2-23-131505/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtujurist

Tanel Kivi

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.07.2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-131505

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi R M vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

1271,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood:

10746479; asukoht: A. Weizenbergi 20 10150 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja S R (e-post: xxx)

Kostja: R M (isikukood: xxx; täpne elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt R Milt hageja OÜ Aktiva Finance Groupi kasuks välja võlgnevus

876,22 eurot.

3. Välja mõista R Milt OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis alates 23.02.2023

põhinõudelt 876,22 eurolt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kostjale toimetada

kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta kõik menetluskulud kostja R Mi kanda.

7. Mõista kostjalt R Milt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja menetluskuluna

riigilõiv 280 eurot, õigusabi kulu 120 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

8. Mõista kostjalt R Milt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja viivis

väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb

kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti

filiaal või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1

500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2).

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finance Group hagi R Mi vastu võlgnevuse

nõudes.

31.10.2023 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS xxx ja kostja 25.09.2022

järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja kaupa järelmaksuga. Kostja ei täitnud

maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ning esialgne võlausaldaja ütles

22.02.2023 lepingu üles. AS xxx loovutas 27.02.2023 kostja vastase nõude OÜ Aktiva

Finance Group-ile. Hageja on toonud välja, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis

esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet ja kontrollis avalikke andmebaase.

Lepingu alusel sai kostja kaupa maksumusega 876,22 eurot ja kostja kohustus tasuma

lepingus kokku lepitud maksegraafikus alusel alates 15.11.2022 kuni 15.10.2025. Kostjalt

laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks toimunud ei ole ning sellest tulenevalt

võlgnes kostja võlausaldajale üksnes põhivõlgnevusest tuleneva summa, s.o 876,22 eurot.

Hageja on esitanud 13.11.2023 hagiavalduse täienduse, mille kohaselt oli laenuandja

kontrollinud maksehäireregistreid ja lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud

lepingute sõlmimise kuupäeval ühtegi maksehäiret. Kuna järelmaksu müügilepingu alusel

ei lisandunud lepingul intressi, lepingu sõlmimise tasu või muud säärast tasu laenu

kasutamise eest pidi kostja tagasi maksma vaid laenu põhiosa. Seega leiab hageja, et leping

on kehtivalt üles öeldud. Hageja seisukohal kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud

krediidisumma 876,22 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast,

s.o alates 23.02.2023 seadusjärgses määras.

Hageja poolt hagiavalduse täiendusele 13.11.2023 lisatud lisa 2 kohaselt on esialgne

võlausaldaja selgitanud, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis tehti päring EMTA-sse

ning seal kajatus keskmiseks sissetulekuks 800 eurot kuigi taotleja oli sissetulekuks

märkinud 1400 eurot. Riskina oli toodud välja ka võlgniku vanust.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale väljaandes Ametlikud Teadaanded

kättetoimetatud 07.04.2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus

hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.

2. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi

alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

3. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid AS xxx ja kostja järelmaksulepingu, mille alusel

finantseeris AS xxx laenuna kostja kauba ostu summas 876,22 eurot. Kostja pidi kauba eest

tasuma osamaksetega. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis

lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega.

4. Kohtu hinnangul vastab järelmaksuleping nr xxx tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS §

402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad

tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale

pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7

ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des

4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

5. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet

ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses

ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse

korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või

-vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta,

tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama

krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded

kostja vastu loovutanud.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et AS xxx ei järginud kostja suhtes

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule

esitatud asjaolusid, jättis AS xxx kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste

suuruse. Hageja on hagiavalduse täienduses 13.11.2023 toonud välja, et EMTA-st oli tehtud

päring, mis ei ühtinud kostja poolt avaldatud informatsiooniga sissetulekute osas. Kohus

selgitab, et olukorras, kus krediidiandjale nähtub erinevatest allikatest tarbija sissetuleku

suuruseks erinev suurus, tuleb krediidiandjal arvestada väiksema talle teadaoleva tarbija

sissetuleku suurusega. Antud juhul ei ole võetud arvesse, millised kohustused kostjal võivad

veel lasuda, kas tal on ülalpeetavaid ja kui jah, siis mitu, kohustusi teiste laenuandjate ees

ja millises suuruse majapidamiskohustusi kostja tavapäraselt on sunnitud kandma. Tarbija

krediiditoimikust peab olema võimalik kindlaks teha, milliseid näitajad ja millises suuruses

krediidiandja konkreetse tarbija puhul on arvestanud ning krediidivõimelisuses

veendumuse kujundamiseks kasutanud. Käesolevas olukorras kohtule esitatud andmete

põhjal ei ole võimalik võtta seisukohta kas kostja on krediidivõimeline või mitte. Lisaks

eelnevale on hageja esitanud maksehäireregistri väljavõtte, millest ei selgu kuna on päring

tehtud. Võttes arvesse, et järelmaksuleping oli sõlmitud 25.09.2022 jääb selgusetuks, kuidas

maksehäireregistri väljavõttes on nõuded, mille kuupäev on tulevikus (19.03.2023,

04.01.2023, 16.11.2022). Kohtu hinnangul võib see tähendada, et registri väljavõte on

tehtud peale lepingu sõlmimist hagiavalduse esitamiseks ning seda pole kasutatud selleks,

et hinnata kostja krediidivõimelisust.

Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate

seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet

kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi).

Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav,

et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna

Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

Käesoleval juhul esialgne võlausaldaja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja

ei tuginenud sellele, et esialgne võlausaldaja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma

krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust

tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.

6. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata

krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS §

4034 lg-t 6.

7. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

Hageja palus alternatiivselt mõista kostjalt välja 876,22 eurot juhul, kui kohus leiab, et

krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja väidete

kohaselt ei ole kostja põhivõlgnevuse katteks tagasimakseid teinud.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus lähtub TsMS § 5

lg 1 kohaselt hageja nõudest ning rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja 876,22 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Kohus jätab hagi alternatiivse nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõiv summas 280 eurot

ja õigusabikulu 527 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 280 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja juhindudes TsMS §

175 lg 1 õigusabikulud summas 120 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude

väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning

asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule

esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale

tõenditele. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati

tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda, ei pea kohus võimalikuks kostjalt

õigusabikulusid suuremas summas kui 120 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka

Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogsetes tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-

129072.

Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise

kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik