2-23-14977/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuli 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number 2-23-14977

Tsiviilasi Lääne-Harju vald, Ämari alevik, Lennu tn 11 korteriühistu avaldus S B vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind 728.02 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

avaldaja Lääne-Harju vald, Ämari alevik, Lennu tn 11 korteriühistu (registrikood 80319767, asukoht Lennu tn 11, Ämari alevik, Lääne-Harju vald, 76102, Harju maakond); avaldaja lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova (Stabimer Õigusbüroo OÜ, asukoht Tulika 19, Tallinn, 10613, e-post aleksandra@stabimer.ee); puudutatud isik S B (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx).

Menetluse liik kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Mõista puudutatud isikult S B’ilt (isikukood xxx) avaldaja Lääne-Harju vald, Ämari alevik, Lennu tn 11 korteriühistu (registrikood 80319767) kasuks põhivõlgnevus summas 415.54 eurot ja viivised 20.85 eurot.

3. Jätta menetluskulud puudutatud isiku S B’i (isikukood xxx) kanda.

4. Mõista puudutatud isikult S B’ilt (isikukood xxx) avaldaja Lääne-Harju vald, Ämari alevik, Lennu tn 11 korteriühistu (registrikood 80319767 kasuks välja menetluskulud 340 eurot, millest 50 eurot on riigilõiv, 290 eurot on õigusabikulud.

Edasikaebamise kord

Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale

2-23-14977

2 apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lg-s 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat avaldust lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda, kelle tegevusest tingituna on avaldaja olnud sunnitud avaldusega kohtusse pöörduma. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 ja 4 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2

2-23-14977

3 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus määrab menetluskulud kindlaks peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik