1-10-16872/18 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Vangistuse täitmisele pööramine

Määruse tegemise aeg ja koht

25. juuli 2011 Tartu Maakohtu Valga kohtumajas Kriminaalasi 1-10-16872 Kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. detsembri 2010 otsuse kohaselt – tunnistati J.I süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja mõisteti talle karistusena vangistus 2 kuud; KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.09.2010-29.09.2010, so 2 päeva karistusaja hulka ning loeti lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu ja 28 päeva vangistust; KarS § 69 alusel asendati J.I-le mõistetud vangistus 1 kuu

28 päeva üldkasuliku tööga 116 tundi ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 20. august 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutati J.I KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga x.xxxx x-xx xxxxx xxxx Menetlus osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus Täitmiskohtunik Hele Ilisson Taotluse esitaja Kriminaalhooldaja Merle Käis Prokurör Milvi Väin Süüdimõistetu J.I (isikukood xxx; elukoht: x.xxxx x-xx xxxxx xxxx) Taotlus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga talituse erakorraline ettekanne süüdimõistetu J.I kohta Ettekande läbivaatamise aeg

25. juuli 2011

RESOLUTSIOON

Võttes arvesse eeltoodut ning juhindudes KarS §69 lg 6 ja KrMS §145, 428 lg 2,

431 ja 432 lg.3 kohus m ä ä r a s:

Pöörata Tartu Maakohtu 20. detsembri 2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-10- 16872 mõistetud kandmata vangistus 1 kuu ja J.I-le (üks)

28 (kakskümmend kaheksa) päeva täitmisele.

Lugeda J.I-le mõistetud vangistuse kandmise alguseks tema kinnipidamise kuupäev s.o. 25. juuli 2011 (25.07.2011)

Jätta muutmata kohaldatud tõkend - vahistamine. J.I-le

Määruse peale võib kohtumenetluse pool, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale.

Määruse koopia saata karistusregistrile, Tartu Vanglale ja Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Valga talitusele.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

J.I on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 20. detsembri 2010 otsusega KarS §

199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja mõisteti talle karistusena vangistus 2 kuud; KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.09.2010-29.09.2010, so 2 päeva karistusaja hulka ning loeti lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu ja 28 päeva vangistust; KarS § 69 alusel asendati J.I-le mõistetud vangistus 1 kuu 28 päeva üldkasuliku tööga 116 tundi ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 20. august 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutati J.I KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga x.xxxx x-xx xxxxx xxxx. Kriminaalhooldusametnik on (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt 10.05.2010.a. kriminaalhooldusseaduse esitanud Tartu Maakohtu Valga kohtumajale erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud

J.I kohta. Ettekandest nähtuvalt hoiab J.I kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, ta ei ole töötundide sooritamist alustanud. Ettekandest nähtub, et

J.I broneeriti 17.01.2011 ÜKT tunde sooritama Valga Linnavalitsusse, kuid

J.I ei ilmunud esmakohtumisele ega teavitanud mitteilmumise põhjustest. Ka järgmisel kokkulepitud ajal J.I tööle ei ilmunud, ega teavitanud mitteilmumise põhjustest. Samuti nähtub erakorralisest ettekandest, et J.I ei täida nõuetekohaselt registreerimiskohustust. Ta on põhjendanud nõuete mittetäitmist tervisliku seisundiga, kuid pole esitanud ühtegi tõendit oma väidete kinnitamiseks (arstitõendit). Eeltoodust tulenevalt palub kriminaalhooldusametnik J.I suhtes karistus täitmisele pöörata.

J.I ei oska vastata küsimusele, miks ta eelmisele kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud oma ilmumata jäämise mõjuvatest põhjustest. Üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidumise kohta avaldab J.I, et tal on aega ÜKT tunde sooritada kuni 20. augustini 2011. Küsimusele, miks ta käesoleva ajani ÜKT tundide teostamisega alustanud ei ole, ta vastata ei oska. Registreerimiskohustuse mittetäitmise osas avaldab, et ta on paar korda käinud registreerimas.

Kriminaalhooldusametniku taotlus Kriminaalhooldusametnik jääb kohtuistungil oma taotluse juurde ja palub J.I suhtes pöörata karistus täitmisele, kuna J.I hoiab kõrvale üldkasuliku töö teostamisest, ega täida talle kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid

Prokuröri seisukoht

Prokurör toetab kriminaalhooldusametniku taotlust J.I suhtes karistuse täitmisele pööramiseks. J.I ei ole asunud üldkasulikku tööd tegema, omamata selleks mõjuvat põhjust. Seega tuleb 20.12.2010.a. kohtuotsus J.I suhtes täitmisele pöörata.

Kohtu määruse resolutsioon ja põhjendused

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §432 lg.3 sätestab, et KrMS §425-426 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. J.I on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 20. detsembri 2010 otsusega KarS §

199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja mõisteti talle karistusena vangistus 2 kuud; KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.09.2010-29.09.2010, so 2 päeva karistusaja hulka ning loeti lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu ja 28 päeva vangistust; KarS § 69 alusel asendati J.I-le mõistetud vangistus 1 kuu 28 päeva üldkasuliku tööga 116 tundi ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 20. august 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutati J.I KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga x.xxxx x-xx xxxxx xxxx.

KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne karistusseadustikus

sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale on 10.05.2011.a. laekunud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, millest nähtub, et J.I hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, samuti ei täida talle pandud kontrollnõuete täitmise kohustust – ei ilmunud pikematel perioodidel kriminaalhooldaja juurde registreerimisele. Kriminaalhooldusametnik on taotlenud J.I suhtes karistuse täitmisele pööramist.

Kohus asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Karistusseadustiku (KarS) (RT 61/01-364) § 69 lg.6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele.

Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kohtuistungil on leidnud tuvastamist, et J.I on kõrvale hoidunud üldkasuliku töö tegemisest. Talle määratud 116-st üldkasuliku töö tunnist ei ole J.I seitsme kuu jooksul ühtegi tundi teostanud.

Kohtuistungile 05.07.2011.a. J.I ei ilmunud ega teavitanud kohut oma ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest, mistõttu kohaldas kohus J.I suhtes sundtoomist 19.07.2011.a. toimuvale kohtuistungile. Sundtäitmine osutus võimatuks, kuna J.I ei viibinud kodus. 19.07.2011 Tartu Maakohtu määrusega kohaldati J.I suhtes vahistamist.

KrMS § 428 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise KarS §69 lõike 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.

Vastavalt KarS § 69 lg-le 6, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Seega asub kohus seisukohale, et J.I on suhtunud talle mõistetud karistusse ükskõikselt, jättes põhjendamata ka kohtus oma kohustuste täitmata jätmise. Süüdimõistetu seletus üldkasuliku töö tegemata jätmise osas ei ole veenev ega põhjendatud. Seega on põhjendatud J.I suhtes pöörata Tartu Maakohtu 20. detsembri 2010 otsusega J.I-le mõistetud kandmata vangistus 1 kuu 28 päeva täitmisele.

Hele Ilisson

Kohtunik