Legislator Case Law & Legislation
2-23-138542/7 AI generated

2-23-138542/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-138542/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista kostjalt O. D. hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja Tele2 Eesti AS ja O. D. vahel 27.10.2022 sõlmitud Tele2 liitumislepingutest nr. 854789069 tulenev võlgnevus

Legislator headnote

AI generated

2-23-138542/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt O. D. hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja Tele2 Eesti AS ja O. D. vahel 27.10.2022 sõlmitud Tele2 liitumislepingutest nr. 854789069 tulenev võlgnevus

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.07.2024. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-138542

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi O. D. vastu võla nõudes

Hagihind

100,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806; asukoht: Tartu mnt 83, Tallinn 10115)

Hageja lepinguline esindaja: Jekaterina Lumiste (e-post:

xxx)

Kostja: O. D. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht teadmata)

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt O. D. hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja Tele2 Eesti AS ja O. D.

vahel 27.10.2022 sõlmitud Tele2 liitumislepingutest nr. 854789069 tulenev võlgnevus

56,15 eurot, viivised 9,24 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot.

3. Mõista kostjalt O. D. hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 56,15 eurot jäägi täieliku

tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas, alates 09.12.2023.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Menetluskulud jätta O. D. kanda.

6. Mõista välja kostjalt O. D. hageja AS PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 300

eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele

hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229, AS-s

Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või LHV

Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number.

Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

2. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse O.

D. vastu võla nõudes. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud

mõistliku aja jooksul talle kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas Harju Maakohtule hagi O. D. vastu 08.12.024. Harju

Maakohtu 20.02.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20 päeva

vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.

3. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse

või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole

kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega

dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

4. TsMS § 317 lg 12 näeb ette, et olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, võib

maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva seadustiku § 486 lõike 1

punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte avalikult,

kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades

täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused.

Kohus leidis, et makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte

toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku

kättetoimetamise eeldused.

5. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega TsMS § 317 lg-te 1, 12

ja 5 alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast) kostjale kätte 21.06.2024. Vastamise

tähtaeg saabus 11.07.2024. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

6. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille

puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses

nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse

tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt

omaksvõetuks.

Menetluskulud

7. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

8. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

9. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejal on kandnud menetluskuluna

riigilõivu 100 eurot, lepingulise esindaja kulusid 420 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot. Kohus leiab, et hageja

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagiavalduse

esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 350 euro

suuruse hagihinna korral tasumisele 100 eurot. Tasutud riigilõiv 100 eurot on põhjendatud

ja vajalik menetluskulu. Hagihind on 100,64 eurot. Samas ei pea kohus täielikult

põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 420 eurot. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu

ja sisu ning hagihinda, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks 1,5 tunni ulatuses,

summas 180 eurot. Praegusel juhul ei ole tegemist keeruka ega mahuka vaidlusega.

Tsiviilasjas ei toimunud istungit ega sisulist vaidlust. Hageja on esitanud üksnes kohtule

hagi. Eeltoodud põhjusel ei näe kohus põhjust kostjalt välja mõista hageja menetluskulu

rohkem kui 1,5 tunni eest 180 eurot (koos käibemaksuga). Kohus arvestab hagihinda.

Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise

kulu 20 eurot.

10. Kohus märgib, et hageja taotleb menetluskulu väljamõistmist koos käibemaksuga. Hageja

on kinnitanud, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud

käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on

kantud käesoleva kohtumenetlusega seoses.

11. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 300 eurot (100 +

180+20).

12. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

13. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik