2-24-7038/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 30. juuli 2024

Tsiviilasja number

2-24-7038

Tsiviilasi

T. T. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: T. T. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht:

xxxxxxx–xxxxxxx; e-post xxxxxxxxx@xxxxxxxx; tel:

xx xxxxxxx)

Usaldusisik: Küllike Mitt (OÜ Õigusbüroo Faktootum,

Õpetaja 9a, Tartu; e-post kyllike.mitt@haldur.just.ee; tel: 7

420 583, 50 53 344)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T. T. taotlus maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks.

2. Jätta T. T. maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamise menetluse

algatamiseks läbi vaatamata.

3. Vabastada Küllike Mitt T. T. usaldusisiku kohustustest.

4. Jätta menetluskulud T. T. kanda.

5. Määrata T. T. usaldusisiku Küllike Miti tasuks 297 eurot, millele lisandub käibemaks

65 eurot 34 senti, s.o kokku 362 eurot 34 senti.

6. Anda T. T. usaldusisiku Küllike Miti tasu ja kulude hüvitamiseks menetlusabi ning

tasuda usaldusisiku tasu 297 eurot, millele lisandub käibemaks 65 eurot 34 senti, s.o

kokku 362 eurot 34 senti menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda

OÜ-le

Õigusbüroo Faktootum

(registrikood

10609096,

KMKR

EE100583320,

arvelduskonto nr EE742200221013804535 AS-is Swedbank), mille kaudu usaldusisik

tegutseb.

7. Välja mõista T. T. riigi tuludesse menetluskuludena 297 eurot, millele lisandub

käibemaks 65 eurot 34 senti, s.o kokku 362 eurot 34 senti.

Välja mõistetud menetluskulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 (SEB Pank AS-is), nr EE062200221059223099 (Swedbank

AS-is) või nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS-is) 15 päeva jooksul käesoleva

määruse jõustumisest arvates. Selgitusse märkida „Menetluskulud, tsiviilasi 2-24-7038“.

Kui kohustatud isik ei ole määrust täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul, võib

määruse saata sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

8. Tühistada Tartu Maakohtu 25. juuni 2024. a määrusega kohaldatud käsutuskeeld

ning T. T. vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine. Kustutada Tartu Maakohtu

25. juuni 2024. a määruse alusel vara registritesse, sh kinnistusraamatusse kantud

märkused käsutuskeelu kohta.

9. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.

10. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata pärast jõustumist Riigi

Tugiteenuste Keskusele ja Tartu Maakohtu registriosakonnale. Usaldusisikul tuleb

määrus saata pärast selle jõustumist kohtutäituritele T. T. vara suhtes toimuva

sundtäitmise uuendamiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast määruse tegemist

viie kuu möödumist.

ASJAOLUD

1. T. T. (avaldaja, võlgnik) esitas 4. mail 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse

võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Võlgnik esitas täpsustatud avalduse 5.

juunil 2024. Avalduse kohaselt tekkisid võlgnikul makseraskused seetõttu, et ta ei saanud

äriühingu juhtimisega hakkama, mille tagajärjeks on suured nõuded. Võlgniku sissetulekuks on

töötasu 850 eurot ja pension 512 eurot, kokku 1362 eurot. Võlgniku väljaminekud on 585 eurot.

Võlgnikul on kaks kinnistut ning sõiduauto, mille väärtust ei oska võlgnik nimetada. Võlgnikul

on kohustusi ligi 111 000 eurot.

2. Maakohus võttis avalduse 25. juuni 2024. a määrusega menetlusse ning nimetas

usaldusisikuks Küllike Miti (usaldusisik). Sama määrusega kohaldas kohus käsutuskeeldu ning

keelas võlgnikul ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada.

3. Võlgnik esitas 25. juulil 2024 avalduse võlgade ümberkujundamise menetluse

lõpetamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud võlgniku taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus menetluse

lõpetamiseks tuleb rahuldada ning maksejõuetusavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.

5. FIMS § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele,

võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele

tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-ist ei

tulene teisiti. FIMS § 10 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti.

Võlgniku

taotlust

menetluse

lõpetamiseks

saab

käsitleda

maksejõuetusavalduse

tagasivõtmisena. FIMS ja PankrS ei reguleeri maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu

tuleb asjas kohaldada TsMS-i vastavaid sätteid.

6. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab,

et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta

sarnaselt hagiga hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmine TsMS § 424 lg 2 järgi avaldatakse

kohtule kirjalikult või protokollitakse.

7. Võlgnik esitas 25. juulil 2024 allkirjastamata ning 29. juulil 2024 allkirjastatud taotluse

maksejõuetusavalduse menetluse lõpetamiseks.

Kohus leiab, et kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluste algatamisel

ja läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (v.a võlausaldaja maksejõuetusavalduse korral

võlgniku pankroti väljakuulutamiseks) ning võlgnik praegu maksejõuetusmenetlust ei soovi,

tuleb tema maksejõuetusavalduse tagasivõtmise taotlus rahuldada.

TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi

vaatamata. TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega.

TsMS § 426 lg 1 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et avaldust ei ole

kohtu menetluses olnud.

8. Kohus kohaldas 25. juuni 2024. a määrusega võlgniku suhtes käsutuskeeldu ning peatas

tema vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu

tuleb tühistada käsutuskeeld ning võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine.

Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade

(PankrS § 21 lg 4). Usaldusisikul tuleb määrus saata ka kohtutäituritele võlgniku vara suhtes

toimuva sundtäitmise uuendamiseks.

Menetluskulude jaotus

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna FIMS § 8 ei

reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab maksejõuetusavalduse tagasi,

tuleb asjas kohaldada TsMS § 168 lg-t 4 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1), mille järgi kui hageja

loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta

loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Kohus jätab menetluskulud maksejõuetusavalduse tagasivõtmise tõttu võlgniku kanda.

10. Usaldusisik on taotlenud oma ülesannete täitmise eest tasu 362 eurot 34 senti (koos

käibemaksuga).

10.1. FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teine lause sätestab, et kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt.

FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

10.2. Kuigi võlgnik on maksejõuetusavalduse tagasi võtnud, on usaldusisik asunud oma

seadusest tulenevaid ülesandeid täitma ning teostanud teatud menetlustoimingud (teostanud

päringuid, tutvunud saadud andmetega, analüüsinud andmeid, samuti selgitanud võlgnikule

menetluslikku olukorda ja sisu).

Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 4,5 tundi. Arvestades

võlgniku maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu ja

keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu 4,5 tundi on

vajalik ja põhjendatud. Usaldusisiku aruandest nähtub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht

vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja on maksejõuetusmenetluses tavapärased.

Kohus leiab, et usaldusisiku taotletud tasu suurus vastab tema töö mahule ja keerukusele ning

kutseoskustele. Toimingutele kulunud aeg ei ole ülemäärane.

10.3. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses.

Usaldusisik palub maksta tasu välja büroole, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on

OÜ Õigusbüroo Faktootum käibemaksukohustuslane. Seega tuleb usaldusisikule hüvitada tasu

ja kulud koos käibemaksuga.

10.4. Usaldusisik palub mõista tasu riigi vahenditest või lahendada tasu määramine ja

maksmine muul kohtu poolt õigeks peetaval viisil.

Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest

hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri

kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest

hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

Usaldusisik on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 66 eurot tund, millele lisandub

käibemaks. Usaldusisiku poolt käesolevas tsiviilasjas taotletav tasumäär ei ületa seaduses ette

nähtud määra.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

Kuna praegusel juhul on usaldusisiku tasu põhjustanud võlgnik, võttes oma avalduse tagasi

pärast avalduse menetlusse võtmist ja usaldusisiku poolt ülesannete täitmist, tuleb

menetluskulud jätta küll võlgniku kanda, kuid kuna võlgnikul puudub piisav sissetulek

usaldusisiku tasu maksmiseks, vara on varasemalt arestitud ning arvestades ka usaldusisiku

taotlust, annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi ulatuses, mis ei

ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra.

TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on hagita menetluse

avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja. Kuivõrd tasu on põhjustanud võlgnik

enda tegevusega, tuleb võlgnikult kõnealune menetluskulu riigituludesse välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik