DEDeutsch FRFrançais ITItaliano ENEnglish

EE · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-23-120918/112-23-120918/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2024-07-25

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuli 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-120918 Tsiviilasi aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi R. B. vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 151.27 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu ma...

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuli 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number 2-23-120918

Tsiviilasi aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi R. B. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind 151.27 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn, e- post info@pluspluscapital.eu); hageja lepinguline esindaja Carlo Kask (PlusPlus Legal osaühing, e-post carlo.kask@plusplus.ee); kostja R. B. (isikukood xxxx, rahvastikuregistrijärgne elukoht xxxx).

Menetluse liik kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt.

Mõista kostjalt R. B.lt (isikukood xxxx) hageja aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks välja T liitumislepingust nr. xxxx tulenev põhivõlg 27.06 eurot, viivised 3.87 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot.

Mõista kostjalt R. B.lt (isikukood xxxx) hageja aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks välja viivis põhinõude 27.06 eurot jäägi täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, alates 23.01.2024.

Jätta aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) hagi R. B. (isikukood xxxx) vastu rahuldamata põhivõla 74.17 eurot, intressi 3.99 eurot ja viivise 5.03 eurot osas.

Jätta menetluskulud 60% ulatuses aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kanda ja 40% ulatuses R. B. (isikukood xxxx) kanda.

2-23-120918

6. Mõista kostjalt R. B.lt (isikukood xxxx) hageja aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks välja menetluskulud 40% ulatuses, s.o summas 144 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal R. B.l (isikukood xxxx) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud

Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 18.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 25.05.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 14.08.2023 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 14.08.2023 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

Hageja esitas 29.08.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse R. B. vastu milles palub mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 101.23 eurot, intressid 3.99 eurot, viivised 8.90 eurot, sissenõudekulud 25 eurot, viivise kuni põhinõude 101.23 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 12% aastas, alates 30.08.2023, riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot, hageja palub täiendavalt välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja T AS-i vahel 13.11.2021 sõlmitud liitumisleping nr xxxx, mille alusel sai kostja Xiaomi Mi 10T Pro 128GB maksumusega 449 eurot. Kostja kohustus laenu tasuma vastavalt maksegraafikule kuni 2022. a detsembrini. T AS ütles lepingu 26.09.2022 üles ning loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale.

Harju Maakohus jättis 13.10.2023 hagiavalduse käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

2-23-120918

27.10.2024 esitas hageja hagiavalduse täienduse. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta selgitas hageja, et kreeditor kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, teostas Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistri päringut, kontrollis ametlike teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Kostja keskmine igakuine palk oli kokku 1200 eurot neto. Kreeditor tuvastas nimetatud andmete õigust kostja avaldatud andmetega järelmaksu taotluses. Samuti tuvastas kreeditor, et kostjal igakuised ﬁnantskohustused. Kreeditor arvestas kostja igakuiste ﬁnantskohustustena 36 eurot. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud kreeditoril kahtlust saadud andmete õigsuses ja kreeditor jõudis järelduseni, et kostja koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline teenindama 537.52 eurot järelmaksu igakuiste osamaksetega summas 21.98 eurot.

04.01.2024 jättis kohus hagiavalduse korduvalt käiguta.

22.01.2024 esitas hageja täiendatud hagiavalduse, milles palub vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel nõuda kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 27.06 eurot, viivised 3.87 eurot, sissenõudekulud 25 eurot ja viivise kuni põhinõude 27.06 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, alates 23.01.2024. Kostja on tasunud kokku 421.94 eurot, seega jääb kostjal põhiosana tasuda (449 – 421.94) 27.06 eurot Hageja märgib, et nimetatud maksegraafiku tähtaeg on saabunud 12.2022.

Harju Maakohus võttis 15.05.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest.

15.05.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud TsMS § 326 lg 1 alusel postkasti jätmisega 04.07.2024.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

Kohtu põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

2-23-120918

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); − krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

2-23-120918

Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohtu hinnangul ei ole hageja hagiavalduses väljatoodud selgituste ja tõenditega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldanud, millest tulenevalt leiab kohus, et hageja järelmaksulepingust tulenev nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7). Kreeditor kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, teostas Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistri päringut, kontrollis ametlike teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Kostja keskmine igakuine palk oli kokku 1200 eurot neto. Kreeditor tuvastas nimetatud andmete õigust kostja avaldatud andmetega järelmaksu taotluses. Samuti tuvastas kreeditor, et kostjal igakuised ﬁnantskohustused. Kreeditor arvestas kostja igakuiste ﬁnantskohustustena 36 eurot. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud kreeditoril kahtlust saadud andmete õigsuses ja kreeditor jõudis järelduseni, et kostja koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline teenindama 537.52 eurot järelmaksu igakuiste osamaksetega summas 21.98 eurot. Krediidiandja lähtus sissetulekute ning kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7).

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.

22.01.2024 esitas hageja täiendatud hagiavalduse, milles palub vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel nõuda kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 27.06 eurot, viivised 3.87 eurot, sissenõudekulud 25 eurot, viivise kuni põhinõude 27.06 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, alates 23.01.2024. Kostja on tasunud kokku 421.94 eurot, seega jääb kostjal põhiosana tasuda (449 – 421.94) 27.06 eurot Hageja märgib, et nimetatud maksegraafiku tähtaeg on saabunud 12.2022.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 27.06 eurot ja viivis 3.87 eurot, sissenõudekulud 25 eurot ja viivis kuni põhinõude 27.06 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, alates 23.01.2024. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 74.17 eurot, intressi 3.99 eurot ja viivise 5.03 eurot osas.

III

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

2-23-120918

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).

Hageja nõude suurus kokku oli 139.12 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja põhivõla 27.06 eurot, viivise 3.87 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 40%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 60% ulatuses hageja kanda ning 40% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot tunnis (koos käibemaksuga).

TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palub menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 35 eurot, ehk kokku 100 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatud esindaja kulu (2 x 120) 240 eurot käibemaksuga.

Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (100+240+20) 360 eurot, millest kostja kanda jääb 40% ehk 144 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

2-23-120918

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik