2-24-3101/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedT. N. K. (hageja) esitas 22. veebruaril 2024 kohtule hagi K. K. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 5. mail 2021. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud.
Legislator headnote
AI generated2-24-3101/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 440 lg 1).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht
29. juuli 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-3101 Tsiviilasi
T. N. K. hagi K. K. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind
3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T. N. K. , isikukood xxxxxxxxxx; Kostja K. K. , isikukood xxxxxxxxxx. Kohtuistungi toimumise aeg
29. juuli 2024
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada T. N. K. hagi K. K. vastu abielu lahutamiseks.
2. Lahutada T. N. K.
ja K. K.
abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
3. T. N. K. perekonnanimena taastada perekonnanimi P. .
4. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.
5. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsus toimetada kätte pooltele ja edastada pärast selle jõustumist kande tegemiseks rahvastikuregistrile.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1. T. N. K. (hageja) esitas 22. veebruaril 2024 kohtule hagi K. K. (kostja) vastu abielu lahutamiseks.
Avalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 5. mail 2021. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud.
2. Kostja kirjalikku vastust kohtule ei esitanud.
3. 29. juuli 2024 kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja oli lahutusega nõus.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 440 lg 1).
5. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS
65 § lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3).
6. Kohus on pooled 29. juuli 2024 kohtuistungil ära kuulanud. Mõlema poole tahteavaldustest nähtub, et abielusuhted on lõppenud ja PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus on seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada. Pooled ei soovi abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus võtta tarvitusele täiendavad abinõud abielu taastamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte abielu lahutada.
7. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 järgi lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
8. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Nimeseaduse § 11 lg 2 alusel võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.
9. Hageja taotleb taastada tema perekonnanimena P. , mis on tema neiupõlvenimi. Kohus rahuldab hageja taotluse.
10. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik