1-11-8296/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juulil 2011. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-8296 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi E.N süüdistuses KarS § 25 lg 1, 2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi kiirmenetluses kokkuleppementluse sätete kohaselt Prokurör prokuröri abi Katrin Lindpere Süüdistatav E.N

elukoht: XXXXX XX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord - Tartu Maakohtu 27.05.2008. a otsusega KarS § 121 järgi 2

kuu vangistusega tingimisi 1 aasta 6 kuu

pikkusekatseajaga, väärteokorras karistatud 4 korda, sealhulgas KarS § 218 lg 1 järgi 2 korda; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja advokaat Aivar Kello

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada E.N KarS § 25 lg 1, 2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista

karistuseks 30 päeva vangistust. (kolmkümmend)

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 21.-22.07.2011, s.o 2 päeva

karistusaja hulka, E.N-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada E.N-ile mõistetud 28 päeva pikkune vangistus 56 (viiskümmend kuus) tunni üldkasuliku tööga.

2

E.N-i üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata KarS § 69 lg 3 alusel 6 (kuus) kuud.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on E.N kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks välja (üheksateist) eurot 19 18 senti, sealhulgas käibemaks (kolm) eurot senti advokaat Aivar Kello poolt E.N-ile 3 20 Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista E.N-ilt riigituludesse menetluskuludena ½ sundrahast, s.o (kakssada kaheksa) eurot senti. 208 52 Kaitsjale makstud tasu (viiskümmend seitse) eurot senti jätta KrMS § 180 lg 3 alusel 57 54 riigi kanda.

KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata, et E.N on õigus menetluskulud summas

208,52 eurot tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või

333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

3

E.N-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 29.01.2011 ja 11.02.211 toime

pannud vargusi, mille eest teda on karistatud väärteokorras, 21.07.2011 kella 12.50 paiku

püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Elvas Kesk tn 1 asuvast Rimi Eesti Food AS-i kauplusest Elva Säästumarket ühe 0,5 liitrilise pudeli viina Beloff väärtusega 3.95

eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kaupluse turvatöötaja sekkumise tõttu ning kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul.

Sellega pani E.N toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt.

Tsiviilhagi ei ole Rimi Eesti Food AS-i poolt esitatud, kuna kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul

Kokkulepe

KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 30 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 21.-22.07.2011 s.o 2 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks E.N-ile mõista 28 päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada E.N-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 56 tundi (28 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3

alusel ära teha 6 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. E.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1, 2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole.

Süüdimõistetu kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks 1 pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus

kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga

alammäär on 278,02 eurot). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks

vastavalt KrMS §-le 2565

lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on

menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 38,36 eurot ja kohtumenetluses 19,18 eurot, kokku 57,54 eurot.

4

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

E.N ei tööta, tema ülalpidamisel on 4 alaealist last. Pere sissetulekuks on toetused 139 eurot kuus. Sissetulekute vähesuse tõttu käib kõigi menetluskulude hüvitamine ilmselgelt

E.N-ile üle jõu, mistõttu kohus peab põhjendatuks jätta riigi õigusabi kulud riigi kanda. E.N ei ole võimeline ka vähendatud menetluskulusid korraga tasuma. Kohus leiab, et majanduslikust olukorrast tulenevalt tuleb KrMS § 423 ja 424 alusel anda E.N-ile

võimalus tasuda menetluskulusid ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ingeri Tamm Kohtunik