2-23-138541/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuli 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-138541

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi D. S. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

666,41 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood

11919806; lepinguline esindaja Carlo Kask;

kostja D. S. , isikukood xxxxxxxxxx.

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi D. S. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista välja D. S. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks Fresh Finance OÜ ja

kostja 06.08.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 12245 alusel põhivõlg

106,50 eurot, perioodil 11.08.2022 kuni 17.01.2024 sissenõutavaks muutunud

viivis 15,94 eurot ning viivis tasumata põhivõla jäägilt võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud määras alates 18.01.2024 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta hagi ülejäänud nõuete osas rahuldamata.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1. Jätta menetluskulud 18% ulatuses kostja kanda ja 82% ulatuses hageja

kanda.

4.2. Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 90

eurot. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4.3. Välja mõista D. S. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulude

katteks 90 eurot.

4.4. Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht J. Liivi 4, 50409 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti

tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle

põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab

nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja ja

menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht

Veski 32, 50409 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kirjeldav ja põhjendav osa

1. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb osaliselt

tagaseljaotsusega rahuldada alternatiivse nõude osas ja jätta ülejäänud osas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

2. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja esitab

põhjendava osa osaliselt.

3. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama

paragrahvi kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega,

kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

4. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud e-posti teel

25.03.2024 ja hagi täiendus koos vastusenõudega 04.06.2024. Kostja, kellele kohus

andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Seetõttu

loeb kohus, et kostja on omaks võtnud hagiavalduses esitatud faktilised väited. TsMS

§ 407 lg-s 5 nimetatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.

5. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel,

mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada

tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse

aluseid ka omal algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo

25.09.2013, 3-2-1-83-13, p 12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo

17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 12). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest

kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma

tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on

kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098 p 13).

6. Hageja nõue põhineb Fresh Finance OÜ ja kostja 06.08.2021 sõlmitud

tarbijakrediidilepingul. Hagiavalduse järgi on esialgne võlausaldaja loovutanud

lepingust

tulenevad

nõuded

hagejale

26.01.2023.

Kohus

on

selgitanud

tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja tõendamiskoormist 15.01.2024

ja 26.04.2024 määrustes.

7. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi

lepingus

kokkulepitud

tingimustel

tagasi

maksma

(edaspidi

krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi kuues

lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

8. Riigikohus on toonud esile, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teiste

varaliste

kohustuste,

varasemate

maksekohustuste

täitmise

ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi

kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS §

4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades

kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-

13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).

9. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid

tuvastada, et krediidiandja on krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja esitatust nähtuvalt lähtus krediidiandja ainult kostja taotluses

esitatud andmetest, mille järgi oli kostja sissetulek 960 eurot ja kohustused 300 eurot.

Krediidiandja ei ole küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet ega ka muid tõendeid

kostja krediidivõime kohta. Krediidiandja on kontrollinud kehtivate maksehäirete

puudumist, kuid üksnes selle toimingu tegemist ei saa pidada piisavaks, et tuvastada

kostja võime saadud krediit tagasi maksta. Kohus on andnud hagejale 26.04.2024

määruses esitada täiendavaid asjaolusid ja tõendeid krediidiandja kohustuste täitmise

kohta, kuid hageja ei ole neid kohtule esitanud. Seega asub kohus seisukohale, et

krediidiandja ei ole omandanud piisavat teavet kostja krediidivõimet mõjutavate

asjaolude kohta ning jättis seega kostja sissetulekud ja kohustused sisuliselt

kontrollimata.

10. Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne.

11. Riigikohus on selgitanud, et kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud

põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a VÕS § 4034

lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral) ja kohus võib teha tagaseljaotsuse

üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses. Silmas tuleb

pidada, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus, ja õiguslikult

põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise

korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16; RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098, p 26). Seega on hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla ja

seadusjärgse viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest.

Hagiavalduse täpsustuse järgi on hageja teinud kostjale lepingu alusel 06.08.2021

väljamakse 1000 eurot ning kostja on teinud tagasimakseid perioodil 03.09.2021 kuni

08.07.2022 kogusummas 893,50 eurot. Seega on tagastamata 106,50 eurot, mille

palub hageja alternatiivse nõudena kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et selles osas

on hageja nõue põhjendatud.

12. VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

13. Hageja on esitanud kohtule VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse, mille järgi tuli

kostjal põhiosa tagastada 10.08.2022. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja

rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 järgi

lepingujärgne intressimäär, vaid viivist on õigust nõuda üksnes seadusjärgses määras.

14. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt tagaseljaotsusega ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 106,50 eurot, perioodil 11.08.2022 kuni

17.01.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 15,94 eurot ja viivise põhivõla jäägilt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.01.2024 kuni põhivõla

tasumiseni.

15. Ülejäänud nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulud

16. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (18%), tuleb menetluskulud jätta

18% ulatuses kostja kanda ja 82% ulatuses hageja kanda.

17. Kostja ei ole menetluses osalenud, seega puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud.

18. Hageja menetluskulud on taotluse järgi 175 eurot riigilõivu, 20 eurot maksekäsu

kiirmenetluse kulu ja õigusabikulu 6,5 tunni eest summas 915 eurot. Riigilõivu

tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud

kuluga. Samuti on põhjendatud TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 koostoimes ja tuginedes

asjaolule, et asja lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse

kulud hagimenetluse kulude hulka, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses avaldaja

menetluskulu. Hageja esindaja tunnihind 100 eurot, millele lisandub käibemaks,

vastab kohtupraktikas tunnustatule. Arvestades nõude olemust, asjaolu, et esindaja

toimingud on seotud eelkõige hagiavalduse ja selle täienduste koostamise ja lisade

komplekteerimisega, samuti asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses

kohtuistungit pidamata, peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja õigusabikulu

2,5 tunni eest ehk summas 305 eurot. Hageja on kinnitanud, et ei saa

õigusabiteenuselt tasutult käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu mõistab kohus

summa välja koos käibemaksuga. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud kokku 500 (175 + 20 + 305) eurot, millest 18% ehk 90 eurot tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

19. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik