1-11-716/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M ÄÄ R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.07.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-11-716 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Leonora NÕMMIK Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV Kohtuasi

Viru Vangla materjalid V.F

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu V.F

sünd. xxx, isikukood xxx,

kodakondsuseta, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 02.11.2010 ja lõpp 02.11.2011 RESOLUTSIOON

Vabastada

V.F

(isikukood

xxx) temale Viru Maakohtu 19.01.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi

enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 määrata V.F-ile katseaeg 1 (üks) aasta. Kohustada V.F katseajal järgima Karistuss

eadustiku

§75 lg.1

sätestatud kontrollnõudeid:

- elama alalises elukohas xxx -

ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada V.F katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2, 4, 5, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume

- asuda tööle või võtt

a end töötuna arvele

Töötukassas kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest

- alluda ettenähtud ravile -

mitte suhelda kriminaalkorras karistatud

isikutega ega viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume

- osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Määrata V.F kriminaalhooldusele

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja

määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt Karistusseadustiku §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada V.F karistuse kandmisest

Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEVI taotlus, määrata tema poolt V.F-ile

kohtul

ikus menetluses osutatud

õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35

senti (s.h. ettevalmistus 15,98 eurot, esinemine kohtuistungil 15,98 eurot, käibemaks 6,39 eurot).

Jätta kaitsjale (va

ndeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV) kohtulikus menetluses makstud tasu

summas 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti Eesti Vabariigi kanda.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 02.05.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav V.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

3

V.F on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 19.01.2011 otsusega

Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.9 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohldamisega vangistusega 1 aasta alates 02.11.2010.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud

distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheksal korral,

vangistusega viiel korral. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Kinnipeetav töötab vanglas juuksurina. Lähedastest suhtleb kinnipeetav ema ja õega, elukaaslasega on suhted katkenud. Kinnipeetav väidab, et sõpru tal ei ole, kuriteokaaslastega ei suhtle, arvab, et ei ole mõjutatav ja otsustab ise. Kinnipeetav hakkas narkootikume tarvitama 1994, vajades lõpus 10 doosi päevas. Vangistuse aegadel narkootikume ei tarvitanud, kuid esimesel korral pool aastat peale vabanemist ja teisel korral kohe

peale vabanemist hakkas uuesti süstima heroiini. Vabaduses oli kinnipeetava elustiiliks narkootikumide hankimine ja tarvitamine. Ravil ei ole kinnipeetav viibinud.

Kinnipeetav on suhtlemisaldis ja tagasihoidlik, agressiivselt käitunud ei ole. Narkootikumide mõju all ei oska kinnipeetav oma käitumist kontrollida ja vastutust tegude eest kanda. Kuigi kinnipeetav väidab, et on narkootikumidest vabanenud, on

eelnevat elu arvestades risk suur, et kinnipeetav alustab uuesti narkootikumide

tarvitamist. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on

mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 25%, korduva süüdimõistmise

tõenäosus 2 aasta jooksul on 56%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kuigi kinnipeetav ei ole varem kriminaalhooldusel olles oma käitumisega tõestanud, et on valmis ühiskonnas seaduskuuleka kodanikuna käituma, andnud korduvalt katteta lubadusi ja jätkanud

käitumiskontrolli ajal uute kuritegude toimepanemist, on ta siiski enda sõnul

motiveeritud käituma seaduskuulekalt, mistõttu tuleb kinnipeetavale anda võimalus enda tõestamiseks. Kriminaalhooldusele suunamine aitab kaasa kinnipeetava ühiskonda

naasmisel ning kinnipeetaval oleks vabanemisel olemas kontroll ja tugi.

Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised

lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle kahe nädala jooksul peale vabanemist või võtta end arvele Töötukassas, alluma ettenähtud ravile,

kui ta on selleks nõusoleku andnud, osalema sotsiaalabiprogrammis. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama emale kuuluvasse 3-toalisesse korterisse, kus käesoleval ajal elab vaid kinnipeetava ema. Kinnipeetava ema töötab kahel kohal ja on nõus poega aitama nii moraalselt kui materiaalselt. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, kuid ema väitel asub kinnipeetav tööle endisele töökohale korteriühistu kojamehena. Kinnipeetav oli narkosõltlane. Käesolev vangistus on kinnipeetaval kuues. Varasemalt on kinnipeetavale karistused mõistetud

kahel korral tingimisi, mõlemal katseajal on kinnipeetav toime pannud uue

seaduserikkumise ja karistused on pööratud täitmisele. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude korduvust arvestades ei näi kinnipeetav hoolivat ühiskonna kehtestatud reeglitest ja eirab nõudeid vastavalt oma äranägemisele.

Maakohtu istung

4

Kinnipeetav V.F taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et narkootikume enam tarvitama ei hakka.

Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava

vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust katseajal toimepandud kuriteo eest.

Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev leidis, et kinnipeetava vabastamine on põhjendatud, kuna tema käitumine vangistuses on olnud positiivne.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kinnipeetav on kriminaalkorras korduvalt karistatud, ka vangistuses on ta karistust kandnud korduvalt. Distsiplinaarkaristusi ei ole kinnipeetavale vangistuses määratud. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 02.11.2011.

Maakohus nõustub prokuröri abi seisukohaga selles osas, et korduvkaristatus ja uue

kuriteo sooritamine kehtival katseajal on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega. Samas tuleb arvestada ka alljärgnevat.

Tähtaegse vabanemise peamine puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta

kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 3,5 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid

õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja

kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli.

Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki

probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang.

Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei

kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete

5 keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt

vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata.

Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule

võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 3,5 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli.

Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama ema juurde. Tegemist on

3-toalise korteriga, kus käesoleval ajal elab vaid kinnipeetava ema, kes on nõus

poega moraalselt toetama. Seega on kinnipeetava üle tagatud liaks kriminaalhooldusametniku poolt teostatavale järelevalvele ka nn. kodune järelevalve ja tugi.

Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. samas nähtub

kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et kinnipeetava ema töötab kahel töökohal ja on valmis ning võimeline poega toetama ka materiaalselt. Samuti on kinnipeetava ema kinnitanud, et pojal on võimalus asuda tööle korteriühistu

kojamehena. Esialgsete kulude tasumiseks on kinnipeetaval võimalus võtta end Töötukassas arvele töötuna ja saada sotsiaaltoetusi.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav narkosõltlane ja ta on seda ka

ise tunnistanud. Maakohus leiab siinkohal et vabastades kinnipeetava vangistusest

käesoleval ajal, s.o. 3,5 kuud enne tähtaega, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna kohustuseks läbida narkovastane ravi ja

sotsiaalprogrammid. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, ei saa teda ravile ja

sotsiaalprogrammide läbimisele kohustada ja nende vabatahtlik läbimine antud kinnipeetava poolt ei ole tõenäoline. Nõusoleku narkovastase ravi läbimiseks andis kinnipeetav maakohtu istungil. Kuna kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude üheks

soodusteguriks oli narkootikumide tarvitamine, siis väheneb ravi ja sotsiaalprogrammide läbimise järel ka uute kuritegude toimepanemise risk.

Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega.

Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta.

Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega:

- elada alalises elukohas xxx

- ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

6 Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 5, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume

- asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele ühe kuu jooksul peale

vangistusest vabanemist

- alluda ettenähtud ravile

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja mitte viibida paikdes, kus

tarvitatakse alkoholi ja narkootikume

- osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla

iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav narkosõltlane ja ise tunnistanud

narkootikumide tarvitamist. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab

kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks

toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Samuti vähendab sõltuvusainete tarvitamise ohtu keeld viibida paikades, kus neid tarvitatakse. Kuna kinnipeetav andis

maakohtu istungil nõusoleku läbida sõltuvusega seotud ravi, siis paneb maakohus selle talle katseajaks lisakohustusena. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses narkootikumide tarvitamisega.

Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi andmiseks 38,35 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ning seoses taotluse rahuldamisega jätab kaitsjatasu Eesti Vabariigi kanda.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik