2-24-9340/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Liis Arrak ja Krista

Kirspuu

Määruse tegemise aeg ja koht

30.07.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-9340

Kohtuasi

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku

taotlus XXi paigutamiseks tema tahte vastaselt

psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.06.2024 määrus esialgse õiguskaitse

rakendamise kohta (4 päeva)

Harju Maakohtu 17.06.2024 määrus esialgse õiguskaitse

pikendamise kohta (kuni 40 päeva)

Kaebuse esitaja ja liik

XXi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood

90006399)

Puudutatud

isik:

XX

(isikukood

xxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Imbi Seimar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XXi määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 15.06.2024 ja 17.06.2024 määruste resolutsioonid muutmata,

kuid muuta ja täiendada maakohtu määruste põhjendusi.

3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättetoimetamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud

isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid

2-24-9340

rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu

hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses võib

menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) esitas 15.06.2024 Harju Maakohtule taotluse XXi

(puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja isiku paigutamiseks

psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni.

2. Avalduse kohaselt viibib puudutatud isik avaldaja psühhiaatriakliinikus alates 14.06.2024

kell 11.25, kui puudutatud isiku suhtes rakendati tahtest olenematut ravi vastavalt

psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule. Oma psüühikahäire tõttu on puudutatud

isik ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu.

Puudutatud isik ei ole võimeline ravivajadust ise hindama.

3. Avaldusele lisatud psühhiaatrite 15.06.2024 arvamuse kohaselt viibib puudutatud isik

avaldaja psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil teist korda.

3.1. Enne esmakordset hospitaliseerimist 11.11.2023–07.12.2023 kaotas puudutatud isik

segastel asjaoludel Xxxxxxxxxx töö ning pöördus seetõttu Eestisse. Laevasõidul avaldusid

puudutatud isikul kuulmismeelepetted (kuulis laevu endaga rääkimas imelikel teemadel). Eestis

kaotas puudutatud isik oma telefoni ning kõndis paljajalu koju, üritades seejuures luululistel

ajenditel varjuda vanade tuttavate eest, kes jälgivat teda meedia ja internetifoorumite kaudu

ning tahtvat puudutatud isikut tappa. Puudutatud isik varus enesekaitseks koju nuge ning

helistas

seetõttu

häirekeskusesse.

Puudutatud

isik

hospitaliseeriti

avaldaja

psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematult. Osakonnas oli isik ettearvamatu ja rahutu

käitumisega ning haiglapersonali suhtes verbaalselt agressiivne. Isik teavitas haiglaravil olles

ohust oma elule korduvalt ka politseid. Puudutatud isikul diagnoositi äge skisofreeniataoline

psühhootiline häire (F23.2). Rakendatud ravi foonil äge psühhoos taandus, kuid haigusteadvus

jäi puudulikuks.

3.2. Pärast haiglaravi on puudutatud isik pöördunud mõnel korral vastumeelselt ambulatoorselt

psühhiaatri vastuvõtule. Sissekannetest nähtub rahustite tarvitamine ettenähtust rohkem,

jätkuvad paranoilised avaldused ning kehv ravisoostumus. Retseptikeskuse andmete alusel on

puudutatud isik katkestanud toetusravi mitu kuud tagasi.

3.3. Käesolevalt toodi puudutatud isik psühhiaatriakliiniku valvetuppa kiirabi ja politsei saatel.

Puudutatud isik oli saatnud politseisse kirja, milles andis teada, et teda jälitatakse ning varsti

pannakse toime mõrv, mistõttu on tal varutud enesekaitseks külmrelvad. Politsei saabudes isik

kartis ega avanud esialgu ust ning avaldas jätkuvalt paranoilisi mõtteid. Valvetoas kõneles isik

valjuhäälselt, kuidas oli kuulnud eelneval päeval 3-4 inimest ähvardamas teda tappa. Isik oli

vaenuliku suhtumisega ning keeldus haiglaravist. Valvearst vormistas tahtest olenematu

vältimatu psühhiaatrilise ravi otsuse 14.06.2024 kell 11.25, põhjendades seda sellega, et

psühhootilisest seisundist tulenevalt ohustab isik nii ennast kui ka ümbritsevaid ebaadekvaatse

ja ettearvamatu käitumise tõttu. Muu abi ei ole piisav.

2-24-9340

3.4. Käeolevaks ajaks ei ole puudutatud isiku seisund muutunud. Isik avaldab

kuulmismeelepetteid – ta kuulis üleeile aknast kahte meest suitsunurgas rääkimas tema

tapmisest. Isiku sõnul on tal telefonis sellest tõestus (foto meestest) ning tunnistaja

kõrvalmajast, kes samasisulist juttu on kuulnud. Põhjendust isik tuua ei oska ning soovib asja

politseis edasi ajada. Puudutatud isik on varunud koju külmrelvi ja pipragaasi. Viimased kaks

ööd on isik uinunud ärevuse tõttu kell 4 hommikul. Tapmisähvardusi on puudutatud isiku sõnul

tehtud talle ka Xxxxxxxxxx. Isik tunnistab, et ravimite võtmist jätkas ta pärast viimast

haiglaravi vaid poolteist kuud. Puudutatud isik on psühhoosielamuste suhtes kriitikata ning

enda sõnul meditsiinilist abi ei vaja.

3.5. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – äge skisofreeniataoline psühhootiline häire

(F23.2). Isiku käitumine on täiel määral psühhoosielamustest juhitud, ettearvamatu ja

ebaadekvaatne, mistõttu on ta ohtlik nii iseendale kui ka teistele. Oma psüühikahäirest

tulenevalt ei ole ta võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Puudutatud

isiku seisundit hinnates ei ole tõenäoline selle paranemine ja isiku iseseisev ohutu toimetulek

kodustes tingimustes 4-päevase haiglaravi järgselt.

4. Eeltoodut arvesse võttes palus avaldaja puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse

rakendamist, selle pikendamist 40 päevani ning luba kohaldada isiku suhtes tahtest olenematut

psühhiaatrilist ravi (isikule psühhoosivastase ja rahustava ravi manustamine) haiglatingimustes

40 päeva vältel.

5. 17.06.2024 selgitas avaldaja, et esineb tahtest olenematu haiglaravi jätkamise vajadus, kuna

puudutatud isiku seisund ei ole muutunud. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus

raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele

inimestele.

Harju Maakohtu 15.06.2024 ja 17.06.2024 määruste põhjendused

6. Harju Maakohtu 15.06.2024 määrusega rakendati puudutatud isiku suhtes esialgset

õiguskaitset ning anti luba kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist

ravi neli ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest, s.o alates 14.06.2024 kell 11.25

kuni 18.06.2024 (või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi

lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega). Kohus andis loa

puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite

rakendamiseks arsti poolt valitud viisil juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või

ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda.

6.1. 15.06.2024 määruse põhjenduste kohaselt esinevad käesoleval juhul asjaolud puudutatud

isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks. Maakohus viitas

PsAS § 11 lg-le 1, § 13 lg-le 1 ning TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5.

6.2. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – äge skisofreeniataoline psühhootiline häire

(F23.2) (PsAS § 11 lg 1 p 1).

6.3. Ravita jäämisel võib isik oma psühhoosist lähtuva ebaadekvaatse ja ettearvamatu

käitumisega seada ohtu nii iseenda kui teised. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui

tõenäoline (PsAS § 11 lg 1 p 2). Puudutatud isikul esinevad kuulmismeelepetted on olnud

sellised, kus erinevad inimesed räägivad, et tahavad teda ära tappa, ja ta on kuulnud laevu

endaga rääkimas. Puudutatud isik on varunud korduvalt enesekaitseks külmrelvi. Puudutatud

isik on enne tahtevastase ravi alustamist käitunud ebaadekvaatselt ja nii iseenda kui ka teiste

2-24-9340

suhtes ohtlikult. Isik on desorienteeritud ning käitub ettearvamatult ning võib panna end

olukordadesse, kus tema enda ning ka teiste elu ja tervis satub ohtu.

6.4. Muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane (PsAS § 11 lg 1 p 3). Oma psüühikahäirest

tulenevalt ei ole isik võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Isik vajab

ravi ja järelevalvet statsionaarses osakonnas. Ravita jäämisel isiku psüühikahäire süveneb

tõenäoliselt veelgi. Isik on varem määratud koduse toetusravi katkestanud. Isik tunnistab, et on

omavoliliselt lõpetanud ravimite tarvitamise. Isik on psühhoosielamuste suhtes kriitikata ning

enda sõnul meditsiinilist abi ei vaja. Oma seisundist lähtuvalt ei ole puudutatud isik võimeline

oma raviks teadvat nõusolekut andma.

7. Harju Maakohtu 17.06.2024 määrusega pikendati puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema

psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest, s.o alates 14.06.2024 kell 11.25 kuni

24.07.2024 (või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi

lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega). Kohus andis loa

puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite

rakendamiseks arsti poolt valitud viisil juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või

ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda.

7.1. 17.06.2024 määruse põhjenduste kohaselt tuleb esialgset õiguskaitset pikendada

TsMS § 534 lg 5 alusel. Maakohus kordas 15.06.2024 määruse põhjendusi.

7.2. Ärakuulamisel avaldas puudutatud isik, et tema maja suitsunurgas hakkas keegi karjuma,

et talle tahetakse koju sisse murda ja teda ära tappa. Need olid arvatavasti pätid. Puudutatud

isik ei tea täpselt, mida need pätid temast tahavad. Võib-olla on tal mingid võlad, mida ta ise

enam ei mäleta. Aasta tagasi tuli isik Xxxxxxxxxxt Eestisse. Pärast seda on tema majas teatud

inimesed, kes tahavad teda ära tappa. Puudutatud isik teavitas sellest politseid. Puudutatud isik

ei soovi haiglas olla. Pärast viimati haiglast vabanemist võttis isik poolteist kuud rohtusid, kuid

siis loobus neist, sest rohtude võtmine ei olnud enam vajalik. Ka puudutatud isiku arst oli

sellega nõus.

7.3. Ärakuulamisel avaldas valvearst psühhiaater LK, et puudutatud isiku seisund ei ole

muutunud. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas avaldust. Muude isikute ärakuulamist

ei pidanud kohus vajalikuks, sest arvestades isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid

asjaolusid, ei aita nende isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele.

Määruskaebus

8. Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse,

milles palub maakohtu 15.06.2024 ja 17.06.2024 määrused tühistada.

9. Puudutatud isiku puhul ei ole täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatu. Puudutatud isik ei ole

endale ega teistele ohtlik. Puudutatud isik toodi haiglasse ilma põhjuseta. Puudutatud isikul ei

esine meelepetteid. Oht puudutatud isikule ja temale tehtud ähvardused on reaalsed. Kõik

inimesed, keda puudutatud isik kardab, on tegelikult olemas. Puudutatud isik on varem

ravimeid võtnud ning need aitasid. Mingi hetk puudutatud isik enam ravimeid ei vajanud, sest

ta kartis, et kui jätkab pikalt ravimite võtmist, jäävadki talle sümptomid.

2-24-9340

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

10. Avaldaja palus jätta maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Antud

juhul on täidetud PsAS § 11 lg 1 eeldused. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire

(paranoidne skisofreenia, F20.09). Haiguspildis esinevad ähvardava sisuga kuulmismeelepetted

ning paranoilised luulumõtted naabritest, kes teda jälitavad ja tappa kavatsevad. Pärast

11.11.2023–07.12.2023 haiglaravil viibimist ei ole puudutatud isik järginud ambulatoorse

raviarsti ravisoovitusi ega võtnud määratud toetusravi, mistõttu tema psüühiline seisund on

käesolevale hospitaliseerimisele eelnevalt halvenenud. Haiglaravieelselt oli puudutatud isiku

käitumine täielikult psühhoosielamustest juhinduv, ta süüdistas alusetult naabreid oma korteri

ukse kirvega lõhkumises ning varus naabrite kahjutuks tegemiseks koju külmrelvi. Puudutatud

isik on endiselt veendunud, et naabrid soovivad teda mõrvata, õigustab käesolevani

külmrelvade varumist, avaldab valmisolekut neid naabrite suhtes kasutada ning eitab

haiglaravivajadust. Isikule vajaliku psühhoosivastase ravi tagamine on käesolevalt teostatav

vaid tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-i 2¹ alusel koosmõjus §-

ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määruste resolutsioonid muutmata, kuid maakohtu

määruste põhjendusi tuleb muuta ja täiendada.

13. Ringkonnakohus märgib, et kohus saab TsMS § 543 lg 3 alusel ka pärast isiku kinnisesse

asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse paigutamise määruse

seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse, olgugi, et avaldust ei saa uuesti lahendada (RKTKm

19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 19). Seega ei takista määruskaebuse lahendamist asjaolu, et

avaldaja lõpetas 17.07.2024 puudutatud isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi

psühhiaatriakliinikus.

14. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et täidetud olid PsAS § 11 lg-s 1

ja TsMS § 534 lg-tes 1 ja 5 sätestatud alused puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse

rakendamiseks ja selle pikendamiseks kuni 40 päevani. Ringkonnakohus muudab ja täiendab

siiski maakohtu määruste põhjendusi osas, mis puudutab isiku ohtlikkuse hindamist.

15. Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse

korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud

ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad

dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla

psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada

tema suhtes tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused

PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja

nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult

järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema

võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik

psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline

abi ei ole küllaldane. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli

päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib

2-24-9340

tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva

arsti arvates.

16. Asja materjalidest nähtuvalt viibib puudutatud isik avaldaja psühhiaatriakliinikus

haiglaravil teist korda. 11.11.2023–07.12.2023 haiglaravil viibides diagnoositi puudutatud

isikul äge skisofreeniataoline psühhootiline häire (F23.2). Käesolevalt on puudutatud isik

hospitaliseeritud tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusega 14.06.2024.

Psühhiaatrite Viljar Veede ja LKi 15.06.2024 arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul äge

skisofreeniataoline psühhootiline häire (F23.2). Vastuses määruskaebusele on avaldaja

täpsustanud, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – paranoidne skisofreenia

(F20.09). Puudutatud isik avaldab kuulmismeelepetteid ning paranoilisi luulumõtted isikutest,

kes teda jälitavad ja tappa kavatsevad. Puudutatud isiku käitumine on psühhoosielamustest

juhitud, isik on teavitanud häirekeskust väidetavatest isikutest, kes teda tappa kavatsevad ning

on varunud enesekaitseks koju külmrelvi ja pipragaasi. Arvestades eeltoodut, on tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt täidetud PsAS § 11 lg 1 p-st 1 tulenev tingimus, s.o puudutatud isikul

on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.

17. Riigikohus on selgitanud, et isiku tegelik ohtlikkus tuleb konkreetselt tuvastada. Eelkõige

saab isiku ohtlikkus väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele,

mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb

hinnata kõrgendatud standardite kohaselt ning et ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku

käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi

ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga (st isik võib kõige

lähemas tulevikus muutuda ohtlikuks) ning et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui

tõenäoline (vt RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 39.2 ja seal viidatud kohtupraktika).

17.1. Maakohus on märkinud, et haiglaravita jäädes võib puudutatud isik oma psühhoosist

lähtuva ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega olla ohtlik nii iseendale kui ka teistele ning

et puudutatud isiku ohtlikkus on lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Ringkonnakohtu

hinnangul ei nähtu asja materjalidest isiku ohtlikkust iseendale. Seega muudab ringkonnakohus

vastavas osas maakohtu määruste põhjendusi. Maakohus leidis, et kuivõrd puudutatud isik on

situatsioonis desorienteeritud ning käitub ettearvamatult, siis võib ta panna end olukordadesse,

kus tema elu ja tervis satub ohtu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga eeltoodu puhul tegemist

asjaoluga, mis annaks alust pidada isikut ohtlikuks iseendale PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses.

Ringkonnakohus nõustub siiski maakohtuga, et asja materjalidest nähtuvalt võib isik olla ohtlik

ümbritsevate inimeste elule ja tervisele ning täiendab selles osas maakohtu määruste

põhjendusi. Puudutatud isik on tal esinevate kuulmispetete (inimesed ähvardavad teda tappa)

ja paranoiliste luulumõtete tõttu varunud enesekaitseks koju külmrelvi ja pipragaasi ning on

teavitanud häirekeskust, et esineb oht tema elule. Vastuses määruskaebusele on avaldaja

selgitanud, et puudutatud isik on endiselt veendunud, et naabrid soovivad teda mõrvata, isik

õigustab käesolevani külmrelvade varumist ning avaldab valmisolekut neid naabrite suhtes

kasutada. Arvestades, et asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isiku käitumine

psühhoosielamustest juhitud ning puudutatud isik ei ole psüühikahäirest tulenevalt võimeline

kontrollima oma käitumist, on puudutatud isiku ohtlikkus teiste elule ja tervisele eeltoodu alusel

lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline ning täidetud on PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud

kriteerium.

18. Asja materjalidest nähtuvalt puudub puudutatud isikul haiguskriitika ja koostöövalmidus

raviks. Puudutatud isik ei tunnista haiglaravivajadust ning on varem koduse toetusravi

katkestanud, mistõttu ei ole ambulatoorne psühhiaatriline ravi rakendatav. Seega ei ole muu

2-24-9340

psühhiaatriline abi ringkonnakohtu hinnangul küllaldane ega võimalik ning täidetud on ka

PsAS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud kolmas eeldus.

19. Menetlusnormide rikkumist ei saa maakohtule ette heita. Maakohus on puudutatud isiku

ära kuulanud (TsMS § 536 lg 1) ning põhjendanud, miks ta teiste isikute ärakuulamist

vajalikuks ei pea (TsMS § 536 lg 21 p 3). Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud

esindaja on avaldanud, et ta toetab esitatud taotlust (TsMS § 535).

20. Eelnevat arvestades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid täidetud ja

puudutatud isiku võis paigutada esmalt kuni neljaks päevaks ja seejärel maksimaalselt kokku

kuni 40 päevaks või kuni ravivajaduse äralangemiseni haigla psühhiaatriaosakonda ning

kohaldada talle tahtest olenematut ravi. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu

määruste resolutsioonid muutmata, kuid muudetud ja täiendatud on maakohtu määruste

põhjendusi.

21. Määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud jäävad riigi kanda (TsMS § 172

lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Liis Arrak Krista Kirspuu