaldamiseks.

Seetõttu ei ole Aivar Nõgeli suhtes võimalik elektroonilist valvet kohaldada. (III, 102-106)

24.04.2024. a kohtuistungile Aivar Nõgel ei ilmunud. 24.04.2024 kell 07:08 kohutule

saadetud e-kirjas avaldas Aivar Nõgel, et ei saa tervislikel põhjustel kohtuistungil füüsiliselt

osaleda, elektroonilise valve seadme võib paigaldada aadressile XXX, milleks nõusolek on

olemas (III, 118). Ühtegi tõendit Aivar Nõgel enda pöördumisele istungile tervislikel

põhjustel ilmumata jäämise kohta esitada ei olnud.

24.04.2024.a korraldaval istungil (III, 120) avaldas süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Kaire

Hänilene, et helistas Aivar Nõgelile ja Aivar Nõgel avaldas seda, et neil oli üks lastest haige

olnud ja tõenäoliselt sai ta lapselt nakkuse, helistas hommikul perearstile, kes väljastas talle

ravimid. Kaitsja kohtule avaldatu kohaselt selgitas ta Aivar Nõgelile, et kohtuistungile

ilmumata jäämiseks peab esitama kohtule selle kohta arstitõendi, mispeale Aivar Nõgel

lubas kohe uuesti perearstile helistada ja temalt ka seda tõendit paluda. Kaitsja avaldas

kohtule, et Aivar Nõgel ütles talle, et on haige ja ei ole võimeline täna kohtuistungile tulema.

Kaitsja taotles kohtuistung edasi lükata ja lugeda Aivar Nõgeli kohtusse mitte ilmumine

põhjendatuks.

24.04.2024.a istungil (III, 120) avaldas süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene

ka seda, et Aivar Nõgel selgitas talle seda, et tal on olemas laste emalt ehk J.M-ilt nõusolek

elektroonilise valve paigaldamiseks sellesse elukohta, kus elab J.M koos oma lastega ehk

XXX. Aivar Nõgel palus teha kohtule taotlus, et kohus pöörduks veelkord

kriminaalhooldusosakonda, et kriminaalhooldusosakond kontrolliks üle selle, kas J.M

nõusolek elektroonilise valve seadme paigaldamiseks on olemas ja kas XXX on sobilik

elektroonilise valve paigaldamiseks.

24.04.2024.a istungil (III, 120) avaldas prokurör, et temal täiendavat informatsiooni ei ole,

kuid viimane kokkupuude kannatanuga oli enne eelmist kohtuistungit ja siis kannatanu

avaldas, et ta ei soovi, et Aivar Nõgel tema juurde elama tuleks, aga võib-olla on ajas see

seisukoht muutunud.

Prokurör avaldas, et kuivõrd Aivar Nõgel on avaldanud, et ta on haigestunud ja on väitnud

seda, et on pöördunud arsti poole, siis tõenäoliselt saab Aivar Nõgel saata arstitõendi ja siis

on Aivar Nõgelil mõjuv põhjus istungile mitte ilmumiseks. (III, 120)

24.04.2024.a istungil kinnitasid prokurör ja kaitsja, et asja edasiselt menetleda

lühimenetluses. Kaitsja kinnitas, et tal ei ole ka muud informatsiooni. Kaitsjal ei ole

andmeid, et Aivar Nõgel oleks oma seisukohta muutnud. Kaitsja kinnitas, et edasiselt saab

kriminaalasja lühimenetluses arutada. (III, 120)

24.04.2024.a istungil määras kohus lühimenetluses toimuva kohtuistungi ajaks 12. juuni

2024 kell 10. (III, 120)

30.04.2024.a Tallinna Vangla vastuskirjas teatati, et elektroonilise valve kohaldamine

XXX aadressile ei ole võimalik, kuna vajalik nõusolek puudub, sest elukoha omanik J.M ei

andnud selleks nõusolekut (III, 134-137).

12.06.2024. a kohtuistungile Aivar Nõgel ei ilmunud. 12.06.2024 kell 06:41 kohutule

saadetud e-kirjas avaldas Aivar Nõgel:

„Seoses lapse lõpetamise ja majanduslikke raskustega ei ole mul võimalik ilmuda Tartu

kohtusse. Kas ei ole võimalik kohtuistungit läbi viia XXX kohtumajas?“

12.06.2024.a kell 11:15 saatis ringkonnaprokurör Evelin Merilaine kohtule alloleva e-kirja:

„Helistasin pärast kohtuistungit kannatanu J.M-ile kell 10.30 telefoninumbril xxxxxxxxx .

Kannatanu kinnitas, et oli kohtuistungist teadlik, kuid unustas kohtule kinnituse edastada.

Kannatanu sõnul suhtles ta täna hommikul oma xxxx xxxxxxxxxxx ja laste isa Aivar

Nõgeliga ning kui ta küsis, kas Aivar Nõgel kohtuistungil ei peaks täna olema, siis Aivar

Nõgel vastas talle, et mis sina selle pärast muretsed. J.M sõnul pole kellelgi nende lastest

täna kooli või lasteaia lõpetamisega seotud aktust. Vanimal tütrel on küll täna kooliaasta

viimane päev, kuid lapsevanemad pole sellega seotud.

J.M sõnul Aivar Nõgel tema juures ei ela, kuid lastega seoses käib tema juures. J.M sõnul

peaks Aivar Nõgel elama sõbra juures.

Teavitasin kannatanut ka järgmise kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Kannatanu lubas

meeles pidada, et kohtukutse saamisest kohut teavitada.

Seejärel suhtlesin politseiga, kust sain info, et Aivar Nõgel peaks käesoleval ajal elama

sõbra J.T juures aadressil XXX.“

12.06.2024. a kohtuistungil määras kohus lühimenetluse istungi ajaks 17. juuli 2024.a kell

10:



Tartu kohtumajas (Tartus J.Liivi tn 4) I korrusel asuvas kohtusaalis nr 112 – seal

osalevad kohtuistungil kohtunik, istungisekretär, prokurör



Valga kohtumajas (Valgas Kesk tn 12) kohtusaalis nr 2 (ruum nr 215) –

süüdistatav ja soovi korral ka kannatanud saavad osaleda sealt kohtuistungil

kaugülekuulamisega videokonverentsi põhimõttel

12.06.2024. a kohtuistungil määras kohus, et süüdistataval Aivar Nõgelil on võimalik

kohtuistungist osa võtta Valga kohtumajast kaugülekuulamisega videokonverentsi

põhimõttel või tulla kohtuistungile kohale Tartu kohtumajja. Süüdistataval tuleb enda

kaitsjaga kooskõlastada, kas kaitsja osaleb kohtuistungil Tartu või Valga kohtumajas.

12.06.2024. a trahvimismäärusega kohaldas kohus 24.04.2024.a ja 12.06.2024.a

kohtuistungitele trahvi hoiatusel mõjuva põhjuseta ilmumata jäänud süüdistatava Aivar

Nõgeli suhtes KrMS § 138 lg 1, KrMS § 138¹ lg 1,3 alusel tema distsiplineerimiseks

rahatrahvi 320 (kolmsada kakskümmend) eurot riigituludesse (III, 146-151).

12.06.2024. a määruses selgitas kohus, et KrMS § 138¹ lg 4 kohaselt ei vabasta Aivar

Nõgelile määratud rahatrahv 320 eurot teda kohtuistungile ilmumise kohustusest. Kui

kohtuistungile ilmumise kohustust ka pärast trahvi määramist ei täideta, võib määrata uue

trahvi. (III, 146-151)

17.07.2024.a kohtuistung lühimenetluses toimus ja sellest võtsid osa süüdistatav Aivar

Nõgel, tema kaitsja Kaire Hänilene ning prokurör Evelin Merilaine.

Kannatanud J.M ja N.Y 17.07.2024.a kohtuistungil ei osalenud. Kannatanud olid

kohtuistungi ajast ja kohast teadlikud (III, 154, 158-160) ja kohtule kohtuistungiks taotlusi ei

esitanud. KrMS § 236 lõikes 2 on sätestatud, et lühimenetluses kannatanu kohtuistungile

ilmumata jäämine ei takista kriminaalasja kohtulikku arutamist. KrMS § 236 lg 2 alusel

menetles kohus kriminaalasja lühimenetluses kannatanute osavõtuta.

Kohtumenetluse käigus jäi prokurör süüdistuse juurde ja seda ei muutnud ning süüdistusest

ei loobunud.

Süüdistatav ennast talle esitatud süüdistuses osas, millises kannatanuks on J.M, süüdi ei

tunnistanud. Süüdistuses, milles kannatanuks on N.Y, tunnistas süüdistatav ennast süüdi

osaliselt, võttes õigeks selle, et lõi küll N.Y, kuid mitte näkku, vaid vastu kätt. Süüdistatav

Aivar Nõgel jäi lühimenetluse kohaldamise taotluse juurde. Süüdistatav Aivar Nõgel ei

taotlenud lühimenetluses peetaval kohtuistungil, et teda kohtus süüdistatavana üle kuulataks.

Kohtuvaidluses taotles prokurör Aivar Nõgeli suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist

ning tema karistamist:



KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega



KarS § 120 lg 1 järgi 9 kuu vangistusega



KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistusega

KarS § 64 lg 1 alusel taotles prokurör Aivar Nõgelile kuritegude kogumi eest karistuseks

2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel, seoses kriminaalasja lahendamisega

lühimenetluses, taotles prokurör karistuse vähendamist 1/3 võrra, s.o 8 kuu vangistuse võrra,

ja karistuseks mõista 1 aasta 4 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel lugeda ära

kantuks eelvangistuses 05.-07. mai 2023 viibitud 3 päeva. Karistusest jätta kanda 1 aasta

3 kuud 27 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel taotles prokurör suurendada 1 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust Aivar

Nõgelile Tartu Maakohtu 19.12.2018.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-10256

karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 (kahe) aasta 8 (kaheksa) kuu

vangistuse võrra, ja mõista Aivar Nõgelile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm)

aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

Kaitsja oli kohtuvaidluses seisukohal, et süüdistused tema kaitsealuse vastu on alusetud,

kuna need on tõendamata. Kaitsja taotles Aivar Nõgeli suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse

tegemist. Juhul kui kohus aga peaks tegema süüdimõistva kohtuotsuse, siis taotles kaitsja

Aivar Nõgelile prokuröri taotletust kergemat karistust. Kaitsja taotles kaitseaja sisse jääva

06.08.2021.a teo eest rahalist karistust ning katseajast väljapoole jäävate tegude eest

kohaldada tingimisi vangistust katseajaga kriminaalhooldusele allutamisega.

Menetluskulude osas taotles kaitsja kohaldada ositi tasumist.

Kannatanud kohtuvaidluses ei osalenud, kuna nad kohtuistungile ei ilmunud.

Süüdistatav jäi viimases sõnas seisukohale, et ta on kõik õigesti teinud, etteheited talle on

alusetud ning kannatanute ja tunnistaja ütlustest pole põhjendatud lähtuda, asjas puuduvad

süüdistust kinnitavad tõendid, s.h puuduvad kannatanute ja tunnistaja ütlusi kinnitavad

tõendid.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtu hinnangul on asjas olemas küllaldased ja veenvad tõendid, mis kinnitavad Aivar

Nõgelile esitatud süüdistuste põhjendatust. Kriminaalasjas puuduvad süüdistatava käitumise

õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kohus teeb süüdistatava suhtes süüdimõistva

kohtuotsuse.

Käesolevas kriminaalasjas on kannatanuteks süüdistatava xxx xxxxxxxx ja tema nelja

xxxxxxxxx xxxxxxxxx J.M ning süüdistatava endise xxxxxxxxxxx J.M xxx N.Y.

Süüdistuste sisust nähtub, et need paigutuvad nn koduvägivalla juhtumite alla. Üldteada

olevalt on just koduvägivallaga seonduvad juhtumid ühed kõige enam kõrvaliste pilkude

eest varjatud kuriteod. Sageli esimesed koduvägivalla juhtumid politseisse ja sealt edasi

kohtusse ei jõuagi, sest kannatanu vaikib need kodurahu huvides maha ja üritab kooselu

kõigele vaatamata teise poolega jätkata. Käesolev kriminaalasi ei ole sellest erand. Ka see

kriminaalasi jõudis politsei menetlusse alles pärast varasemate juhtumite toimumist, kui

kannatanuks osutus Aivar Nõgeli xxxxxxxxxxx J.M xxx N.Y , kes kuriteosündmusest

politseile kohe teada andis ja politsei asus aktiivselt tegutsema, mille käigus muuhulgas J.M

tunnistajana ülekuulamisel selgus, et Aivar Nõgel on olnud varasemalt vägivaldne ka enda

xxxxxxxxxxx J.M suhtes.

Sellele vaatamata, et politsei asus 20.02.2023.a juhtumit, milles kannatanuks on N.Y,

koheselt aktiivselt menetlema ja Aivar Nõgel kuulati 06.03.2023.a kahtlustatavana üle,

järgnesid Aivar Nõgeli poolt tema xxxxx xxxxxxxxxxx J.M suhtes uued kuriteod

25.04.2023.a ja 05.05.2023.a.

Üldteada olevalt on ka koduvägivalla juhtumid need, millised on ühed kõige raskemini

tõendatavad. Sageli on tegemist sõna sõna vastu juhtumitega ning tõendeid koduvägivalla

põhjustaja vastu napib. Käesolevas kriminaalasjas on aga lisaks kannatanute ütlustele teisigi

tõendeid, mistõttu tõendeid kogumis hinnates pole kohtul alust kahelda kannatanute ütluste

tõele vastavuses. Seetõttu osas, millises Aivar Nõgeli kahtlustatavana antud ütlused satuvad

vastuollu kannatanute ütlustega ja nendega kooskõlas olevate teiste tõenditega, kohus Aivar

Nõgeli ütlustest ei lähtu ja jätab need kui ebausaldusväärsed kõrvale ning rajab kohtuotsuse

kannatanute ütlustele ja nendega kooskõlas olevale tõendite kogumile.

06.08.2021 XXXXXXXXXXX J.M KEHALINE VÄÄRKOHTLEMINE

Rahvastikuregistrist nähtub, et Aivar Nõgel ja J.M on vallalised, kuid neil on kokku x ühist

last, kõik alaealised (II, 64-80; III, 14-16, 22-24).

KrMS § 37 lg 3 ja KrMS § 71 lg 1 p 5 kohaselt on kahtlustatavaga püsivas kooselus oleval

isikul õigus keelduda ütluste andmisest.

Käesolevas kriminaalasjas andis J.M esmakordselt ütlused 21.02.2023.a, kui ta andis ütlused

tunnistajana kuriteoasjas, milles 20.02.2023.a sündmuse osas on kannatanuks tema xxxx

N.Y.

21.02.2023.a tunnistaja J.M ütluste (I, 15-17) algusosast nähtub, et ta on teadlik õigusest,

keelduda ütluste andmisest talle lähedase kahtlustatava Aivar Nõgeli vastu, kuid kuna tema

elukaaslane Aivar Nõgel on sooritanud kuriteo tema xxx N.Y suhtes, siis annab

vabatahtlikult ütlused (I, 16). Nendest 21.02.2023.a J.M antud ütlustest (I, 15-17) nähtub, et

Aivar Nõgel on ka tema suhtes varasemalt olnud vägivaldne, on mitmel korral kutsunud

kohale patrulli. Politsei on teda küsitlenud. Need vahejuhtumid on lõppenud sellega, et

Aivar Nõgel on mingi aeg kodust välja kolinud. Hiljem on ta aga lubanud Aivari tagasi

xxxxx juurde, kuna Aivar lubas käituda paremini. Pärast tema ja Aivari vahelisi tülisid on

tema poole pöördunud ohvriabi ja pakkunud abi. Pärast eilset 20.02.2023.a juhtumit xxxxx

N.Y-ga pöördus ise ohvriabi poole. Praegu elavad Aivariga lahus. Ei tea, kus Aivar praegu

elab. Aivar on helistanud ja soovinud ära leppida.

J.M 21.02.2023.a antud ütlustega (I, 15-17) selle kohta, et Aivar Nõgel on ka tema suhtes

varasemalt olnud vägivaldne, mistõttu ta on mitmel korral kutsunud kohale patrulli ja

politsei on teda küsitlenud, on kooskõlas lähisuhtevägivalla infolehtedelt (II, 25-34)

nähtuv:



16.08.2018 kell 16:15:17 teate saabumise aeg, sündmuskoht XXXas XXX , peretüli

xxxxx juuresolekul, ohver J.M ja vägivallatseja Aivar Nõgel, lähisuhtevägivalla

teate sisu: lapse isa hakkas last sikutama ja tõmbas naist, mees tõmbas last autost

välja ja oli lapse xxxxxxn vägivaldne; tunnistajaks J.M, kes on J.M õde; politsei

sündmuskohale saabudes istus J.M koos lastega (x-aastane ja x-kuune) sõidukis ja

Aivar seisis auto kõrval ja karjus. Sõimlemine ja süüdistamine oli vastastikune. Auto

juures seisis ka J.M-i xxx H, kes nuttis. Tüli oli alguse saanud asjaolust, et J.M

plaanis koos lastega minna Tartusse. Aivari asemel võttis ta kaasa oma xx H. See ei

meeldinud Aivarile sugugi. Laste isana soovis ka tema osaleda väljasõidul. J.M-i

arvates Aivar ärritub kergesti ja ei osale laste kasvatamises. J.M soovib, et Aivar

nende juurest ära koliks. Osapooled rahustatud. J.M koos laste ja õega sõitsid

Tartusse. Aivar jäi koju. Kõik osapooled kained. (II, 25-26)



05.04.2022 kell 18:23 teate saabumise aeg, sündmuskoht XXX XXX , peretüli laste

juuresolekul, peres x last, kannatanu J.M ja vägivallatseja Aivar Nõgel; korduv

füüsiline vägivald; käest kinni võtmine, tundis valu; kannatanu jäi koju ja võttis

ühendust ohvriabi kriisitelefoniga; vägivallatseja lahkus ise; tüli oli alguse saanud

sellest, et J.M oli Aivari käest küsinud, et kus palk on, kuna J.M on viimased 2 kuud

ise maksnud oma palgast ja lasterahadest arveid. Selle peale Aivar ägestus ja oli siis

J.M-i vasakust käest kinni võtnud. J.M-i sõnul oli neil peres ka varasemalt olnud nii

füüsilist kui ka vaimset vägivalda. (II, 27-28)



10.02.2023 kell 16:48 toimumise aeg, sündmuskoht XXXas XXX, peres x last,

psüühiline väärkohtlemine, teatajaks kannatanu J.M, kannatanul tervisekahjustus

puudub ja ta jäi sündmuskohale, kannatanu võttis ühendust ohvriabi kriisitelefoniga;

vägivallatseja Aivar Nõgel, kellele kohaldati kirjalikult viibimiskeeldu, seotud

isikuteks alaealist last: xx.xx.xxx sündinud E.M.N, xx.xx.xxxx sündinud A.A.N,

xx.xx.xxxx sündinud J.T.N, xx.xx.xxxx sündinud R.E.N; laste ema J.M palus abi,

sest laste isa tuli ukse taha ja tahtis ukse akent kiviga puruks lüüa, mees agressiivselt

meelestatud ja politsei poolt kehtestati 12-tunnine viibimiskeeld antud aadressile.

Naine oli väga hirmul. Lapsed viibisid juhtumi juures. Vägivaldses perekonnas

üleskasvamine võib ohustada lapse vaimset, füüsilist ja sotsiaalset arengut. Kasutati

vormikaamerat. Vajalik kohe uus kontroll, kuna J.M kardab Aivarit. J.M väitis, et

Aivar on koeraluugist sisse roninud ning tahtis majja siseneda, lõhkus auto garaaži.

Varasemalt on ka olnud füüsilist vägivalda. Hetkel on see piirdunud vaimse

vägivallaga. Kannatanu sõnutsi ei ole nende kooselu sujunud. J.M ütles, et

elukaaslane olevat pidevalt näägutanud ta kallal alatooniga, et tema (Aivar) käib tööl

ja naine istub kodus niisama. Peres neil x alaealist last, noorim x kuu vanune.

Kannatanu ise olnud ühenduses ohvriabi töötajatega, kes soovitasid tal mehe asjad

mehe õe juurde viia ning saata sõnumi, et teda ei ole oodatud sinna ning isikut mitte

sisse lasta. Isiku suhtes kasutatud lähenemiskeeldu kell 17:20 – 05:20.

10.02.2023.a viibimiskeelu kohaldamise protokolliga kohaldati Aivar Nõgelile

korrakaitseseaduse § 44 alusel viibimiskeeldu J.M läheduses ja XXX-i aadressile kell

17:20 – 05:20, kuna J.M kardab endist elukaaslast Aivar Nõgelit, kes on ohtlik J.M-

ile ja tema lastele. (II, 29-34)

KrMS § 63 lg 1 kohaselt on

lähisuhtevägivalla infolehed muud dokumendina

kriminaalmenetluses lubatavaks tõendiks.

Lähisuhtevägivalla infolehtedelt nähtuvaga selle kohta, et Aivar Nõgel ärritub ja ägestub

kergesti ning on siis pere suhtes agressiivselt meelestatud, on kooskõlas ka tunnistaja E.C

22.05.2023.a antud ütlused (II, 35-37).

Tunnistaja E.C ütlustest (II, 35-37) nähtub, et ta andis ütlused pärast J.M ja Aivar Nõgeli

lahkuminekut. Tutvus Aivar Nõgeli kaudu J.M-iga umbes 11 aastat tagasi ja said

lähedasemaks viimase 6 aasta jooksul. Läbisaamine J.M-iga on hea ja suhtlevad

igapäevaselt, peamiselt telefoni teel, kuna Aivarit nende juures käimine ärritab.

Tunnistaja E.C ütluste (II, 35-37) kohaselt ei ole ta kunagi soovitanud J.M-il Aivarit maha

jätta, kuigi Aivar ärritub ruttu ning Aivari ja J.M-i suhe on olnud selline, et nad olid kord

koos ja kord lahus. Ise on näinud 2022.a novembri lõpus XXX olles, kuidas Aivar pigistas

J.M-i näost nii, et J.M-il tuli lääts silmast. Neil oli olnud eelnevalt tüli maja remondi teemal.

Enne nende juurest lahkumist nägi, kuidas Aivar pigistas näost J.M-i põskede juurest. Aivar

nagu hoidis mingi hetk J.M-i näost kinni ja siis lasi lahti. Veel mäletab E.C juhtumit 2022.a

suvest, kui Aivari ja J.M-i kodus XXX köögis laua taga olles oli J.M-il paremal pool näha

silma piirkonnas sinikat, mis oli üle meigitud. Aivari ja J.M-i suhete kohta teab veel niipalju,

et 2021.a näitas J.M talle enda juures XXX fotot, kus tal oli sinikas parema põsesarna juures.

Kannatanu J.M 10.05.2023.a (II, 9-11) ja 05.05.2023.a antud ütlustega (II, 1-3) ja

05.05.2023.a ülekuulamisprotokollile lisatud fotodega J.M näos olevate vigastuste kohta

(II, 4-8) on tõendatud, et Aivar Nõgel tarvitas J.M suhtes füüsilist vägivalda ka 06.08.2021

hommikul. Kannatanu J.M ütlustega on tõendatud, et sündmus toimus nende elukohas

XXXas XXX asuva elumaja teise korruse magamistoas, kui Aivar Nõgel tuli vihaselt tuppa

ja lõi talle mitu korda rusikaga näkku, pigistas käega teda suupiirkonnast ja tiris juustest.

Kannatanu J.M ütlustega on tõendatud, et ta tundis rusikalöökidest näkku ja käega suu

piirkonnast pigistamisest valu. Kogu pea kuumas löömisest ja tekkis turse tunne.1,5-aastane

hällis maganud poeg ärkas selle peale üles ja hakkas nutma. Teised 2 last – E.M.N ja A.A.N

tulid ka tuppa, aga siis Aivar tiris teda pärast seda juustest edasi, kui lapsed toas olid.

Juustest tirimise käigus tundis pealaes valu.

Kannatanu J.M ütlustega on tõendatud, et tal on ka fotod Aivar Nõgeli poolt talle

06.08.2021 põhjustatud vigastustest, millised tekkisid talle rusikaga näkku löömisest. Näos

kulmu kõrval on näha sinikas ja paistetus. Sinikas tekkis juba samal päeval ja see süvenes

järgmiste päevadega. Tegi 2 fotot sellest vigastusest samal päeval, aga õhtupoole. Edastas

need fotod sama päeva õhtul enda meilile, mistõttu teab ka sündmuse kuupäeva.

Kannatanu J.M 05.05.2023.a ülekuulamisprotokolli lõpust (II, 1-3) nähtub, et J.M andis

menetlejale loa teha fotod tema telefonis asuvatest fotodest ja e-kirja saatmisest (II, 3).

Kannatanu J.M 05.05.2023.a ülekuulamisprotokollile (II, 1-3) lisatud fototabelis olevatest

fotodest nähtub, et on fotografeeritud telefonis olevaid fotosid kannatanu näost (II, 4-5, 7) ja

e-kirja saatmist (II, 6).

Kannatanu J.M viibis kohal 06.02.2024. a toimunud kohtuistungil (III, 53-56: kohtuistungi

protokoll). Seetõttu pole kohtul kahtlust selles, et kannatanu J.M 05.05.2023.a

ülekuulamisprotokollile (II, 1-3) lisatud fototabelis olevatel fotodel on J.M.

Kannatanu J.M 05.05.2023.a ülekuulamisprotokollile (II, 1-3) lisatud fototabelis olevatest

fotodest nähtub, et J.M näos on turse ja suur hematoom paremal pool kulmupiirkonnas (II,

4-5, 7). Fotodel on ülal näha järgmine info aja kohta, järjestuses aasta-kuu-kuupäev ja

kellaaeg järjestuses tund-minut-sekund:



IMG_20210806_210804.jpg (II, 4)



IMG_20210806_214539.jpg (II, 5)

See on kooskõlas kannatanu J.M ütlustega selle kohta, et ta tegi enda vigastustest fotod

nende tekitamise õhtul, s.o 06.08.2021.a õhtul.

J.M telefonist tehtud fotolt nähtub ka see, et ta saatis enda e-posti aadressile e-kirja fotodega

06.08.2021.a kella 21:10 ajal (II, 6). See on kooskõlas J.M ütlustega selle kohta, et edastas

need fotod sama päeva õhtul enda meilile, mistõttu teab ka sündmuse kuupäeva.

E-kirja saatmise ajast 06.08.2021.a kella 21:10 ajal (II, 6) nähtub, et fotod pidid olema

tehtud samal päeval enne kella 21:10. Ülekuulamisprotokollile lisatud 2-st ilma kuupäevaga

fotost (II, 7-8) nähtub, et need on identsed jpg-vormingus olevate fotodega (II, 4-5), mis

näitab seda, et jpg-vormingusse tehti fotod pärast nende tegemist ja neist üks tehti jpg-

vormingusse pärast fotode e-postile saatmist. Sellega on ka seletatav, miks sai J.M saata

enda e-posti aadressile fotod, kuigi ühel jpg-vorminguga fotol on aeg peale e-kirja saatmist –

kell 21:45:39 (II, 5).

Aivar Nõgel ennast kohtus J.M kehalises väärkohtlemises 06.08.2021.a süüdi ei tunnistanud.

Samal seisukohal oli Aivar Nõgel ka kohtueelsel uurimisel.

23.05.2023.a kahtlustatava Aivar Nõgeli ülekuulamise protokollist (II, 46-49) nähtub, et

Aivar Nõgeli hinnangul ei ole 2021.a tegu olnud (II, 47). 2021.a juhtum ei meenu üldse (II,

48). 2021.a augustis ei elanud J.M-iga koos, mistõttu ei tea, kas J.M-il võis 2021.a augustis

olla sinikaid (II, 48). 06.08.2021.a juhtumi ajal oli J.M rase. Alates 2021.a sügisest olid J.M-

iga uuesti koos (II, 48).

Kohtule ei ole Aivar Nõgeli avaldatu veenev. Aivar Nõgelil ja J.M-il on x ühist last, kes

kõik on alaealised:



Xx.xx.xxxx sündinud E.M.N



Xx.xx.xxxx sündinud A.A. N



Xx.xx.xxxx sündinud J.T.N



Xx.xx.xxxx sündinud R.E.N

Laste sünniaegadest nähtub, et J.M ei saanud neist lastest ühtegi kanda ja olla

rasexx.xx.xxxx .a. Kohtul on alust kahtlustatava Aivar Nõgeli ütluste tõele vastavuses

kahelda. Seetõttu jätab kohus Aivar Nõgeli ebausaldusväärsed ütlused kõrvale ja neile otsust

ei raja. Kohus rajab otsuse ja lähtub otsuse tegemisel kannatanu J.M ütlustest ja tema

ütlustega kooskõlas olevast tõendite kogumist. Kannatanu J.M ütluste tõele vastavust

kinnitavad 06.08.2021.a õhtul temast tehtud fotod, millistelt on J.M näos selgelt näha seal

olevad vigastused – turse ja suur hematoom paremal pool kulmu piirkonnas.

J.M kehalise väärkohtlemise pani Aivar Nõgel toime otsese tahtlusega (KarS § 16 lg

3).

KarS § 16 lõikes 3 on sätestatud, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et

teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Mitmel korral rusikaga teisele inimesele näkku löömine ja käega teise inimese

suupiirkonnast pigistamine ning teise inimese juustest tirimine on tahtlik tegevus. Üldteada

olevalt põhjustavad need kannatanule valu ja tervisekahjustused. Igapäevase elukogemuse

pinnalt olid need üldteada asjaolud Aivar Nõgelile teada. Käesoleval juhul on kannatanu

kinnitanud nii valu kui ka tervisekahjustuste esinemist. Turse ja suurem hematoom

kannatanul paremal pool kulmu piirkonnas on fikseeritud kannatanust 06.08.2021.a õhtul

tehtud fotodega.

Aivar Nõgeli käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Asjaolu, et Aivar Nõgel väidetavalt ei mäleta juhtunut, ei välista tema käitumise

õigusvastasust olukorras, kus asjas on mitmeid tõendeid Aivar Nõgelile omasele

vägivaldsele käitumisele ning kannatanu jäädvustas tal esinenud vigastused fotografeerimise

teel.

Aivar Nõgeli käitumine on kvalifitseeritav teise inimese kehalise väärkohtlemisena KarS

§ 121 lg 2 p 2 järgi, mis on toime pandud lähisuhtes (xxxxxxxxxxx suhtes).

KarS § 121 mõttes on kehalise väärkohtlemise koosseis täidetud, kui teisele inimesele

põhjustati kehalise väärkohtlemisega valu või tervisekahjustus või kui põhjustati need

mõlemad – nii valu kui ka tervisekahjustus. Käesoleval juhul esinesidki mõlemad, s.o nii

valu kui ka tervisekahjustus.

2022 JAANUARIS XXXXXXXXXXX J.M KEHALINE VÄÄRKOHTLEMINE

Kannatanu J.M 10.05.2023.a antud ütlustega (II, 9-11) on tõendatud, et Aivar Nõgel

tarvitas J.M suhtes füüsilist vägivalda ka 2022. aasta jaanuarikuus õhtusel ajal, umbes 1,5

kuud pärast xxxxxx xxxxxx A J.M surma (II, 10).

Rahvastikuregistri andmetel on N.Y-l x last, nende hulgas J.M ja A J.M. Lastest A J.M on

surnud (III, 19-21).

Kannatanu J.M ütlustega on tõendatud, et sündmus toimus XXXas XXX asuva elumaja

teisel korrusel magamistoas ja konflikt algas sellega, et Aivar hakkas solvama tema sugulasi.

J.M ütluste kohaselt astus ta sugulaste kaitseks välja ja ütles Aivarile vastu. (II, 10).

Kannatanu J.M ütlustega on tõendatud, et tüli käigus mingi hetk lõi Aivar talle rusikaga ühel

korral vasaku külje pihta roiete piirkonda ning kohe lõi enda jalaga ühe hoobi talle parema

külje puusa pihta (II, 10-11). Selle jalahoobi ajal seisis püsti ja oli küljega Aivari poole. Siis

oli juba päris valus, hoidis oma külge kinni ja istus voodi peale. J.M ütluste kohaselt mäletab

ta seda, et ta ei nutnud, aga krigistas hambaid, sest valus oli. Vasaku külje peal roiete

piirkonnas oli hiljem sinikas. Sellest vigastusest fotosid ei ole ja kellelegi sellest juhtumist

kohe ka ei rääkinud. Sündmuse ajal olid lapse all korrusel ja seda pealt ei näinud.

Aivar Nõgel ennast kohtus J.M suhtes 2022.a jaanuarikuus kehalise väärkohtlemise

toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Samal seisukohal oli Aivar Nõgel ka kohtueelsel

uurimisel.

23.05.2023.a kahtlustatava Aivar Nõgeli ülekuulamise protokollist (II, 46-49) nähtub, et

Aivar Nõgeli hinnangul ei ole 2022.a tegu olnud (II, 47). 2022.a juhtum ei meenu üldse (II,

48).

Hinnates seda sõna sõna vastu olukorda teiste tõendite foonil, pole kohtul küllaldaselt

põhjendatud alust kannatanu J.M ütluste tõele vastavuses kahelda. Aivar Nõgeli kalduvus

vägivallatsemisele nähtub nii eelnevalt juba käsitletud lähisuhtevägivalla infolehtedelt (II,

25-34) ja tunnistaja E.C ütlustest (II, 35-37) kui ka teistest Aivar Nõgelile käesolevas

kriminaalasjas ette heidetud kuritegudest - J.M xxx N.Y suhtes toime pandud

vägivallakuriteost (KarS § 121) ning 25.04.2023.a ja 05.05.2023.a J.M ähvardamisest

tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega (KarS § 120) ning 05.05.2023.a eluruumi

omavolilisest sisse tungimisest (KarS § 266), millistes kuritegudes sõna sõna vastu olukorda

pole ja tõendeid on rohkem. Taolises olukorras rajab kohus kohtuotsuse kannatanu J.M

ütlustele ja jätab Aivar Nõgeli ebausaldusväärsed ütlused kõrvale.

J.M kehalise väärkohtlemise pani Aivar Nõgel toime otsese tahtlusega (KarS § 16 lg

3).

KarS § 16 lõikes 3 on sätestatud, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et

teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Rusikaga teisele inimesele vastu rindkeret ja seejärel kohe jalaga teisele inimesel vastu

puusa löömine on tahtlik tegevus. Üldteada olevalt põhjustavad taolised löögid kannatanule

valu ja tervisekahjustused. Igapäevase elukogemuse pinnalt olid need üldteada asjaolud

Aivar Nõgelile teada. Käesoleval juhul on kannatanu kinnitanud nii valu kui ka

tervisekahjustuste esinemist - hematoomi vasakul roiete piirkonnas.

Aivar Nõgeli käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Asjaolu, et Aivar Nõgel väidetavalt ei mäleta juhtunut, ei välista tema käitumise

õigusvastasust olukorras, kus kannatanu on andnud sündmuse osas üksikasjalikke ütlusi.

Aivar Nõgeli käitumine on kvalifitseeritav teise inimese kehalise väärkohtlemisena KarS

§ 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mis on toime pandud lähisuhtes (xxxxxxxxxxx suhtes) ja korduvalt

(esimene tegu oli 06.08.2021).

KarS § 121 mõttes on kehalise väärkohtlemise koosseis täidetud, kui teisele inimesele

põhjustati kehalise väärkohtlemisega valu või tervisekahjustus või kui põhjustati need

mõlemad – nii valu kui ka tervisekahjustus. Käesoleval juhul esinesidki mõlemad, s.o nii

valu kui ka tervisekahjustus.

20.02.2023 XXXXXXXXXXX EMA N.Y´I KEHALINE VÄÄRKOHTLEMINE

Rahvastikuregistrist nähtub, et N.Y üheks lapseks on J.M (III, 19-21).

Rahvastikuregistrist nähtub, et Aivar Nõgel ja J.M on vallalised, kuid neil on kokku x ühist

last, kõik alaealised (II, 64-80; III, 14-16, 22-24).

KrMS § 37 lg 3 ja KrMS § 71 lg 1 p 5 kohaselt on tunnistajal ja kannatanul õigus keelduda

ütluste andmisest kahtlustatavaga püsivas kooselus oleval isikul ja tema vanemal, sealhulgas

pärast püsiva kooselu lõppemist.

Kannatanu N.Y ütluste algusosast nähtub, et ta on teadlik õigusest, keelduda ütluste

andmisest enda lähedaste vastu, kuid kuna xxxx xxxxxxx Aivar Nõgel oli tema suhtes

vägivaldne, siis on tema vaba soov ja tahe ütlusi anda (I, 3).

20.02.2023.a kannatanu N.Y antud ütlustega (I, 1-4) on tõendatud, et 20.02.2023 pärast

kella 13 kasutas Aivar Nõgel XXXas Jaama pst 2b asuva kaupluseketi Maxima XX parklas

tahtlikult füüsilist vägivalda xxxxxxxxxxx J.M xxx N.Y´i suhtes. Aivar Nõgel üritas jõuga

tõmmata sõiduautost välja J.M xxx N.Y ning selle ebaõnnestumisel lõi N.Y-le kahel korral

lahtise käega vastu vasakut põske. Kannatanu N.Y ütlustega on tõendatud, et ta tundis

saadud löökidest füüsilist valu ning Aivar Nõgeli käitumine ehmatas teda.

Kannatanu N.Y ütlustega on tõendatud, et Aivar Nõgeli käitumist nägid pealt tema tütar J.M

ja lapselaps E, kes sellest ehmus ja hakkas nutma. Otsustasid koos tütrega J.M-iga koheselt

sõita politseisse.

20.02.2023.a indikaatorvahendi kasutamise protokolliga on tõendatud, et N.Y oli

20.02.2023.a kella 14:15 ajal kontrollile allutatuna täiesti kaine (I, 5). Ka Aivar Nõgel oli

20.02.2023.a kaine.

20.02.2023.a indikaatorvahendi kasutamise protokolliga on tõendatud, et Aivar Nõgel oli

20.02.2023.a kella 15:52 ajal kontrollile allutatuna täiesti kaine (I, 24).

Rahvastikuregistrist nähtub, et J.M-il ja Aivar Nõgelil on x last, kõik alaealised, nende

hulgas ka tütar E.M.N sündinud xx.xx.xxxxx (II, 64-80; III, 14-16, 22-24). Sündmuse ajal

oli E.M.N x-aastane.

Kannatanu N.Y ütlustega (I, 1-4) on kooskõlas tunnistaja J.M ütlused (I, 15-17). Tunnistaja

J.M ütluste algusosast nähtub, et ta on teadlik õigusest, keelduda ütluste andmisest talle

lähedase kahtlustatava Aivar Nõgeli vastu, kuid kuna xxx xxxxxxxxx Aivar Nõgel on

sooritanud kuriteo tema xxx N.Y suhtes, siis annab vabatahtlikult ütlused (I, 16).

21.02.2023.a tunnistaja J.M antud ütlustega (I, 15-17) on tõendatud, et ta nägi, kuidas

20.02.2023.a pärast xxxxx E koolipäeva lõppu Aivar Nõgel kaupluseketi Maxima parklas

lõi temaga samas sõiduautos istuvale N.Y-le, kes on tema xxx, kätega rohkem kui üks kord

kätega näkku, mispeale ema karjatas. Lisaks nägi, kuidas Aivar Nõgel üritas xxx N.Y´i

autost välja tõmmata, mis tal aga ei õnnestunud. J.M ütluste kohaselt oli ta ise sellel ajal talle

kuuluva musta värvi sõiduauto Chrysler Grand Voyager roolis ja palus Aivaril lõpetada.

Seda sündmust nägi pealt parklas viibinud vanem meesterahvas, kes lubas politsei kutsuda.

Selle peale Aivar Nõgel taltus ja ütles Ele, et istugu autosse ja pärast seda üritas ka ise

autosse istuda, mis tal aga ei õnnestunud, kuna sulgesid seestpoolt autouksed. J.M ütluste

kohaselt sõitsid nad sealt otse politseisse.

J.M ütlustega on tõendatud, et tema xxx N.Y oli juhtunust šokis ja tema huulest tuli verd,

mida xxx pühkis. Samal ajal rahustas xxx E., kes nuttis.

J.M ütlustega on tõendatud, et Aivar Nõgel on ka tema suhtes varasemalt olnud vägivaldne,

on mitmel korral kutsunud kohale patrulli. Politsei on teda küsitlenud. Need vahejuhtumid

on lõppenud sellega, et Aivar Nõgel on mingi aeg kodust välja kolinud. Hiljem aga on

lubanud Aivari tagasi pere juurde, kuna Aivar lubas käituda paremini. Pärast tema ja Aivari

vahelisi tülisid on tema poole pöördunud ohvriabi ja pakkunud abi. Pärast eilset juhtumit

pöördus ise ohvriabi poole. Praegu elavad Aivariga lahus. Ei tea, kus Aivar praegu elab.

Aivar on helistanud ja soovinud ära leppida.

Kannatanu N.Y ütlustega ja tunnistaja J.M ütlustega on kooskõlas Valga Haiglast väljastatud

informatsioon N.Y-l esinevate vigastuste kohta (I, 10-14).

20.02.2023.a andis kannatanu N.Y nõusoleku, et tervishoiuasutus annaks kohtueelsele

menetlejale informatsiooni tema tervisliku seisundi kohta ulatuses, mis on vajalik

kriminaalasja lahendamiseks (I, 7).

27.03.2023.a Valga Haigla vastuskirjaga (I, 10-14, 8-9) kohtueelsele menetlejale ja sellele

lisatud epikriisiga patsient N.Y´i kohta on tõendatud, et N.Y pöördus 20.02.2023.a Valga

Haiglasse, kus tal tuvastati pea muude osade pindmine vigastus – vasakul näopoolel

kriimustused, huul katki, vasakpoolne kõrv valus, lokaalselt põse alaosas vasakul pindmine

marrastus 0,8 mm, põsel vähene punetus. Epikriisi juurde kuuluvatel fotodelt nähtub huultel

vasakul pool verist määrdumist ja veri hakanud hüübima, vasakul põsel vähene punetus ja

marrastus.

Epikriisiga patsient N.Y´i kohta (I, 11-14) on tõendatud, et N.Y pöördus 20.02.2023.a Valga

Haiglasse ise kell 16:18, kuna politsei poolt oli soovitatud tulla vigastusi fikseerima (I, 11).

Kahtlustatav Aivar Nõgel andis kohtueelses menetluses ütlused 06.03.2023.a (I, 25-27).

Kahtlustatava Aivar Nõgeli ütluste (I, 25-27) kohaselt oli ta 20.02.2023.a koos XXXX

E.M. Nga , xxxxxxxxxxx J.M-iga ja tema XXXX N.Y-ga pärastlõunasel ajal peale E.M

koolipäeva lõppu kaupluse Maxima parklas. Neist J.M ja N.Y olid parklas J.M-ile kuuluva

sõiduautoga Chrysler ja olid autos sees. Selles osas on kahtlustatava Aivar Nõgeli ja

kannatanu N.Y ja tunnistaja J.M ütlused kooskõlas.

Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka 06.03.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist nähtuv (I,

18-22, 23). Selles vaadeldi XXXa avaliku ruumi kaupluse Maxima turvakaamera

videosalvestist 20.02.2023 ajavahemikus kell 13:27:17 kuni 13:33:00. Videosalvestis asub

asitõendi vaatlusprotokolli juurde kuuluvaal DVD-R plaadil (I, 23).

06.03.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluva videosalvestise

algusest alates kell 13:27:16 nähtub, et XXXas Jaama pst 2B parklas kaupluse Maxima XX

ees seisab tume sõiduauto Chrysler, mille juhipoolse külje juures on näha ühte täiskasvanud

isikut ja ühte last. See ja allolev on paremini nähtav ainult DVD-R plaadil asuvalt

videosalvestiselt ja seda ka siis, kui huvipakkuvat sõiduki Chrysler piirkonda suuremaks

suumida.

Kella 13:28:01 ajal eemalduvad sõiduauto juurest üks täiskasvanud isik ja üks laps, kuid

kella 13:28:06 ajal jäävad autost mõne meetri kaugusel seisma ja liiguvad sama koha peal

ringi ja kell 13:28:08 suunduvad tagasi sama sõiduauto juurde, mille juurest nad enne

lahkusid. Kella 13:28:11 ajal on täiskasvanu ja laps tagasi auto juures, laps jääb autost veidi

eemale seisma ja täiskasvanu läheb juhi kõrvalistujapoolse auto külje juurde ja kell 13:28:13

läheneb auto juurde ka laps ning isik ja laps jäävad kõrvalistujapoolse auto külje juurde,

kella 13:28:23 ajal eemalduvad isik ja laps uuesti auto juurest ja hakkavad sellest eemale

kõndima, kell 13:28:34 on isik ja laps juba niivõrd autost eemaldunud, et videosalvestiselt

neid enam näha pole, kell 13:28:49 ilmuvad isik ja laps uuesti videosalvestisele tagasi

samast kohast, kus nad lahkusid ning isik ja laps suunduvad tagasi sõiduauto Chrysler

suunas, kell 13:28:58 on isik ja laps uuesti tagasi sõiduauto Chrysler juures ja jäävad auto

kõrvalistujapoolse külje juurde, kella 13:29:01 ajal on isik asunud aktiivsemalt tegutsema

auto juures, on näha tema käe või käte liikumist, kell 13:29:02 lähevad Chrysleril põlema

korraks valged tagatuled ja samal ajal on isik käsipidi auto juures, kell 13:29:03 ajal

vilguvad endiselt valged tagatuled ja jäävadki vilkuma kuni kell 13:29:14 (ilmselt ohutuled),

kell 13:29:04 tagatuled vilguvad endiselt ja isik on käsipidi auto juures, laps on auto

läheduses, aga veidi isikust eemal, kell 13:29:07 kuni kell 13:29:18 vilguvad endiselt valged

tagatuled ning isik ja laps on auto juures, mille kestel on isik vahepeal autole niivõrd

lähedal, et sulab autoga kokku ja vahet tema ja auto vahel näha pole, laps seisab endiselt

auto kõrvalistujapoolsest küljest paar sammu eemal, kell 13:29:18 eemaldub isik auto

juurest paar sammu lapse lähedusse, mõlemad jäävad auto juurde, kell 13:29:37 kuni kell

13:31:41 on isik auto juures aktiivselt tegutsemas, mis on näha tema liikumisest auto juures,

kuid kauguse tõttu täpsemat tegevust näha pole, olles vahepeal autole väga lähedal ja siis

veidi kaugemal (võimalik N.Y autost väljatõmbamise koht ja N.Y-le näkku löömise koht),

samal ajal laps seisab autost paar sammu eemal, kell 13:31:41 eemaldub isik auto juurest

auto lähedal seisva lapse juurde, kell 13:31:47 laps istus autosse, kell 13:31:47 kuni kell

13:32:03 isik liigub auto kõrvalistujapoolse külje vahetus läheduses kord auto ligi, kord

sellest eemale (võimalik, et proovib ka ise autosse istuda), kell 13:31:59 kuni 13:32:02 auto

heledad tagatuled uuesti vilguvad, isik endiselt auto kõrvalistujapoolse külje vahetus

läheduses, vahepeal käsipidi autoga või selle sisemusega puutes, kell 13:32:03 isik lahkub

kõrvalistuja poolse auto külje juurest, liigub sõiduki taha ja samal ajal kell 13:32:06 alustab

sõiduauto ettepoole suunas sõitmist ja isik järgneb koheselt autole, kell 13:32:08 on isiku ja

auto vahemaa juba mõned meetrid, kell 13:32:18 kuni 13:32:26 jookseb isik auto lahkumise

suunas ja kell 13:32:26 jõuab isik kaamera vaateväljast välja, autot näha pole, kell 13:32:39

ilmuvad sõiduauto Chrysler ja tema kõrval jooksev isik uuesti kaamera vaatevälja, kuid

nüüd liiguvad nad vastupidiselt varasemale liikumissuunale, suundudes kauplusese parklast

väljasõidu suunas, kell 13:32:43 on isik sõiduautost maha jäänud ja edasiselt vahemaa isiku

ja auto vahel üha kasvab, kell 13:32:44 muutis isik enda liikumissuunda ja lahkub kaamera

vaateväljast ja samal ajal on auto suundumas parklast välja, kell 13:32:48 kuni kell 13:32:53

sõidab Chrysler parklast välja ja isikut pole endiselt näha.

06.03.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (I, 18-22) ja selle juurde kuuluvalt

videosalvestiselt (I, 23) nähtub, et kannatanu ja tunnistaja kirjeldatud intsident, mil Aivar

Nõgel ründas N.Y, lüües talle paaril korral enda lahtise käega näo piirkonda ja üritades N.Y

autost välja tõmmata, toimus kella 13:30 paiku.

Eeltoodud 06.03.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga (I, 18-22) ja selle juurde kuuluva

videosalvestisega (I, 23) on tõendatud, et auto kõrval ja autole järgi jooksnud isiku ning

autos olnud isikute vahel oli niivõrd suur lahkarvamus ja suhted niivõrd halvad, et autos

olnud isikud polnud enam selle isikuga, kes autole järgi ja auto kõrval jooksis, nõus

suhtlema ja teda ka autosse laskma. Sellega on kooskõlas nii kannatanu N.Y ja tunnistaja

J.M kui ka kahtlustatava Aivar Nõgeli ütlused. Nendest ütlustest ja 06.03.2023.a asitõendi

vaatlusprotokollist (I, 18-22) ja selle juurde kuuluvast videosalvestisest (I, 23) nähtub

üheselt, et autos autoroolis oli J.M, kõrvalistuja taga tagumisel istmel oli N.Y ning hiljem,

enne auto ära sõitmist, istus sellesse esiistmele x-aastane E.M.N, sündinud xx.xx.xxxx .

Täiskasvanud isikuks, kes koos lapsega oli alguses väljas ja kes hiljem jooksis auto kõrval ja

autole järgi, oli Aivar Nõgel.

Eeltoodu, sealhulgas Aivar Nõgeli halvad suhted enda tollase xxxxxxxxxxxga J.M-iga ja

tema emaga N.Y-ga, nähtub alljärgnevatest kannatanu N.Y, tunnistaja J.M ja kahtlustatava

Aivar Nõgeli ütlustest.

20.02.2023.a kannatanu N.Y antud ütlustega (I, 1-4) on tõendatud, et ta tuli 18.02.2023.a

tagasi Soomest enda Eestis XXXas asuvasse koju. Soomes viibides suhtles pidevalt

telefonitsi enda tütre J.M-iga. Täna, 20.02.2023.a, kella 11 paiku tuli J.M koos oma x-kuuse

väikelapsega tema juurde, kuna Aivar hakkas jälle temaga norima. Aivar hakkas J.M-ile

helistama ja ähvardusi saatma. J.M ütles Aivarile, et soovib temast lahku minna ja E tuleb

pärast kooli vanaema juurde, milline jutt aga Aivarile ei meeldinud ja Aivar ütles, et läheb

ise lapsele järele. Jõudsid J.M-iga kella 13 paiku kooli juurde, ootasid autos ja nägid, et

Aivar ja E tulid koos koolist käest kinni hoides ja Aivar tassis lapse koolikotti. E tahtis tulla

autosse, aga Aivar hoidis lapsel kramplikult käest kinni ja ei lasknud autosse. Aivar ja laps

suundusid koos koolist eemale Maxima kaupluse suunas.

Kannatanu N.Y ütlustega (I, 1-4) on tõendatud, et alguses sõitsid nad J.M-iga xxxxxx O.

tänavale, kuna lootsid, et Aivar ja E on koju jõudnud, kuid kodus neid ei olnud. J.M helistas

Aivarile, kes ütles, et nad on Maxima poe juures. Sõitsid sinna, Aivar ja El väljusid

kauplusest ja tulid auto juurde. E tahtis istuda autosse, aga Aivar ei lubanud. El oli hirmul.

Palusid Aivarit viisakalt, et ta lubaks E autosse istuda. N.Y ütluste kohaselt süüdistas Aivar

teda selles, et on J.M-i tema vastu üles ässitanud, misjärel haaras Aivar tal mantlist kinni ja

üritas teda jõuga autost välja tõmmata. Haaras käega laste turvatoolist kinni, et Aivar ei

saaks teda autost välja. See vihastas Aivarit. N.Y ütlustega on tõendatud, et Aivar Nõgel lõi

siis teda lahtise käega kahel korral vastu nägu, tabades vasakut põske. Tundis saadud

löökidest füüsilist valu, E hakkas nutma. Said kuidagi auto uksed kinni ja hakkasid Maxima

juurest ära minema, Aivar tõkestas korraks tee, otsustasid koheselt sõita politseisse.

21.02.2023.a tunnistaja J.M antud ütlustega (I, 15-17) on tõendatud, et 20.02.2023.a

hommikul viis oma vanemad lapsed lasteaeda ja kooli, misjärel sõitis koju. Kodus olles

helistas xxx, kes oli hiljuti Soomest saabunud, ja kutsus külla koos väikse lapsega, millega

nõustus. Elukaaslane Aivar Nõgel, kes oli ka kodus, kuuldes xxx juurde minemise plaanist,

küsis, et kas kodus pole midagi teha, talle ema juurde minek ei meeldinud, kuid füüsiliselt ta

seda ei takistanud. Vaatamata Aivari vastuseisule sõitis ikkagi oma xxx juurde. Natukese aja

möödudes helistas Aivar ja küsis, et kas lähed vanemale tütrele kooli järgi, millele vastas, et

ikka läheb ja pärast lähevad koos lapsega tagasi xxx N.Y juurde. See ei meeldinud Aivarile.

Ta sai vihaseks ja ta ei lubanud E vanaema juurde ning lubas ise E.le vastu minna.

Tunnistaja J.M antud ütlustega on tõendatud, et kokkulepitud ajal sõitis ikkagi kooli juurde,

kus nägi E.t ja Aivarit koolist väljumas. Pidas sõiduki Aivari ja E. kõrval kinni ning küsis, et

kas E. soovib tulla vanaema poole, millele E. vastas, et soovib. Aivar aga ütles, et tema ei

luba ning hoides E.l käest kinni, hakkas kodu suunas liikuma. J.M ütluste kohaselt oli samal

ajal autos xxx N.Y. Korra nägid Aivarit kiriku kõrval pargis. Küsis Aivari käest, et mis

toimub, aga Aivar lihtsalt sõimas. Seejärel liikusid nad edasi XXXas asuvasse Maxima

kauplusesse, mille juurde parkis musta värvi sõiduauto Chrysler Grand Voyager. Natukese

aja pärast tulid Aivar ja E. kauplusest välja ja Aivar tuli auto juurde ning hakkas sõimama ja

ähvardama, et olete tõprad, ussid ja värdjad ning käskis xxxx N.Y-l minna Toogipallu

surnuaeda oma poja juurde. J.M ütluste kohaselt on sinna maetud tema vend. Sellest hakkas

E. kartma ja nutma. xxx N.Y istus autos kõrvalistuja taga tagumisel istmel. xxx avas

sõiduauto lükandukse ja ütles Aivarile, et palun räägime rahulikult ning lubagu E.l autosse

istuda. Aivar ei vastanud midagi, vaid ründas füüsiliselt xxx, lüües talle kätega vastu nägu,

lööke oli rohkem kui üks, xxx karjatas. Lisaks nägi, kuidas Aivar üritas xxx autost välja

tõmmata, aga see tal ei õnnestunud. J.M ütluste kohaselt oli ta ise sel hetkel auto roolis ja

palus Aivaril lõpetada. Seda nägi pealt parklas viibinud vanem meesterahvas, kes lubas

politsei kutsuda, mispeale Aivar taltus ja ütles E.le, et mine autosse ja pärast seda üritas

Aivar ise ka autosse istuda, aga xxx ei lasknud Aivaril autosse istuda. J.M ütluste kohaselt

sulges ta elektroonselt auto uksed, Aivar ei pääsenud autosse ja sõitsid otse politseisse. xxx

oli juhtunust šokis ja tema huulest tuli verd, mida ta pühkis. Samal ajal rahustas xxx nutvat

E.t.

Kahtlustatava Aivar Nõgeli ütlused (I, 25-27) kattuvad sündmuste faabula osas kannatanu

N.Y ja tunnistaja J.M ütlustega selles, et ta läks 20.02.2023.a umbes kella 12 paiku lapsele

E. M.Nkooli järele ja lapsega koolist tulles nägi seal tänaval seismas J.M-ile kuuluvat

sõiduauto Chrysler, milles olid xxxx xxxxxxx J.M ja xxxx xxxx N.Y. Kõndisid E.ga edasi

kaupluse Maxima suunas, kiriku juures asuvas pargis nägi J.M-i ja N.Y-d, ei teinud neist

välja ja läksid E.ga Maxima kauplusesse. Kauplusest väljudes nägi seal Maxima parklas

parkimas J.M-i sõiduautot Chrysler, autos olid J.M ja tema xxx N.Y.

Senini on üldjoontes sündmuste faabula osas kahtlustatava Aivar Nõgeli ütlused kooskõlas

kannatanu N.Y ja tunnistaja J.M ütlustega. Kahtlustatava ütlused on kooskõlas kannatanu ja

tunnistaja ütlustega ka selles, et parklas sõiduauto juures toimunut nägi pealt üks parklas

olnud meesterahvas, kes lubas kutsuda politsei. Aivar Nõgeli ütluste kohaselt ta seda

meesterahvast ei tunne. (I, 26)

Kahtlustatava Aivar Nõgeli ütlused on kooskõlas kannatanu N.Y ja tunnistaja J.M ütlustega

selles, et ta kõndis koos E.ga auto juurde ja läks juhiukse juurde, kus rääkis J.M-iga. J.M

tahtis, et E. istuks autosse. Aivar Nõgeli ütluste kohaselt tema seda ei tahtnud ja hakkas

uuesti kodu suunas, st xxx tn suunas, liikuma. Siit edasi lahknevad kahtlustatava Aivar

Nõgeli ütlused kaupluse Maxima XX videosalvestiselt nähtuvast ja ka kannatanu N.Y ning

tunnistaja J.M ütlustest. Aivar Nõgel andis järgmised ütlused:

„Kõndisin E.ga auto juurde ning läksin juhiukse juurde, kus rääkisin J.M-iga. J.M tahtis, et

E. istuks autosse. Mina seda ei tahtnud, sest lapse soov oli koju minna jalgasi. Seetõttu

hakkasin uuesti kodu suunas liikuma (s.o xxx tn poole). Jõudes sõiduauto Chrysler

paremale poole, nägin, kuidas sõiduauto ukse lükandukse avas N.Y, kes hakkas E.t

autosse tõmbama. N.Y on E. vanaema. Ütlesin N.Y-le, et sina ei kisu minu last ja lõin teda

labakäega vastu tema kätt. Lõin teda sellisel moel mitmel korral, kuna tema käskis E.l istuda

autosse. Lõpuks nägin, et E. on kurb ning seetõttu lubasin E.l istuda autosse.“ (I, 26)

Need kahtlustatava Aivar Nõgeli ütlused pole usutavad ja veenvad olukorras, kus

videosalvestiselt ei nähtu sellist situatsiooni, et autost keegi hakkaks last autosse tirima.

Videosalvestiselt nähtub, et laps auto vahetus läheduses ei asu, laps viibib autost paari

sammu kaugusel. Küll on aga auto vahetus läheduses ja autoga või autos olevaga vahetus

kontaktis täiskasvanud isik ehk Aivar Nõgel. Ka kannatanul N.Y-l asuvate vigastuste

asukoht näol vasaku põse piirkonnas viitab sellele, et Aiva Nõgeli ütluste tõele vastavuses

on alust kahelda osas, millises need lahknevad ülejäänud omavahel kooskõlas olevast

tõendite kogumist. Neil asjaoludel ei ole kohtule usutavad Aivar Nõgeli ütlused selle kohta,

et autos asuv N.Y hakkas last autosse tõmbama ja seetõttu lõi Aivar Nõgel oma labakäega

N.Y-le mitmel korral vastu kätt. Need kahtlustatava Aivar Nõgeli ütlused on veenvalt ümber

lükatud kogumis kannatanu N.Y ja tunnistaja Hele J.M ütlustega ning 06.03.2023.a

asitõendi vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvalt videosalvestiselt nähtuvaga ning Valga

Haiglast väljastatud andmetega N.Y-l näol vasakul pool huulel ja põse piirkonnas vigastuste

esinemise kohta. Kahtlustatava Aivar Nõgeli ütlustest lähtub kohus üksnes osas, millises

need on kooskõlas ülejäänud omavahel kooskõlas oleva tõendite kogumiga. Kohus rajab

otsuse kannatanu N.Y ja tunnistaja J.M ütlustele ning 06.03.2023.a asitõendi

vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvalt videosalvestiselt nähtuvale ning Valga Haiglast

väljastatud N.Y terviseandmetele tal huulel ja vasakul põsel vigastuste esinemise kohta ning

kahtlustatava Aivar Nõgeli ütlustele üksnes osas, millises need on kooskõlas eeltoodud

tõenditega.

N.Y kehalise väärkohtlemise pani Aivar Nõgel toime otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3).

KarS § 16 lõikes 3 on sätestatud, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et

teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kahel korral lahtise käega teisele inimesele näkku löömine on tahtlik tegevus. Ka sündmuste

kulgemisest nähtub, et tegemist ei saanud olla juhusliku intsidendiga ja kogemata juhtunud

löökidega. Just Aivar Nõgel oli see, kes lähenes sõidukile, milles istus kannatanu N.Y. Aivar

Nõgelil oli võimalus igal ajal sõiduauto juurest lahkuda, kuid ta ei teinud seda, vaid

lahkarvamuse tõttu xxxxxxxxxxxga J.M-iga ja tema xxx N.Y-ga hakkas hoopiski N.Y jõuga

autost välja tõmbama ning lisaks lõi kahel korral N.Y-le enda lahtise käega ka näkku,

millised löögid tabasid kannatanu vasakut näo piirkonda - põske ja huult. On tavapärane, et

teisele inimesele lahtise käega näkku lüües põhjustatakse sellega teisele inimesele valu, mida

antud juhul kinnitas ka kannatanu N.Y. Kahel korral teisele inimesele käega näkku löömisel

on tavapärane, et sellega kaasnevad ka tervisekahjustused. Antud juhul põhjustasidki Aivar

Nõgeli lahtise käega kannatanule näkku tehtud löögid tervisekahjustused – huulele tekkis

haav, millest hakkas verd jooksma ja vasakul põsel oli vähene punetus ja marrastus.

Igapäevase elukogemuse pinnalt olid need üldteada asjaolud Aivar Nõgelile teada.

Aivar Nõgeli käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Aivar Nõgeli käitumine on kvalifitseeritav teise inimese kehalise väärkohtlemisena. Kuna

Aivar Nõgel pani 06.08.2021.a ja 2022.a jaanuaris ning 20.02.2023.a toime kokku kolm

kehalist väärkohtlemist ning neist 06.08.2021 ja 2022.a jaanuaris oli kannatanuks Aivar

Nõgeli elukaaslane J.M, siis on Aivar Nõgeli käitumine kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p

2,3 järgi, s.o teise inimese tervise kahjustamisena ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisena,

mis on toime pandud lähisuhtes (xxxxxxxxxxx suhtes) ja korduvalt (kokku 3 korda).

25.04.2023 ENDISE XXXXXXXXXXX J.M

TERVISEKAHJUSTUSE TEKITAMISEGA ÄHVARDAMINE

Rahvastikuregistrist nähtub, et Aivar Nõgel ja J.M on vallalised. Neil on kokku x ühist last,

kõik alaealised (II, 64-80; III, 14-16, 22-24).

KrMS § 37 lg 3 ja KrMS § 71 lg 1 p 5 kohaselt on kahtlustatavaga püsivas kooselus olnud

isikul õigus keelduda ütluste andmisest ka pärast püsiva kooselu lõppemist.

25.04.2023.a kuriteosündmuse osas andis kannatanu J.M ütlused 05.05.2023.a (II, 1-3) ja

10.05.2023.a (II, 9-11, 11A). Nendest ütlustest nähtub, et J.M ja Aivar Nõgel elavad lahus

2023.a veebruarist ja J.M on nõus andma ütlused enda xxxxx xxxxxxxxxxx Aivar Nõgeli

suhtes.

Kannatanu J.M 05.05.2023.a antud ütlustest (II, 1-3) nähtub, et nad olid Aivar Nõgeliga

xxxxxxxxxxxd 12 aastat, pärast kooselu lõppemist suhtlevad Aivar Nõgeliga lastega

seonduvalt, elavad eraldi. Kokkulepe lastega suhtlemise osas puudub. Andis sisse

perelepituse avalduse Sotsiaalkindlustusameti kaudu, et laste elatisega seonduv paika saada.

Kannatanu J.M ütluste kohaselt ei soovi ta enam Aivar Nõgeliga väljaspool lastega

seonduvat tegemist teha, laste pärast peab temaga edasi suhtlema.

Kannatanu J.M 05.05.2023.a antud ütlustest (II, 1-3) nähtub, et 25.04.2023.a telefonikõnes

Aivar Nõgel ähvardas tal kaela ära murda. J.M ütluste kohaselt hakkas tal sellest halb,

huuled kuivasid ära ja tekkis hirm. Kartis, et Aivar võib talle kuskil kallale tulla. Kardab

selle pärast, et elab üksi ja Aivar võib saada majja sisse ning tulla kallale. Usub, et Aivar

võib talle päriselt vigastusi tekitada, sest ta on varem ka seda teinud.

10.05.2023.a antud ütlustes (II, 1-3) täiendas kannatanu J.M enda varem antud ütlusi,

selgitades, et elamispind Valgas XXX kuulub talle ja ta on Aivar Nõgelile kindlasti

väljendanud seda, et ei soovi tema viibimist enda elukohas väljaspool lastega suhtlemist.

25.04.2023.a sündmuse kohta täpsustab, et oli ähvardamise ajal kodus XXXas XXX .

Kannatanu J.M ütlustega on tõendatud, et algul helistas Aivar Nõgel tema telefonile, aga ta

ei võtnud kõnesid vastu ja siis helistas Aivar vanema tütre (xx.xx.xxxx sündinud E. M.N))

telefonile, kus Aivari kontakti nimeks on „ISSI“. Sotsiaalkindlustusametist tuli teade selle

kohta, et ta (J.M) on perelepituse avalduse teinud ja seetõttu Aivar Nõgel ägestus. Aivar

arvas, et temalt tahetakse lapsi ära võtta. See kõne oli väga pikk, algas juba 15:30 läbi, aga

siis mingi hetk, kui Aivar väga ägestus kõne ajal, tuli mõte seda filmida. Kõne alguses rääkis

Aivar ka tütrega. Ähvardus kaela murdmise kohta oli kohe suht E.lt filmima hakkamise

alguses. Selle juures olid ka vanem tütar ja beebi.

10.05.2023.a kannatanuna ülekuulamise ajal lubas kannatanu J.M edastada uurijale ka video,

mille salvestas Aivar Nõgeli kõnest, kui Aivar teda ähvardas.

10.05.2023.a kannatanu J.M ülekuulamise protokollile ongi lisatud ühel DVD-R plaadil

25.04.2023.a videosalvestise fail (II, 11A). Sellel salvestisel on peamiseks rääkijaks

meesterahvas, kelles on selgelt Aivar Nõgeli hääl ära tuntav.

Süüdistatav Aivar Nõgel osales 06.12.2023.a eelistungil (III, 35-38: eelistungi protokoll),

06.02.2024.a kohtuistungil (III, 53-56: kohtuistungi protokoll), 29.02.2024.a korraldaval

istungil (III, 80-82: kohtuistungi protokoll) ja 17.07.2024.a lühimenetluses toimunud

kohtuistungil. Nendel istungipäevadel sai sõna ka süüdistatav Aivar Nõgel, mistõttu on

Aivar Nõgeli hääl kohtule teada. Seetõttu pole kohtul kahtlust selles, et kannatanu J.M

uurijale edastatud videosalvestisel on Aivar Nõgeli hääl, kes suhtleb J.M-iga.

25.04.2023.a videosalvestiselt nähtub mobiiltelefoni ekraanilt keskel ülal pool suurelt:

„ISSI“ ja vasakul telefoni ekraani ülal nurgas on kellaaeg 15:47, mis on paremini nähtav

video alguses, kui ajakoodiks on 00:04. Kui videos on ajakood 00:15, siis algab Aivar

Nõgeli öeldu: mina sinu raisa kaela ära tõmban.

Videot läbivad lühidalt kaks last – üks turvahällis beebi ja teine eelkooliealine laps.

Mobiiltelefoni hoiab käes täiskasvanu käsi ja mobiiltelefoni käes hoidev isik räägib

naisterahva häälega. Vestluse sisust nähtub, et Aivar Nõgel on arvamusel, et temalt

tahetakse lapsi ära võtta ja tüli ongi selle pärast. Aivar Nõgel on ärritunud ja videosalvestise

alguse poole kordab, et kohe ma näitan sulle. Videos on muuhulgas kuulda ka seda, kuidas

Aivar Nõgel ütleb, et tulen kasvõi öösel, aga ma ei jäta rahule. Aivar Nõgel pole selles

telefonikõnes nõus kellaaja pealt lapsi vaatamas käima. H J.M ütleb, et lapsi saab käia

vaatamas, kuidas nad ise omavahel kokku lepivad. Kui Aivar Nõgeli häälest kostuv

agressiivsus võimendub, siis teeb paaril korral häält turvahällis olev beebi, keda taoline

agressiivne suhtlusviis häirib.

Video alguse poole, kui video ajakoodiks on 00:04, siis on telefoni ekraanil ülal keskel sõna

„ISSI“ juures näha numbrid 11.28. Kannatanu J.M ütlustest nähtuvalt on tõenäoliselt

tegemist telefonikõne kestvuse ajaga, kuna kannatanu ütluste kohaselt algas telefonikõne

pärast kella 15:30.

Aivar Nõgel ennast kohtus J.M tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises süüdi ei

tunnistanud. Samal seisukohal oli Aivar Nõgel ka kohtueelsel uurimisel.

23.05.2023.a kahtlustatava Aivar Nõgeli ülekuulamise protokollist (II, 46-49) nähtub, et

Aivar Nõgel ei eita 25.04.2023.a telefonikõnet, viskas küll ähvardused õhku, aga ei mõelnud

neid tõsiselt, oli vihane (II, 47).

Eeltoodust nähtub, et 25.04.2023.a pärast kella 15:30 ja enne kella 16 toimus Aivar Nõgeli

ja J.M vahel telefonikõne. Selles osas on tõendid kooskõlas. Telefonikõne toimumist

kinnitavad nii kannatanu J.M kui ka kahtlustatava Aivar Nõgeli ütlused ning videosalvestis.

Tõendid on kooskõlas ka selles osas, et selle telefonikõne kestel ähvardas Aivar Nõgel J.M-i

mitmete erinevate väljenditega, lubades muuhulgas J.M-il kaela ära murda.

Kohus on seisukohal, et videosalvestiselt kuulda olevast Aivar Nõgeli ja J.M suhtlusest

nähtub kahtlusteta see, et Aivar Nõgel on J.M peale väga vihane, mis väljendub ka ülimalt

agressiivses hääletoonis ja selles, et Aivar Nõgel räägib palju. Peamiseks rääkijaks ongi

Aivar Nõgel, kes teeb selle telefonikõne kestel J.M aadressil mitmeid erinevaid ähvardusi,

teiste hulgas ka kaela ära murdmise ähvardus. Normaalset lastevanematele kohast käitumist

Aivar Nõgeli käitumisest mitte kuskilt ei nähtu. Aivar Nõgeli käitumist pole kuidagi

võimalik pidada neutraalseks, konstruktiivseks suhtlemiseks. Enne 25.04.2023.a oli Aivar

Nõgel toime pannud J.M suhtes 2 kehalist väärkohtlemist (06.08.2021 ja 2022.a jaanuaris) ja

J.M xxx N.Y suhtes ühe kehalise väärkohtlemise (20.02.2023), millist nägi pealt ka J.M.

Taolistel asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et kannatanul J.M-il oli igati alust pidada

Aivar Nõgeli 25.04.2023.a ähvardusi, sealhulgas kaela ära murdmise ähvardust, tõsimeeli

tehtuks. Seetõttu pole kohtul alust kahelda kannatanu J.M ütluste tõele vastavuses selle

kohta, et tal tekkis hirm ja ta kartis, et Aivar Nõgel võib talle kuskil kallale tulla, sealhulgas

majja sisse saades võib tulla talle kallale.

Kuna Aivar Nõgeli faktiline käitumine 25.04.2023.a telefonikõne ajal on ilmselges vastuolus

Aivar Nõgeli hiljem esitatud väidetega selle kohta, et ta ei mõelnud enda tehtud ähvardusi

tõsiselt, siis hindab kohus need Aivar Nõgeli hiljem esitatud väited ebausaldusväärseteks ja

neile otsust ei raja. Osas, millises Aivar Nõgeli ütlused satuvad kannatanu J.M ütlustega ja

neile lisatud videosalvestiselt nähtuvaga vastuollu, kohus kahtlustatava Aivar Nõgeli

ütlustest ei lähtu ja rajab kohtuotsuse kannatanu J.M ütlustele ja kannatanu ütlustele lisatud

salvestisele.

Endise xxxxxxxxxxx J.M tervsekahjustuse tekitamisega ähvardamise pani Aivar Nõgel

toime otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3).

KarS § 16 lõikes 3 on sätestatud, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et

teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Aivar Nõgeli faktilisest käitumisest endise xxxxxxxxxxxga J.M-iga 25.04.2023.a telefoni

teel suheldes nähtub, et Aivar Nõgeli sooviks oligi ennast endise xxxxxxxxxxx J.M suhtes

kehtestada selliselt, et J.M teda kardaks ja tunneks hirmu, et tekitab J.M-ile

tervisekahjustuse. Sellele viitavad telefonivestluses Aivar Nõgeli agressiivselt tehtud

mitmed ähvardused – näiteks korduvalt öeldud „kohe ma näitan sulle“, lubadus, et „tulen

kasvõi öösel, aga ma ei jäta rahule“ ning teiste hulgas ka kannatanul kaela ära murdmise

ähvardus. Aivar Nõgelile oli 25.04.2023.a telefonivestluse ajal teada, et ta oli 06.08.2021.a

ja 2022.a jaanuaris J.M suhtes ning 20.02.2023.a J.M xxx N.Y suhtes kasutanud füüsilist

vägivalda. Taolistel asjaoludel oli Aivar Nõgelile arusaadav, et tema ähvardused, sealhulgas

kaela ära murdmisega J.M tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine, mõjuvad tema

endisele xxxxxxxxxxxle J.M-ile reaalsetena.

Aivar Nõgeli käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Asjaolu, et Aivar Nõgel pärast 25.04.2023.a J.M kaela ära murdmisega ähvardamist enda

seisukohta muutis ja hakkas 23.05.2023.a kahtlustatavana ülekuulamisel väitma, et ta ei

mõelnud ähvardusi tõsiselt, ei välista Aivar Nõgeli käitumise õigusvastasust olukorras, kus

videosalvestiselt kostuvad ähvardused vägagi reaalsed, kuna need on öeldud ärritunult ja

kannatanu suhtes vägagi agressiivselt meelestatult.

Aivar Nõgeli käitumise õigusvastasust ei välista ka tema 25.04.2023.a kella 16:12:14 ajal

tehtud telefonikõne numbrile 112 Häirekeskusele (II, 50-51), kus ta esitab kaebuse J.M peale

ja soovib patrulli lasteaia Bxxxxxx juurde, tuues põhjuseks, et seal on x last, sealhulgas

5-kuune beebi, ilma turvavarustuseta autos suundumas xxx tn poole. Sellest telefonikõne

helisalvestisest (II, 50A) ei nähtu otsest seost käesolevas kriminaalasjas Aivar Nõgelile

esitatud süüdistustega.

Aivar Nõgeli käitumine on kvalifitseeritav tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisena

KarS § 120 lg 1 järgi, kuna kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist.

05.05.2023 OMAVOLILINE SISSETUNG

JA ENDISE XXXXXXXXXXX J.M TAPMISEGA ÄHVARDAMINE

Kinnistusregistri andmetel on kinnistu Valgas XXX omanik J.M (II, 127).

Rahvastikuregistrist nähtub, et Aivar Nõgel ja J.M on vallalised. Neil on kokku x ühist last,

kõik alaealised (II, 64-80; III, 14-16, 22-24).

KrMS § 37 lg 3 ja KrMS § 71 lg 1 p 5 kohaselt on kahtlustatavaga püsivas kooselus olnud

isikul õigus keelduda ütluste andmisest ka pärast püsiva kooselu lõppemist.

05.05.2023.a (II, 1-3) ja 10.05.2023.a (II, 9-11) kannatanu ülekuulamise protokollidest

nähtub, et kannatanule J.M-ile tutvustati enne ülekuulamist seda õigust, mida kannatanu

kinnitas enda allkirjadega (II, 1, 9).

05.05.2023.a kuriteosündmuste osas andis kannatanu J.M ütlused 05.05.2023.a (II, 1-3) ja

10.05.2023.a (II, 9-11). Nendest ütlustest nähtub, et J.M ja Aivar Nõgel elavad lahus 2023.a

veebruarist ja J.M on nõus andma ütlused enda endise xxxxxxxxxxx Aivar Nõgeli suhtes.

Kannatanu J.M 05.05.2023.a antud ütlustest (II, 1-3) nähtub, et nad olid Aivar Nõgeliga

xxxxxxxxxxxd 12 aastat, pärast kooselu lõppemist suhtlevad Aivar Nõgeliga lastega

seonduvalt, elavad eraldi. Kokkulepe lastega suhtlemise osas puudub. Andis sisse

perelepituse avalduse Sotsiaalkindlustusameti kaudu, et laste elatisega seonduv paika saada.

Kannatanu J.M ütluste kohaselt ei soovi ta enam Aivar Nõgeliga väljaspool lastega

seonduvat tegemist teha, laste pärast peab temaga edasi suhtlema.

10.05.2023.a antud ütlustes (II, 1-3) täiendas kannatanu J.M enda varem antud ütlusi,

selgitades, et elamispind xxxxxxx xxxx x kuulub talle ja ta on Aivar Nõgelile kindlasti

väljendanud seda, et ei soovi tema viibimist enda elukohas väljaspool lastega suhtlemist. Nii

04.05.2023 kui 05.05.2023 ütles konkreetselt 05.05.2023.a kuupäeva kohta, et ei soovi Aivar

Nõgeli tulemist enda elukohta (II, 10).

Kannatanu J.M 05.05.2023.a antud ütlustega (II, 1-3) on tõendatud, et 04.05.2023.a kirjutas

Aivar Nõgel talle, et soovib lapsi näha. Ütles, et Aivar võib lastega minna välja, aga majja

teda ei lase. Ütles seda Aivar Nõgelile telefoni teel 04.05.2023.a, kui Aivar ise helistas talle.

Aivar kipub ägestuma ja kui on temaga koos majas sees, siis on võimatu endale abi kutsuda,

kui Aivar peaks vägivaldseks muutuma. Täna, 05.05.2023 kell 08:54 kirjutas Aivar, et tuleb

tema koju xxx tänavasse, mispeale kirjutas Aivar Nõgelile vastu, et ei lase teda majja sisse.

Kella 11 ajal jõudsid hauda koristamast koju ja kuskil 20-30 minutit hiljem ilmus Aivar

Nõgel tema kodu ukse taha XXX . Kõigepealt nägi Aivarit maja esiukse taga ja ütles siis

Aivar Nõgelile, et ma ei tee ust lahti sulle. Aivar hakkas siis vastu aknaid ja ust kolkima.

J.M ütluste kohaselt läks ta siis esikust elutuppa ja helistas 05.05.2023 kell 11:37 Aivarile

telefonile, et öelda talle, et ta ei kolgiks. Ütles Aivarile, et võib lapsed riidesse panna ja ta

lastega välja saata. Helistamise ajal oli Aivar paar minutit ukse taga. Siis Aivar vihastas ja

ütles pidevalt ähvardaval toonil läbi hammaste tee uks lahti. Kuulis seda läbi selle kõne,

mis Aivarile tegi.

J.M ütluste kohaselt lõpetas ta vahepeal kõne ära, et politseisse helistada. Samal ajal või

kohe pärast seda helistas Aivar Facebook Messengeris. Ütles Aivarile ka, et kutsub politsei,

kui ta ära ei lähe. Siis kõne mingi aeg lõppes ära ja Aivar läks maja külje peale, kolkis seal

vastu aknaid. Siis läks Aivar maja taha. J.M ütluste kohaselt lasi ta ruloo alla, et poleks

majja sisse näha ja seepärast, et tal oli hirm. Siis Aivar kolkis vastu terrassi ust ja tuli

labidaga sisse vanast uksest terrassi juurest, murdis selle kuidagi lahti, tuli kööki ja sealt

edasi elutuppa. J.M ütlustega on tõendatud, et elutoas ähvardas Aivar Nõgel teda labidaga.

J.M ütluste kohaselt oli ta alguses koridoris, kui Aivar Nõgelit nägi, aga siis läks elutuppa ja

võttis väiksema beebi sülle, kes oli diivani peal, ja istus siis elutuppa. Väiksem laps nuttis

kergelt ja võttis ta selle pärast sülle. Ta oli just magama jäämas, pidi ta just magama

panema, aga olukord kulmineerus teistsuguseks.

J.M ütlustega on tõendatud, et Aivar Nõgel ähvardas teda labidaga, hoides seda endal

käes ja viibutades labidat tema suunas. Samal ajal vanem tütar E. M Nõgel läks Aivari

juurde, aga alguses Aivar ignoreeris E. Md.

J.M ütlustega on tõendatud, et labidaga viibutamise ajal ütles Aivar Nõgel talle taolisi

väljendeid nagu: ma löön su maha, ma annan sulle, ma löön sind, ma panen sulle

praegu. Täpset sõnastust ei mäleta, sest oli hirmuhoog ja peast käis läbi ainult see, et nüüd

ta lööb mind, nüüd ta lööb mind. Kartis see hetk, et Aivar Nõgel lööb talle selle labidaga

vastu pead ja ta sureb sellest ära. Mõtles ka sellele, et mis siis lastest saab, kui ära sureb.

J.M ütlustega on tõendatud, et Aivar Nõgel ähvardas teda vähemalt 3 korda sõnadega ja

ühe korra viibutas labidaga. Siis E. M ütles Aivarile: „Issi, ära tee. Luba mulle, et sa ei löö

emmet“. Selle peale pani Aivar labida maha ja hakkas rääkima E. ga. E. M nägi kogu seda

sündmust pealt. J.M ütluste kohaselt tuli Aivar Nõgel siis tema kõrvale istuma ja ütles: „Ma

ei löö sind, ma ei löö sind“.

J.M ütluste kohaselt oli Aivar Nõgeli käitumine väga ebastabiilne ja hirmu tekitav. Kuni

politsei tulekuni rääkis Aivar juttu E. M. J.M ütlustega on tõendatud, et ta ise istus kuni

politsei tulekuni vaikides, beebi süles, värisedes kuni politsei tulekuni. Aivar küsis temalt, et

mis sa värised. Mõtles see aeg, et kas politsei ikka tuleb. Kartis ikka veel, et Aivar võib

uuesti ägestuda ja kallale tulla, Aivar on hästi äkilise loomuga. Politsei tuli.

J.M ütluste kohaselt oli labidas, millega Aivar Nõgel teda ähvardas, metallist ja rauast

labidaosaga, puidust varrega, kuskil 1 m pikk kindlasti. Politseinikud tegid sellest labidast

kohapeal pilti. E. M näitas politseinikele, kus see labidas on.

J.M kannatanuna ülekuulamine algas 05.05.2023.a kell 13:24 ja lõppes kell 14:51. Selle

ülekuulamise ajal avaldas J.M, et tal praegu pea tohutult valutab, pärast seda sündmust

tõusis meeletult vererõhk ja pea on siiamaani valus.

Kannatanu J.M ütlustega on kooskõlas Häirekeskuse andmebaasist tehtud väljatrükilt (II,

15) ja 25.05.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 14) ja selle juurde kuuluvalt

helisalvestiselt (II, 14A: CD-R plaadil) nähtuv selle kohta, et 05.05.2023 kell 11:42:56

helistati telefoninumbrilt xxxxxx Häirekeskuse lühinumbrile 112, kõne kestus 01:50.

Kannatanu J.M 05.05.2023.a ja 10.05.2023.a ülekuulamisprotokollidest (II, 1-3, 9-11)

nähtub, et J.M on neil ülekuulamistel avaldanud enda telefoninumbriks xxxxxxxx . Samalt

telefoniumbrilt helistati 05.05.2023 kell 11:42:56 Häirekeskuse lühinumbrile 112.

Eeltoodust nähtuvaga on kooskõlas ka 25.05.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 16-20)

ja selle juurde kuuluvalt kolmelt videosalvestiselt (II, 20A: DVD-R plaat) ning fototabelis

olevalt fotolt (II, 21) nähtuv.

25.05.2023.a asitõendi vaatlusprotokollis (II, 16-20) vaadeldakse 05.05.2023.a

sündmuskohal XXX kohal käinud patrullpolitseinike vormikaamerate videosalvestisi,

kokku kolme videosalvestist.

25.05.2023.a asitõendi vaatlusprotokollis (II, 16-20) on kajastatud Aivar Nõgeli XXX ,

hoone välisuksel seismine (hetketõmmis nr 1), elutoas hoiab J.M last süles ja teda küsitleb

patrullpolitseinik (hetketõmmis nr 2), vaade Aivar Nõgelile ja tema juures seisvale

patrullpolitseinikule (hetketõmmis nr 3), magamistoas paigaldatakse Aivar Nõgelile

käerauad (hetketõmmis nr 4), Aivar Nõgel istub politseibussis ja teda küsitlevad

patrullpolitseinikud (hetketõmmis nr 5), vaade XXXas XXX tagauksele, mille kaudu J.M

avaldatu kohaselt sisenes Aivar Nõgel hoonesse (hetketõmmis nr 6), vaade magamistoas

voodil istuvale E. M.N , keda küsitleb patrullpolitseinik (hetketõmmis nr 7).

25.05.2023.a asitõendi vaatlusprotokolli (II, 16-20) juurde kuuluvalt fototabelis oleval fotol

(II, 21) on tavapärases mõõdus labidas, mille metallist labidaosa on terava otsaga.

25.05.2023.a asitõendi vaatlusprotokolli (II, 16-20) ja selle juurde kuuluvalt kolmelt

videosalvestiselt (II, 20A: DVD-R plaat) nähtub patrullpolitseinike sündmuskohale XXX-i

saabumine, nende töö sündmuskohal, s.o seal viibinud isikute küsitlemine, maja taga terrassi

ukse olukorra ülevaatamine, sündmuskohal Aivar Nõgeli kinnipidamine, Aivar Nõgelile

käeraudade paigaldamine ja Aivar Nõgeli politseibussi paigutamine.

25.05.2023.a asitõendi vaatlusprotokolli (II, 16-20) juurde kuuluvalt kolmelt

videosalvestiselt (II, 20A: DVD-R plaat) nähtub, et kannatanu J.M avaldab politseile seda

sama informatsiooni, mis on kajastatud ka tema kahes kannatanuna ülekuulamisprotokollis.

Muuhulgas avaldab J.M, et Aivar Nõgel tuli terrassiukse kaudu majja sisse ja ähvardas siis

teda labidaga maha lüüa selle eest, et teda majja sisse ei lasknud. J.M avaldatu kohaselt

vehkis Aivar Nõgel labidaga tema suunas, tahtis lüüa, aga vanem tütar astus vahele ja ütles,

et issi, ära tee, misjärel Aivar Nõgel pani labida käest ära. Videosalvestiselt nähtuvalt

kinnitas xxxxxx xxxxxxx , et issi hakkas labidaga ema poole suunduma, mispeale hakkas

kohe issiga rääkima ja hakkas ka nutma, siis issi hakkas vabandama, et hakkas emme poole

labidaga suunduma. Aivar Nõgel võttis patrullpolitseinikega suheldes õigeks ainult selle, et

J.M keeldus teda majja sisse laskmast, mispeale tegi maja ukse labidaga lahti.

KrMS § 63 lg 1 kohaselt on videosalvestis kriminaalmenetluses lubatav tõend.

05.05.2023.a indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (II, 23, 22) on tõendatud, et

05.05.2023.a kella 14:44 ajal Aivar Nõgeli suhtes indikaatorvahendit kasutades osutus näit

positiivseks amfetamiinile. Aivar Nõgelil ei olnud selle kohta midagi avaldada, taotlusi ei

esitanud ja midagi ei vaidlustanud (II, 23 pöördel).

08.05.2023.a õiendist nähtub, et kriminaalasjast eraldati materjalid, et otsustada

väärteomenetluse alustamine NPALS § 15¹ lõikes 1 kajastatud tunnustele vastava teo osas

(II, 24).

Eeltoodud tõenditega on kooskõlas isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (II, 38-

42) nähtuv selle kohta, et Aivar Nõgel peeti kahtlustuses KarS § 120 lg 1 järgi kinni

05.05.2023.a kell 12:05 XXXas XXX ja talle pandu käerauad ajavahemikuks kell 12:05

kuni 12:45. Kahtlustatav vabastati kinnipidamisest 07.05.2023 kell 11 (II, 40).

Kahtlustatavana kinnipidamisel anti Aivar Nõgelile õiguste deklaratsioon, mille kättesaamist

ta kinnitas enda allkirjadega (II, 38, 41-42).

Süüdistatav Aivar Nõgel ei taotlenud lühimenetluses peetaval kohtuistungil, et teda kohtus

süüdistatavana üle kuulataks. Kohtuistungil süüdistatav Aivar Nõgel ennast talle esitatud

süüdistuses osas, millises kannatanuks on J.M, süüdi ei tunnistanud.

07.05.2023.a kahtlustatava ülekuulamise protokollist (II, 43-45) nähtub, et Aivar Nõgel end

kahtlustuses KarS § 120 lg 1 järgi endise xxxxxxxxxxx J.M tapmisega ähvardamises süüdi

ei tunnistanud, jäädes seisukohale, et ei ole kahtlustuses kirjeldatud tegu toime pannud (II,

44). Samale seisukohale jäi Aivar Nõgel ka 23.05.2023.a kahtlustatavana ülekuulamisel (II,

47).

07.05.2023.a kahtlustatava Aivar Nõgeli ütluste (II, 43-45) kohaselt ei ela nad J.M-iga enam

koos, vist 2023.a veebruarist alates. Neil on x ühist last. Suhtlevad ikka veel J.M-iga, aga

koos ei ela. Suhtlevad seoses lastega.

07.05.2023.a kahtlustatavana antud ütlustes (II, 43-45) võttis Aivar Nõgel õigeks, et läks

05.05.2023.a J.M XXXas XXX asuva maja ukse taha ja ütles J.M-ile, et „lase sisse“, aga ta

ei lasknud sisse. Koputas ka tagauksele. Võttis maja tagant labida ja keeras tagumise ukse

lahti ning läks labidas käes tuppa. Ütles J.M-ile: „Milles asi on, miks sa sisse ei lase“. Aivar

Nõgeli ütluste kohaselt oli tal labidas õhus niimoodi, et hoidis seda üleval, aga see ei olnud

löömiseks. Vanem laps E. M (sünd xx.xx.xxxx ) tuli ja ütles: „Issi, issi, ära tee“, mispeale

läks lapse juurde ja ütles: „Ma luban sulle, issi ei tee midagi“. Aivar Nõgeli ütluste kohaselt

ta sealt edasi enam häält ei tõstnud. Istusid J.M-i, väiksema x-kuuse lapse ja vanema

lapse E. M elutoas.

07.05.2023.a kahtlustatavana antud ütlustes (II, 43-45) võttis Aivar Nõgel õigeks, et oli

esmaspäeval, s.o 01.05.2023.a, amfetamiini tarvitanud ja reedel, 05.05.2023.a, see joove

veel kestis. Sama ülekuulamise lõpuosast võib lugeda, et Aivar Nõgel räägib seoses elukoha

probleemiga kannatanul pea maha raiumisest: „Kas ma pean siis kirve võtma ja pea maha

raiuma, et ta aru saaks?“ (II, 45).

23.05.2023.a kahtlustatavana ülekuulamisel (II, 46-49) Aivar Nõgel enda varasemalt öeldut

muutis, asudes väitma, et sisenes 05.05.2023.a majja terrassi kaudu võtmega (II, 48 ülal).

Sellel ülekuulamisel avaldas Aivar Nõgel, et tal oli hetkeline viha, aga mingit labidaga

viibutamist ei olnud (II, 48 ülal). Sama ülekuulamise lõpuosas avaldas Aivar Nõgel, et ta ei

teeks kunagi seda, et lööks J.M-il pea maha, sest kui J.M on surnud ja ta ise on vangis, mis

siis lastest saaks (II, 48 all).

Eeltoodud Aivar Nõgeli 23.05.2023.a kahtlustatavana antud ütlused lahknevad teravalt

ülejäänud tõendite kogumist, sealhulgas ka Aivar Nõgeli enda 07.05.2023.a antud ütlustest.

Kohus, olles hinnanud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et otsust ei saa rajada

kahtlustatava Aivar Nõgeli muutlikele ütlustele ning kahtlustatava Aivar Nõgeli ütlustest on

põhjendatud lähtuda üksnes osas, millises need on kooskõlas ülejäänud tõendite kogumiga.

Kohus jätab otsuse tegemisel kõrvale Aivar Nõgeli alles 23.05.2023.a esmakordselt esitatud

väited selle kohta, et ta sisenes 05.05.2023.a majja terrassi kaudu võtmega ja mingit labidaga

viibutamist ei olnud (II, 48 ülal). Kohtu hinnangul on need Aivar Nõgeli 23.05.2023.a

kahtlustatavana antud ütlused ebausaldusväärsed, kuna need lahknevad ülejäänud omavahel

üldjoontes kooskõlas olevast tõendite kogumist, sealhulgas Aivar Nõgeli 07.05.2023.a

kahtlustatavana antud ütlustest selle kohta, et tegi maja tagumise ukse lahti labidaga ja läks

labidas käes tuppa, hoides J.M-iga suheldes labidat üleval õhus.

Jättes Aivar Nõgeli ütlustest kõrvale osa, millises need lahknevad ülejäänud tõendite

kogumist, on veevalt tõendatud Aivar Nõgelile esitatud süüdistused selles, et tema, olles

eelnevalt tarvitanud amfetamiini, tungis 05.05.2023 kella 11.45 paiku tahtlikult labidat käes

hoides terrassi juures oleva välisukse avamise teel J.M tahte vastaselt J.M elukohta XXXas

XXX, kus viibutades metallist otsaga labidat J.M suunas, suuliselt ähvardas J.M-i

tapmisega.

J.M elukohta omavolilise sissetungimise pani Aivar Nõgel toime kavatsetult (KarS § 16

lg 2).

KarS § 16 lõikes 2 sätestatu kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda

võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et

süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

Olukorras, kus kannatanu J.M keeldus temast lahus elavat xxxx xxxxxxxAivar Nõgelit

järjekindlalt enda elukohta lubamast, ühtegi maja ust Aivar Nõgelile lukustusest ei avanud

ning ka eelnevalt juba telefoni teel Aivar Nõgeliga suheldes ja sellele järgnevalt hiljem

suusõnaliselt maja uste taga liikuvale Aivar Nõgelile järjest üle korrates, et talle ust lahti ei

teha, pani Aivar Nõgel kannatanu elukohta omavolilise sisenemise toime sihipäraselt

eesmärgistatult tegutsedes, kui ta võttis majja terrassiukse kaudu sisenemiseks labida ja selle

abil avas terrassiukse ja sisenes labidas käes kannatanu elukohta. Kannatanu mitmeid kordi

edastatud majja sisenemise keelust üle astudes seadis Aivar Nõgel endale eesmärgiks

kannatanu elukohta omavoliliselt sisenemise, kui ta lõhkus labidaga lahti terrassiukse ja

sisenes koos labidaga kannatanu eluruumi, elutuppa. Kuna Aivar Nõgelil puudus kannatanu

elukohta sisenemiseks kannatanu sellekohane luba, siis oli Aivar Nõgeli käitumine

ebaseaduslik.

Aivar Nõgeli käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Kannatanu J.M tahte vastaselt tema elumajja ebaseadusliku tungimisega pani Aivar Nõgel

toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt hoonesse

ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi

tungimisega.

Endise xxxxxxxxxxx J.M tapmisega ähvardamise pani Aivar Nõgel toime otsese tahtlusega

(KarS § 16 lg 3).

KarS § 16 lõikes 3 on sätestatud, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et

teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Aivar Nõgeli faktilisest käitumisest endise xxxxxxxxxxxga J.M-iga 05.05.2023.a suheldes

nähtub, et Aivar Nõgeli sooviks oligi ennast endise xxxxxxxxxxx J.M suhtes kehtestada

selliselt, et J.M teda kardaks ja tunneks suurt hirmu oma elu pärast, kui ta sisenes kannatanu

elukohta lahti murtud terrassiukse kaudu, hoides labidat käes ja viibutades seda

kannatanu suunas ja öeldes samal ajal lisaks ka suusõnalisi tapmisähvardusi nagu ma löön

su maha, ma annan sulle, ma löön sind, ma panen sulle praegu. Kuna Aivar Nõgel oli

kannatanu elukohta just sisenenud labidaga terrassiukse avamise teel ja labidat käes hoides

ning ta oli 06.08.2021.a ja 2022.a jaanuaris J.M suhtes ning 20.02.2023.a J.M xxx N.Y

suhtes kasutanud füüsilist vägivalda, siis oli taolistel asjaoludel Aivar Nõgelile arusaadav, et

tema tehtud tapmisega ähvardus mõjub endisele xxxxxxxxxxxle J.M-ile reaalsena.

Kuna 23.05.2023.a kahtlustatavana ülekuulamisest (II, 46-49) nähtub, et Aivar Nõgel oli

05.05.2023.a majja terrassi kaudu sisenedes hetk E. viha seisundis, milles pole kohtul alust

kahelda, kuna agressiivselt meelestatus oli Aivar Nõgelil ka tema kannatanu elukohas

kahtlustatavana kinnipidamisel, mis on selgelt näha politsei vormikaamera videosalvestistelt,

kus Aivar Nõgel osutab nii sõnaliselt kui ka füüsiliselt tugevat vastupanu

patrullpolitseinikele, siis pole kohtul kahtlust selles, et kannatanul oli põhjendatult alust

karta, et suusõnaliselt ja labidaga viibutades teda ähvardanud Aivar Nõgel võib oma

tapmisähvarduse tema suhtes täide viia.

See, et Aivar Nõgel kaldus enda xxxxxx xxxxxxxxxxx J.M suhtes vägivaldsusele, nähtub

ka tema 07.05.2023.a kahtlustatavana antud ütlustest (II, 43-45), kus ta räägib seoses

elukoha probleemiga kannatanul pea maha raiumisest: „Kas ma pean siis kirve võtma

ja pea maha raiuma, et ta aru saaks?“ (II, 45).

Eelkirjeldatud asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et kannatanul oli täiesti reaalselt alust

karta, et Aivar Nõgel viib 05.05.2023.a tehtud tapmisähvarduse tema suhtes täide.

Aivar Nõgeli käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Asjaolu, et Aivar Nõgeli tegevuse kannatanu suunas suuliste ähvardustega ja üles tõstetud

labidaga liikumisel katkestas x-aastane tütar E. M, ei välista Aivar Nõgeli käitumise

õigusvastasust olukorras, kus selleks ajaks tundis kannatanu J.M juba ülisuurt hirmu oma elu

pärast, oodates kannatlikult olukorda lahendama tema poolt varem sündmuskohale kutsutud

politseid, julgemata Aivar Nõgelile midagi vastu öelda, kuna hirm enda elu kaotada oli tal

suur.

Aivar Nõgeli käitumine on kvalifitseeritav tapmisega ähvardamisena KarS § 120 lg 1 järgi,

kuna kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist.

KARISTUS

KarS § 121 lg 2 p 2,3 kohaselt karistatakse kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime

pandud lähisuhtes ja korduvalt, kas rahalise karistusega või kuni 5-aastase vangistusega.

KarS § 120 lg 1 kohaselt karistatakse tervisekahjustuse tekitamisega ning tapmisega

ähvardamise eest kas rahalise karistusega või kuni 1-aastase vangistusega.

KarS § 266 lg 2 p 1 kohaselt karistatakse elamiseks kasutatavasse ruumi omavolilise

sissetungimise eest kas rahalise karistusega või kuni 3-aastase vangistusega.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab

vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse

mõistmist põhistama.

Aivar Nõgeli viimase aja elukäigust nähtub, et ta kaldub enda lähedaste suhtes

vägivaldusele. Kehalisi väärkohtlemisi pani Aivar Nõgel toime kokku kolm, neist kahes on

kannatanuks tema tollane xxxxxxxx J.M ja ühes xxx xxxxxxxxxxx xxx N.Y (KarS § 121 lg

2 p 2,3). Lisaks kehalisele väärkohtlemisele pani Aivar Nõgel toime endise xxxxxxxxxxx

J.M suhtes veel kaks ähvardamist (KarS § 120 lg 1). Neist esimesel juhul ähvardas xxxxx

xxxxxxxx tervisekahjustuse tekitamisega ja viimasel korral tapmisega. Veel pani Aivar

Nõgel toime ühe omavolilise sissetungimise endise xxxxxxxxxxx elukohta.

Nendest kuritegudest 06.08.2021.a xxxxxxxxxxx suhtes toime pandud kehaline

väärkohtlemine jääb 19.12.2018 Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-

10256 kohaldatud 3-aastase katseaja sisse.

19.12.2018 Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-10256 karistati Aivar

Nõgelit KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi 3-aastase vangistusega. Sellest kuulus kohesele

ärakandmisele 4 kuud vangistust, mida kandis 03.09.2018 - 03.01.2019. Ülejäänud karistus

2 aastat 8 kuud vangistust jäi tingimisi 3-aastase katseajaga kriminaalhooldusele

allutamisega (II, 87-118). Katseaeg kestis 19.12.2018 - 18.12.2021 (II, 123-125).

Eelkajastatud asjaoludel, lähtudes Aivar Nõgeli kuritegeliku käitumise aktiivsusest, pole

tema suhtes põhjendatud rahalise karistuse kohaldamine. Ka kuritegude laad, mis on

peamiselt vägivallakuriteod, välistavad kõige kergema karistuseliigi, s.o rahalise karistuse

kohaldamise.

Rahalise karistuse kohaldamise välistab Aivar Nõgeli suhtes ka asjaolu, et tal puudub juba

enam kui aasta aega kindel sissetulek, kuna tööl ta ei käi. Samas on Aivar Nõgelil kannatanu

J.M-iga kokku x ühist last, kes kõik vajaksid isalt rahalist toetust. Selle asemel, et tööle

minna ja lapsi ülal pidada, tarbib Aivar Nõgel amfetamiini, nagu nähtub 05.05.2023.a

sündmustest. Karistusregistri teatiselt nähtub Aivar Nõgeli karistatus narkootiliste ainete

ebaseadusliku käitlemisega seoses nii kriminaal- kui ka väärteokorras (III, 17-18).

Aivar Nõgelile anti võimalus N.Y´i suhtes toime pandud kuriteo osas pääseda karistuseta.

Kohtueelses menetluses lõpetati 14.04.2023.a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega

KrMS § 202 lg 7 alusel kahtlustatava Aivar Nõgeli suhtes kriminaalmenetlus (I, 40-42).

Aivar Nõgelile pandi selle määrusega kohustus maksta riigi tuludesse 370 eurot. Kohustuse

täitmise tähtajaks määrati 14.09.2023.a. Aivar Nõgel kinnitas enda allkirjaga selle määruse

kättesaamist (I, 41).

02.10.2023.a määrusega uuendas Lõuna Ringkonnaprokuratuur uuesti kriminaalmenetluse,

kuna Aivar Nõgel jättis täies mahus kohustuse, maksta riigituludesse 370 eurot, täitmata (I,

43-44).

Süüdistusakti esilehelt nähtub, et Aivar Nõgelil töökoht puudub (III, 1). Senise

kohtumenetluse kestel Aivar Nõgel tööle ei asunud, kinnitades samas kohtule, et tal

töövõimetust ei ole.

Maksu- ja Tolliameti andmetest töötamise registrist (II, 126) nähtub, et Aivar Nõgel töötas:



08.07.2014-23.01.2015 xxx OÜ-s



09.12.2019-02.10.2020 xxx OÜ-s



01.07.2021-01.05.2023 xxx OÜ-s

Maksukohuslaste registri (II, 63) andmetel on Aivar Nõgeli 2022.a deklareeritud tulu pärast

tulumaksu mahaarvamist 2225 eurot (II, 63).

Eelkajastatud asjaoludel, isegi kui kohaldataks rahalist karistust, poleks rahalise karistuse ära

tasumine Aivar Nõgeli puhul reaalne.

Karistust mõistes tuleks kohtul arvestada ka seda, kas selle kohaldamine antud isiku puhul

oleks ka otstarbekas ja reaalselt kohaldatav. Aivar Nõgeli puhul poleks rahaline karistus

kohane. Aivar Nõgelil puudub rahaline sissetulek juba enam kui aasta aega. Ülalpidamise ja

raha saamise seisukohalt esimesel järjekohal peaksid Aivar Nõgeli puhul olema tema x

alaealist last, mitte aga kriminaalkaristus rahalise karistuse näol.

Kuna käesolevas kriminaalasjas pani Aivar Nõgel kokku 6 kuritegu, neist esimene jäi

eelmise kohtuotsusega kohaldatud katseaja sisse, siis on oluline arvesse võtta üld- ja

eripreventiivseid kaalutlusi, millistest lähtudes pole samuti Aivar Nõgeli puhul põhjendatud

rahalise karistuse kohaldamine.

Aivar Nõgelile karistuseks vangistuse mõistmisel on oluline täheldada, et kõikide kuritegude

puhul on olnud kannatanuteks tema lähedased. Alguses xxxxxxxxx J.M ja ühel korral

kannatanu xxx N.Y ning hiljem juba endine elukaaslane J.M .

Omavolilise sissetungimise pani Aivar Nõgel toime kavatsetult ja ülejäänud 5 kuritegu

otsese tahtlusega.

Lisaks eeltoodule on süü suurust kehalise väärkohtlemise kuritegude (KarS § 121 lg 2 p 2,3)

puhul iseloomustavaks, et kõigi kolme kuriteo puhul põhjustas Aivar Nõgel küll nii valu kui

ka tervisekahjustusi, kuid füüsilised tervisekahjustused polnud ulatuslikud ja mastaapsed

ning oma olemuselt raskete tagajärgedega.

Tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise ja tapmisega ähvardamise puhul on oluline süü

suuruse seisukohalt täheldada, et kannatanul puudus äkilise käitumisega Aivar Nõgeli puhul

temaga suheldes kindlustunne, kuna polnud ette teada, millega seekordne suhtlus Aivar

Nõgeliga lõpeb. Tervisekahjustuse tekitamisega ähvardas Aivar Nõgel kannatanut sõnaliselt

kaela murdmise näol ühel korral. Tapmisega ähvardamisel võttis Aivar Nõgel lisaks

sõnadega ähvardamisele kätte ka metallist teravaotsalise labida, mida viibutas kannatanu

suunas. Amfetamiini tarbinud Aivar Nõgel taltus alles siis, kui vahele astus 8-aastane tütar,

kes aitas sellel korral kõige halvema ära hoida.

Kannatanu koju sissetungimise pani amfetamiini tarbinud Aivar Nõgel toime maja taga

asuva terrassiukse labidaga lahti tegemise teel, hoides majja sisenedes ja kannatanu poole

suundudes käes labidat.

Aivar Nõgeli käitumises karistust kergendavad asjaolud puuduvad.

KarS § 58 p 13 kohaselt on isikuvastase süüteo toimepanemine täisealise poolt alaealise

juuresolekul karistust raskendav asjaolu.

Rahvastikuregistrist (III, 14-16) nähtub, et J.M-il ja Aivar Nõgelil on x last, kõik alaealised:



Xx.xx.xxxx 02.04.2015 sündinud E. M.N



Xx.xx.xxxx 31.01.2018 sündinud A.A.N



Xx.xx.xxxx 21.10.2020 sündinud J.T.N



Xx.xx.xxxx 16.11.2022 sündinud R.E.N

J.M ema N.Y kehalise väärkohtlemise ajal oli E. M.N x-aastane ja ta nägi pealt, kuidas tema

isa Aivar Nõgel kehaliselt väärkohtles vanaema N.Y ja sellest ehmus ja hakkas nutma. KarS

§ 58 p 13 kohaselt on see Aivar Nõgeli karistust raskendav asjaolu.

KarS § 58 p 13 kohaselt on Aivar Nõgeli karistust raskendav asjaolu ka see, et 06.08.2021.a

kehalise väärkohtlemise pani Aivar Nõgel toime 3 alaealise lapse juuresolekul. Kannatanu

J.M ütlustega on tõendatud, et Aivar Nõgeli poolt tema juustest tirimist nägid pealt 1,5-

aastane poeg ja teised 2 tuppa tulnud last.

KarS § 58 p 13 kohaselt on Aivar Nõgeli karistust raskendav asjaolu ka see, et 05.05.2023.a

tapmisega ähvardamise pani Aivar Nõgel toime 1 alaealise lapse juuresolekul. Nii kannatanu

J.M ütlustest kui ka 25.05.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 16-20) ja selle juurde

kuuluvatelt videosalvestiselt (II, 20A: DVD-R plaat) nähtub, et labidaga kannatanu suunas

viibutamist nägi pealt x-aastane E.M.N .

25.04.2023. a endise xxxxxxxxxxx J.M tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisel ei

arvesta kohus KarS § 58 p 13 mõttes Aivar Nõgeli karistust raskendavana seda, et

ähvardamise pani Aivar Nõgel toime 2 alaealise lapse (beebi R.E.N ja xx.xx.xxxx sündinud

E. M.N ) juuresolekul. Olukorras, kus Aivar Nõgel pani kannatanu ähvardamise toime

telefoni teel ja kannatanu asukohast eemal olles, ei pruukinud Aivar Nõgelile olla teada

asjaolu, et telefon oli kannatanu poolt pandud telefonivestluse videosalvestamise ajaks

valjuhääldi peale, mistõttu seda kuulsid ka samas toas viibinud 2 alast.

Eelkajastatud asjaoludel, mõjutamaks Aivar Nõgelit edaspidi hoiduma kuritegude

toimepanemisest ja kaitsmaks õiguskorra huve, on põhjendatud Aivar Nõgelit karistada:



3-e kehalise väärkohtlemise eest KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi vangistusega alla

sanktsiooni keskmist määra – 1 aasta 6 kuu vangistusega



2-e ähvardamise eest KarS § 120 lg 1 järgi üle sanktsiooni keskmise määra – 9 kuu

vangistusega



1-e omavolilise eluruumi sissetungimise eest KarS § 266 lg 2 p 1 järgi alla

sanktsiooni keskmist määra – 1 aasta vangistusega

KarS § 64 lg 1 alusel tuleb suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista Aivar Nõgelile

liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 2 (kaks) aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel, seoses kriminaalasja menetlemisega lühimenetluses, tuleb vähendada

2 aastat vangistust 1/3 võrra, s.o 8 kuu vangistuse võrra ja karistuseks jääb 1 (üks) aasta 4

(neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata Aivar Nõgeli eelvangistuses 05.-07.05.2023.a viibitud

3 (kolm) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud

27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel, seoses katseajal 06.08.2021.a kuriteo toimepanemisega, tuleb

suurendada 1 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust Aivar Nõgelile Tartu Maakohtu 19.12.2018.a

kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-10256 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata

osa, s.o 2 (kahe) aasta 8 (kaheksa) kuu vangistuse võrra, ja mõista Aivar Nõgelile

liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend

seitse) päeva vangistust.

KrMS § 414 lg 1 alusel teatab kohus pärast kohtuotsuse jõustumist Aivar Nõgelile kirjaliku

teatisega tema elukoha aadressile, millal ning millisesse vanglasse tal tuleb 3 aasta 11 kuu

27 päeva vangistuse kandmiseks ilmuda.

KrMS § 414 lg 2 alusel loetakse 3 aasta 11 kuu 27 päeva vangistuse kandmise algust Aivar

Nõgeli vanglasse karistuse kandmisele saabumisest.

Aivar Nõgeli suhtes reaalse vanglakaristuse kohaldamist ei välista tal 4 alaealise lapse

olemasolu ja 26.05.2023.a õiendist (II, 52) nähtuv selle kohta, et Aivar Nõgeli väitel on

lapsed avaldanud talle toetust ja kaardile kirjutanud muuhulgas, et armastavad teda.

Aivar Nõgel on ka varem vanglas viibinud, kui ta kandis seal 03.09.2018 - 03.01.2019

4-kuulist vangistust, milline asjaolu, ei takistanud tal aga toime panemast käesolevas

kriminaalasjas mentlemisel olevaid kuritegusid.

KarS § 73 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 alusel elektroonilise valve Aivar Nõgeli suhtes kohaldamise

välistab asjaolu, et senini pole keegi andnud Aivar Nõgelile nõusolekut tema enda elukohta

elama asumiseks ja seal Aivar Nõgeli suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks.

Elektroonilise valve kohaldamiseks nõusoleku andmisest keeldumised nähtuvad Tallinna

Vangla vastuskirjadest:



13.02.2024.a Tallinna Vangla vastuskirjas teatati, et elektroonilise valve

kohaldamine XXX aadressile ei ole võimalik, kuna vajalik nõusolek puudub, sest üks

elukoha ühisomanikest ei andnud selleks nõusolekut (III, 66-69)



07.03.2024.a Tallinna Vangla vastuskirjas (III, 102-106) teatati, et ilmselt on

Aivar Nõgel eksinud aadressiga, kuna kinnistusraamatu andmetel asub XXXas

aadressil õmblusvabrik ning J.Tga telefoni teel kontakteerudes ja kinnistusraamatu

andmetel asub J.Tle kuuluv eluruum aadressil XXX. J.T ei andnud nõusolekut enda

elukohta elektroonilise valve kohaldamiseks.



30.04.2024.a Tallinna Vangla vastuskirjas teatati, et elektroonilise valve

kohaldamine XXX aadressile ei ole võimalik, kuna vajalik nõusolek puudub, sest

elukoha omanik J.M ei andnud selleks nõusolekut (III, 134-137).

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/