4-24-1661/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr 4-24-1661

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

LÕPPOSA

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg

21. juuni 2024. a

Väärteoasja number

4-24-1661

Kohtunik

Marek Vahing

Kohtuistungi sekretär

Margot Nigol

Väärteoasi

Menetlusaluse isiku A.O kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti 24.04.2024. a otsusele väärteoasjas nr

2780,24,005142

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur (registrikood:

70008747, asukoht: Riia tn 132, Tartu linn, Tartu linn,

Tartu maakond)

Kohtuvälise menetleja esindaja: Kajar Pent

Menetlusalune isik

A.O

(isikukood: XXX; elukoht:

XXX; tel.: XXX; e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

Jätta Politsei- ja Piirivalveameti 24.04.2024. a otsus väärteoasjas nr 2780,24,005142

muutmata ja A.O kaebus rahuldamata.

Edastada kohtuotsus A.O-le ning kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullitalituse

patrullpolitseinik Martin Määr koostas 30.03.2024. a väärteoprotokolli nr 20210330111301

(väärteoasi nr 2780,24,005142) menetlusaluse isiku A.O suhtes. Menetlusalusele

isikule heidetakse ette, et tema 30.03.2024. a kell 17.10 juhtis Tartu maakonnas Kastre vallas

Vana-Kastre-Roiu 5. kilomeetril Vana-Kastre suunas mootorsõidukit Volkswagen Touran

registreerimisnumbriga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,51 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus on 0,56

mg/l +/- 0,05 mg/l. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS

§ 224 lg 2 sätestatud väärteo. PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse

teabegrupi eriasjade uurija 24.04.2024. a otsusega, mis tugineb viidatud väärteoprotokollile,

määrati A.O-le karistuseks LS § 224 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

2. Tartu Maakohtusse saabus 13.05.2024. a menetlusaluse isiku A.O kaebus Politsei-

ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 24.04.2024. a otsusele. Kaebuse kohaselt tunnistab A.O

, et eksis ja tal on sellest kahju ja selline tegu väärib karistust, aga siiski palub karistus üle

vaadata ja leida võimalus määrata mingi muu karistus. Ta XXX ja see nõuab autoga objektidele

liikumist. Kaebaja avaldas, et ta soovib osaleda asja arutamisel kohtuistungil.

3. Tartu Maakohtu 10.06.2024. a määrusega määrati A.O kaebus istungile.

4. 18.06.2024. a toimunud istungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde. Ta selgitas, et läks tööd

tegema metsa ja enne seda oli joonud natuke alkoholi. Mõtles, et metsas tööd tehes oleks

millegipärast hea juurde võtta natuke. Kuna pood tundus lähedal, mõtles, et käib ära.

Enesetunne oli normaalne, ta ei teadvustanud endale, et on sellises koguses alkoholi juba

võtnud. Eelmine trahv on maksmata, sõlmis maksegraafiku, XXX eurot kuus peab maksma.

Püüab ennast ikkagi parandada, on käitunud vastutustundetult. Lasi endale teha süsti, mis peaks

alkoholist eemale hoidma.

5. Kohtuvälise menetleja esindaja oli istungil jätkuvalt seisukohal, et menetlusaluse isiku

süüline käitumine on aset leidnud ja tema väärtegu on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse §

224 lg 2 järgi. Ka leidis menetleja, et karistus on mõistetud õigesti ja seda muutma ei peaks.

Menetleja analüüsis pärast kaebuse saamist, kas on võimalus muud karistust rakendada, kuid

jõudis järeldusele, et ei. Inimene on jätkanud samalaadseid süütegusid ja 6 kuud on täiesti

proportsionaalne karistus. Süü on keskmisest suurem, kuna isiku alkoholisisaldus oli 0,51 mg/l

kohta väljahingatavas õhus, 0,75 mg/l on juba kriminaalkaristust väärt alkoholisisaldus.

Positiivne on, et menetlusalune isik kahetseb oma tegu, kergendava asjaoluna saab võtta tema

puhtsüdamlikku kahetsust ja ka seda, et ta on teinud süsti ehk teinud omalt poolt midagi, mis

aitaks tal käia paranemise teed ja mitte enam alkoholi tarbinuna sõidukit juhtima. Alkoholi

tarvitanud juhtide süül hukkub inimesi, toimub liiklusõnnetusi ja see on ka ohtlik isikule endale.

Kui ka teised inimesed ei saa viga, siis see võib tekitada nii varalise kahju või tervise kahju talle

endale.

KOHTU SEISUKOHT

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses (

),

ab ovo

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

7. Kohus,

tutvunud

esitatud

kaebusega,

väärteotoimikuga

ning

menetlusosaliste

seisukohtadega, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti 24.04.2024. a otsus väärteoasjas nr

2780,24,005142 tuleb jätta muutmata ja A.O kaebus rahuldamata.

8. Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ning alkoholi

piirmäära ületava seisundi tuvastamine tõendusliku alkomeetriga vormistatud nõuetekohaselt.

Nii väärteoprotokollis kui ka väärteootsuses on süüteokirjeldus ühtne, selge ja arusaadav.

Samuti nähtub väärteoprotokollist, et A.O-le on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud

menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud

ka allkirja. Seega ei ole kohtul alust kahelda selles, et A.O oli oma õigustest ka sisuliselt

teadlik ja võimeline neid teostama.

9. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse A.O-le ette, et ta juhtis 30.03.2024.

a kell 17.10 juhtis Tartu maakonnas Kastre vallas Vana-Kastre-Roiu 5. kilomeetril Vana-Kastre

suunas mootorsõidukit Volkswagen Touran registreerimisnumbriga XXX isikuna, kelle ühes

liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,51 mg/l.

10. Menetlusalune isik tunnistab mootorsõiduki juhtimist eelnevalt alkoholi tarvitanuna

väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas. Lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis

sõiduki juhtimise osas on A.O väljendanud kahetsust.

11. Kohtu seisukohalt on mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületavas

seisundis väärteotoimiku materjalidega tõendatud. Juhtunut kinnitavad menetlusaluse isiku

kohtuistungil antud ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja lubatud alkoholi

piirmäära ületava seisundi tuvastamine tõendusliku alkomeetriga.

12. Istungil A.O kinnitas, et ta jõi alkoholi ja istus seejärel rooli. 30.03.2024. a sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et Tartu maakonnas Kastre vallas Vana-Kastre-Roiu

5. kilomeetril

kõrvaldati

A.O

mootorsõiduki

Volkswagen

Touran

registreerimisnumbriga XXX juhtimiselt, kuna oli alus arvata, et tema veres või väljahingatavas

õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära.

13. Tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 9510EE seerianrumbriga ARKB-0018 väljatrükk

tõendab, et A.O-l tuvastati lubatud alkoholi piirmäära ületamine, s.o lõplik mõõtetulem

on 0,51 mg/l (0,56 mg/l +/- 0,05 mg/l).

14. Mõõtevahend Dräger Alcotest 9510EE oli taadeldud 26.10.2023 (kehtib kuni 30.04.2024)

ning alkoholisisaldust A.O väljahingatavas õhus mõõdeti vastava koolituse läbinud ja

pädeva politseiametniku poolt. Menetlusalusele isikule on tutvustatud ka joobe tuvastamisega

kaasnevaid õigusi ja kohustusi korrakaitseseaduse alusel, mille A.O on allkirjastanud.

15. A.O karistusregistri väljatrükist nähtub, et tal on kehtiv karistus LS § 224 lg 1 järgi

kvalifitseeritava rikkumise eest (rikkumine toime pandud 05.07.2021).

16. Kõike eelnevat arvesse võttes on tuvastatav, et menetlusalune isik A.O juhtis

30.03.2024. a mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis, kui tema ühes

liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,51 mg/l. Sellise tegevusega

rikkus A.O LS § 69 lg 3 nõudeid ning täitis LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo

objektiivsed tunnused.

17. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed

tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1

tulenevalt tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus. A.O on pannud väärteo

toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse

tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab

seda. Olles varasemalt samalaadsete süütegude eest karistatud, pidas A.O võimalikuks,

et pärast õlle ärajoomisel sisuliselt vahetult mootorsõiduki rooli asudes ei ole tema joobeaste

veel selline, mis jääks lubatud alkoholi piirmäära raamesse. Siinkohal ei ole peamiseks

indikaatoriks kindlasti see, kui juht ise tunneb ennast kaine ja adekvaatsena – on üldteada, et

pikemaajalisel alkoholi tarvitamisel tõuseb inimese alkoholi taluvusvõime ning joobe tajumine

on subjektiivne. Seega võib nimetatud hea enesetunne olla petlik. Sellega menetlusalune isik

ka möönas rikkumise asetleidmise võimalikkust, tuginedes oma varasemale kogemusele.

18. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja

süüteo õigesti kvalifitseerinud.

19. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas

menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise

alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

20. LS § 224 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholi piirmäära ületamise

eest. LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis

veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

21. Kohtuvälise menetleja otsusega on A.O-le määratud karistuseks juhtimisõiguse

äravõtmine 6 kuuks. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr

põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg 1 tingimustele. Karistust kergendavateks asjaoludeks on

süü tunnistamine ja kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3), karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58

mõttes ei esine. Karistus on määratud sanktsiooni keskmises määras.

22. Menetlusalune isik on kaebuses taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse ümber muutmist.

A.O selgitas, et juhtimisõiguse ära võtmine mõjutaks oluliselt tema eraelu. Ta XXX ja

XXX ning juhtimisõiguse äravõtmine tähendaks ilmselt seda, et ta XXX. Samas kindalt ta seda

öelda ei osanud, sest ta ei ole sellest oma tööandajaga rääkinud.

23. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et juhtimisõiguse äravõtmine ei ole meede,

mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel ning KarS § 50 lg 2 tulenevalt ei või mootorsõiduki

juhtimise õigust võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu (vt

RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 17).

24. Menetlusalune isik on kaebuses selgitanud, et juhtimisõigust on tal vaja, et korraldada

tööelu. A.O ei kasuta sõidukit tulenevalt enda liikumispuudest.

25. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et

tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav

elulaad säiliks. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks menetlusalune isik arvestama asjaoluga,

et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus võib olla range ning võidakse piirata

ka tema juhtimisõigust. Karistus ei pea ega tohigi olla mugav, vaid peab olema distsiplineeriv

ja avaldama mõju isiku seadusekuulekusele. Kohus on ka seisukohal, et inimene, kes vajab oma

igapäevatöös või -elus mootorsõidukit, peab selle kasutamisel üles näitama erilist hoolikust ja

vastutustunnet ning täitma kõiki liiklusseaduse sätteid, et mitte kannatada juhtimisõiguse

peatamisega kaasnevaid võimalikke eraelulisi tagajärgi. Samuti ei ole A.O puhul

tegemist esmakordse samalaadse rikkumisega. Menetlusalusel isikul on kehtiv karistus

rahatrahv LS § 224 lg 1 eest, st joobes juhtimise eest. Ka on teda varasematel aastatel karistatud

muuhulgas lubatud alkoholi piirmäära ületava juhtimise eest, sh kriminaalkorras (2011. a).

Väärteokorras viimati 25.02.2022 ja karistuseks määrati juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks.

Kuigi tegemist on käesoleval ajal arhiveeritud karistustega, siis tegemist on inimese käitumist

iseloomustava teabega – A.O teab, mida tähendab nimetatud rikkumine oma olemuselt

(vt ka RKKKo 3-1-1-6-17, p-d 12-13 koos edasiste viidetega). Vaatamata aga eelnevatele

rikkumistele ei ole A.O hakanud seadusekuulekamalt käituma ja paneb jätkuvalt

sarnaseid rikkumisi toime.

26. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et menetlusaluse isiku süü toimepandud

rikkumises on suur. A.O väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,51 mg/l, jäädes

LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo mõõtevahemiku keskmise piiri lähedale, kuivõrd

mõõtevahemik on alates 0,25 mg/l kohta kuni 0,74 mg/l kohta. Lubatud alkoholi piirmäära

ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimine ei ole lubatud just seetõttu, et tagada kõigile

turvaline liikluskeskkond. Sõiduki juhtimine seisundis, mil lubatud alkoholi piirmäär on

ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga,

sest sellises seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise.

A.O on tahtlikult pannud toime raske liiklusalase rikkumise ning asjaolu, et tema sõit

ei lõppenud traagiliste tagajärgedega ei tema enda ega kaasliiklejate jaoks, ei vähenda

rikkumise raskusastet. Kuigi menetlusalune isik lootis, et sõitma asumise ajaks on ta kaine, siis

varasemale kogemusele tuginedes sellisele lootusele suuremat alust ei olnud.

27. Kohus ei nõustu A.O sooviga saavutada mingi kokkuleppe, et juhtimisõigus jääks

alles, et ta võiks käia psühholoogi juures või vereproove andmas ja näitamas, et ta ei tarbi. On

selge, et varasemalt määratud, ja seni maksmata rahatrahv samalaadsete rikkumiste eest ei ole

olnud tema jaoks distsiplineeriv. Kahetsemine ei muuda olematuks juba aset leidnud rikkumisi.

28. Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, A.O süü suurust,

õiguskorra kaitsmise huve ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul

põhjendatult määratud A.O-le karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsuse

muutmata ning A.O kaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Vahing

Kohtunik