2-23-151558/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtujurist

Tanel Kivi

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.07.2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-151558

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi P. K. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

916,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood:

10746479; asukoht: Toompuiestee 35 10149, Tallinn)

Hageja

lepinguline

esindaja

Sigrid

Rahkema

(Julianuse Õigusbüroo OÜ, registrikood: 11930038;

asukoht: Toompuiestee 35 , 10149 Tallinn; Telefon:

xxxxxxx; E-post: xxx)

Kostja: P. K. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx;

e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt P. K.lt hageja OÜ Aktiva Finance Groupi kasuks välja võlgnevus 3,04

eurot.

3. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta kõik menetluskulud kostja P. K. kanda.

6. Mõista kostjalt P. K.lt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja menetluskulu,

milleks on riigilõiv summas 245 eurot, lepingulise esindaja õigusabi tasu 180 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

7. Mõista kostjalt P. K.lt hageja OÜ Aktiva Finance Groupi kasuks välja viivis

väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb

kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti

filiaal või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1

500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2).

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

Aktiva Finance Group OÜ esitas 19.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1441,19 euro saamiseks. Kohus tegi 21.12.2023 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Pärnu Maakohus otsustas 21.02.2024 lõpetada maksekäsu kiirmenetluse ja anda Aktiva Finance

Group OÜ nõude P. K. vastu 1441,19 euro saamiseks Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

Hageja esitas 12.03.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt sõlmisid Inbank AS

ja P. K. 18.05.2021 tarbijakrediidilepingu nr. L89005670210, mille alusel sai kostja laenu

summas 2000 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 590,10 eurot, intress

103,29 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 61.97 eurot. Lisaks sellele palus hageja välja mõista viivis põhivõlalt.

Harju Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 22. märts 2024.

Hageja esitas kohtule 17.05.2024 kompromisslepingu, mille kohus jättis 21.05.2024

kinnitamata. Hageja esitas 03.06.2024 teavituse, et on koostanud uue korrektse

kompromisslepingu ja saatnud selle kostjale allkirjastamiseks, aga kostja ei ole rohkem hageja

kirjadele reageerinud ning hageja kinnitas 26.06.2024 veelkord, et kostja ei ole endiselt

kompromisslepingut allkirjastanud.

Hageja poolt esitatud 20.05.2024 seisukohas tõi hageja välja, et on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtteid, aga juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summas 1008,66 eurot.

Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut

22.02.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas.

Eeltoodust tulenvalt tõi hageja välja, et esitab alternatiivse lepingu täitmise nõude ning

16.05.2023 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 914,19 eurot, kostja on

tasunud põhiosa katteks 991,34 eurot. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates

15.07.2024. Kuna kostjalt on hagejale peale lepingu lõppemist laekumisi toimunud summas

1005,62 eurot, siis uue arvestusena on nõude põhiosa summas 3,04 eurot.

Kostjale on hagiavaldus toimetatud kätte KÄPO vahendusel 10.04.2024 kell 18.03. Kostja ei

ole vastust tähtaegselt ega peale seda esitanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale väljaandes Ametlikud Teadaanded

kättetoimetatud 10.04.2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi

põhjendatud osas tagaseljaotsusega.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja

suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi alternatiivse

nõude osas tagaseljaotsusega.

VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid Inbank AS ja kostja tarbijakrediidilepingu nr

L89005670210, mille alusel sai kostja laenu summas 2000 eurot. Kostja pidi kauba eest tasuma

osamaksetega ja tasuma krediidiandjale intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest

nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega.

Kohtu hinnangul vastab tarbijakrediidileping nr L89005670210 tarbijakrediidilepingu

tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad

tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale

pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9)

ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408

sätestatud täiendavad tühisuse alused.

Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg -

d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja

kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus

on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja

lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija

esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka

hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et Inbank AS ei järginud kostja suhtes

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud

asjaolusid, jättis Inbank AS kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse,

lähtudes ainult kostja enda esile toodust ning registrist saadud infost.

Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata

krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus

(KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes

selleks mõistlikke pingutusi).

Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et

kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna

Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

Hageja on toonud hagiavalduses 12.03.2024 välja, et lähtus laenutaotluse ja maksehäireregistri

väljavõttest. Lisaks sellele kontrolliti isiku sissetulekuid Maksu- ja Tolliameti registrist, mille

kohaselt oli isiku sissetuleku suurus 1890,72 eurot. Taotluse kohaselt tõi laenusaaja välja, et

tema igakuised sissetulekud on 1400 eurot ja kohustused 500 eurot. Laenupakkumises nr

P89005670210 on ülalpeetavate arv jäetud tühjaks samuti ei selgu majapidamiskulude summat.

Lisa 7 kohaselt on toodud välja nõuded taust.ee-st, mis kohtu hinnangul jääb selgusetuks,

kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist hinnatakse vahetult enne laenulepingu

sõlmimist, on maksehäireregistri väljavõttes nõuded, mille kuupäevaks on 16.11.2022,

05.12.2022 ja 13.06.2023. Võttes arvesse, et laenuleping sõlmiti hagiavalduse kohaselt

18.05.2021, on päring tehtud peale lepingu sõlmimist. Hageja 20.05.2024 esitatud seisukohas

jäi varem esitatu juurde.

Käesoleval juhul Inbank AS kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud

sellele, et Inbank AS oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või

vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud

sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. Käesoleval juhul ei ole võimalik anda

hinnangut, millised olid kostjal lasuvad kohustused, majapidamiskulud, millistest allikatest

tema sissetulek võis pärineda, kas kostjal oli ülalpidamisekohustus kellegi osas jne.

VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud

tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi

kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel

on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele,

et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud

andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6.

Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS §

4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb

sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu

on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

Hageja palus alternatiivselt mõista kostjalt välja 3,04 eurot juhul, kui kohus leiab, et

krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja väidete kohaselt ei

ole kostja põhivõlgnevuse katteks tagasimakseid teinud.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja

suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus lähtub TsMS § 5 lg 1

kohaselt hageja nõudest ning rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja 3,04 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Kohus jätab hagi alternatiivse nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud.

Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuluks riigilõiv 245 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 929,50 eurot.

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 245 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas 180 eurot,

arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ning menetluse käiku. Olukorras, kus tegemist on

vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega ei pea kohus võimalikuks

kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 180 eurot välja mõista.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on 445 eurot ning vastavalt

hageja taotlusele menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik