Legislator Case Law & Legislation
2-23-115466/21 AI generated

2-23-115466/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-115466/21
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista kostjalt R Ult hageja OK Incure OÜ kasuks välja võlgnevus 3100 eurot, viivis Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kostjale toimetada

Legislator headnote

AI generated

2-23-115466/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kostjale toimetada

Keywords

AI generated
claim for contributions monetary compensation pension rights undisclosed pre-existing condition integrity damage pension goodwill indemnity
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtujurist

Tanel Kivi

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.07.2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-115466

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi R U vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

4000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046;

asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja A-L V (e-post: xxx)

Kostja: R U (isikukood: xxx; elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt R Ult hageja OK Incure OÜ kasuks välja võlgnevus 3100 eurot, viivis

488,07 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot.

3. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kostjale toimetada

kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta kõik menetluskulud kostja R U kanda.

6. Mõista kostjalt R Ult hageja OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulu riigilõiv 455

eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

7. Mõista kostjalt Rald Ult hageja OK Incure OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb

kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti

filiaal või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1

500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2).

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ hagi R U vastu võlgnevuse nõudes.

OK Incure OÜ esitas 11.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 3772,79 euro saamiseks. Kohus tegi 14.04.2023 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus otsustas

16.06.2023 lõpetada maksekäsu kiirmenetlus ja anda OK Incure OÜ nõude R U vastu

3772,79 euro saamiseks Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Pärnu Maakohus tegi 21. juulil 2023 kohtumääruse, milles otsustas saata OK Incure OÜ

hagi R U vastu väljamõistmiseks kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 11.01.2020 xxx AS ja R U krediidilepingu nr xxx. Kostjale

tehti krediidilepingu kohaselt väljamakseid summas 3100 eurot ning hageja sõnul ei ole

kostja tagasimakseid sooritanud. Kuna kostja ei täitnud oma kohustusi krediidiandja ees,

edastas krediidiandja 30.12.2022 täiendava maksetähtja teate ja lõpetas lepingu 16.01.2023

loovutades nõude kostja vastu hagejale 13.02.2023.

Hagiavalduse kohaselt palus hageja mõsta välja kostjalt põhivõlgnevus summas 3100 eurot,

intressi summas 435,45 eurot ja viivise summas 414,55 eurot ning sissenõudmiskulu

summas 50 eurot. Lisaks sellele palus hageja mõista välja menetluskuludena tasutud

riigilõivu summa 455 eurot ja sellelt viivise seadusjärgses määras.

Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.

Hageja esitas 24.05.2024 hagiavalduse täienduse, mille kohaselt on krediidiandja

kontrollinud kliendi sissetulekuid pensionikeskuselt ja saanud tulemuseks, et kliendi

sissetulek on 562,72 eurot. Kliendilt saadud info põhjal on tema majapidamiskulude suurus

300 eurot. Lisaks on teostatud päringud creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse.

Hageja on seisukohal, et kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on

rikutud esitab hageja alternatiivse nõude, milles nõuab põhivõlgnevuse tasumist summas

3100 eurot, viivist summas 488,07 eurot ja sissenõudmiskulusid summas 50 eurot.

Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 08.03.2024 Ametlike Teadaannete

kaudu teadaande avaldamisega 21.02.2024. Kostja ei ole tähtaegselt ega peale seda kohtule

vastust esitanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale väljaandes Ametlikud Teadaanded

kättetoimetatud 08.03.2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus

hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.

2. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi

alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

3. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid AS xxx ja kostja krediidilepingu nr xxx, mille

alusel andis krediidiandja kostjale krediiti summas 3100 eurot. Hageja ei ole esitanud

asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja

kutsetegevusega.

4. Kohtu hinnangul vastab krediidileping nr xxx tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402

lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu

erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad

kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja

vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja

408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

5. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet

ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses

ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse

korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või

-vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta,

tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama

krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded

kostja vastu loovutanud.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et xxx AS ei järginud kostja suhtes

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule

esitatud asjaolusid, jättis xxx AS kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste

suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust ja registritest saadud andmetest. Puuduvad

andmed kas kostjale on antud veel mõne teise krediidiandja poolt krediiti, mis suurendaks

kostja kohutuste hulka.

Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate

seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet

kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi).

Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav,

et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna

Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

Käesoleval juhul AS xxx kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud

sellele, et AS xxx oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või

vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja

jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. 24.05.2024 esitatud hagivalduse

täienduse kohaselt on AS xxx teinud küll automatiseeritud päringuid, aga nende sisu jääb

arusaamatuks, kuivõrd tegemist on krediidiandja hinnanguga kostja varalisele seisundile.

Automaatsüsteemid võvad märkamatult muutuda „mustadeks kastideks“, mida ei ole lihtne

mõista ja mille puhul on keerukas kontrollida, kuidas on jõutud teatava järelduseni.

Siinjuures ei ole oht seotud üksnes krediidiandja ja tema töötajatega, vaid ka tarbijal muutub

üha keerulisemaks mõista, kuidas tegelikult tema suhtes krediidiandja krediidivõimelisuse

hindamist läbi viib ning krediidi andmise üle otsustab. Olenemata sellest, et kasutatavad

algoritmid on sageli keerulised, peab olema võimalik krediiditoimikust mõista, kuidas

tarbija krediidivõimet hinnatakse ja milliseid andmeid on selleks kasutatud. Kohtu

hinnangul ei ole esialgne krediidiandja hinnanud, millised kohustused lasuvad tarbijal, mida

oleks võimalik olnud teha pangakonto väljavõtte küsimisega. Krediidivõimelisus hindajal

lasub kohustus kontrollida tarbija poolt esitatud andmeid ulatuses, mil andmed on

kättesaadavad talle ka muudest allikatest.

6. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata

krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS §

4034 lg-t 6.

7. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

Hageja palus alternatiivselt mõista kostjalt välja põhinõue 3100 eurot, viivis 488,07 eurot

ja sissenõudmiskulu 50 eurot juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud

vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja väidete kohaselt ei ole kostja

põhivõlgnevuse katteks tagasimakseid teinud.

Kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtte korral saab nõuda ka viivist

üksnes seadusjärgses määras, kuivõrd viivis on raha maksmise kohustuse rikkumisega

kaasnev tagajärg, st viivis ei ole VÕS § 4034 lg 7 nimetatud muu tasu.

Sarnaselt viivisele vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel säilib

võlausaldajal sissenõudmiskulude nõudmise õigus. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjeks on lisaks intressikokkuleppe tühisusele ka krediidilepingu osaline

tühisus muude krediidiga seotud tasude osas VÕS § 4034 lg 7 kohaselt. Tasuna ei saa VÕS

§ 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega eotud kulusid, sest tegemist

ei ole krediidiga seotud tasudega, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise

tagamiseks.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus lähtub TsMS § 5

lg 1 kohaselt hageja nõudest ning rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3100 eurot, viivise 488,07 eurot ja sissenõudmiskulu

50 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Kohus jätab hagi alternatiivse nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud.

Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuluks riigilõiv 455 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot. Riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on vajalik ning

põhjendatud menetluskulu.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on kokku 475 eurot ning

vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik