1-08-8047/27 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M ÄÄ R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.07.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-08-8047 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Leonora NÕMMIK Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Kohtuasi

Viru Vangla materjalid O.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu O.O

sünd. xxx, isikukood xxx,

kodakondsuseta, keskharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 04.07.2008 ja lõpp 06.05.2012 RESOLUTSIOON Jätta O.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus,

määrata tema poolt O.O-le

kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu

suuruseks ja mõista välja riigituludest 38

(kolmkümmend kaheksa) eurot 34 senti (s.h.

ettevalmistus 15,97 eurot, esinemine kohtuistungil 15,97 eurot, käibemaks 6,39 eurot).

Välja mõista O.O-lt kaitsjale

(vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 34 senti riigituludesse.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

2

Viru Vangla esitas 28.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav O.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

O.O on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 04.07.2008 otsusega

Karistusseadustiku (KarS) §331 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 10 kuud 3 päeva alates 04.07.2008.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud

13 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Kuriteod on muutunud varavastastest rasketeks isikuvastasteks. Vangistuse ajal on

kinnipeetav sooritanud kaks kuritegu. Kuritegusid soodustavad tegurid on olnud

alkohol ja narkootikumid. Kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid

Paarisuhete hoidmise ja taastamise programm ja Viha juhtimine, samuti riigikeele

algtaseme eelkursuse. Alates 15.03.2011 osaleb kinnipeetav vabanemiseelses

programmis. Kinnipeetav on viibinud vangistuses 17 aastat, töötanud ei ole. Viru Vanglas keeldus tööst. Tasumata rahalisi nõudeid kinnipeetaval ei ole, tulude-kulude planeerimisel vajab esialgu abi. Kinnipeetav suhtleb ema ja kasuisaga, ta on teist

korda abielus, abielu sõlmiti vanglas. Pikaajalise vangistuse tõttu võib eeldada, et väljaspool pereringi on kinnipeetava tuttavad enamasti vanglataustaga. Kinnipeetava

elustiil on olnud hoolimatu ja tagajärgi mittearvestav. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused vajavad täiendamist ja arendamist. Alkoholi mõjul suureneb impulsiivsus ja

agressiivsus. Kinnipeetaval on raskusi probleemide äratundmisel ja lahenduste leidmisel, tegevuste planeerimine on raskendatud ühiskonnast pikka aega eelmaloleku tõttu. Pikk vangistus on kinnipeetaval kujundanud hoiakud ja väärtused, neid muuta

on keeruline. Kriminaalhoolduse kogemus kinnipeetaval puudub. Riskivalemi

hindamise tulemusena on kinnipeetava puhul mittevägivaldse kuriteo eest

süüdimõistmise tõenäosus 2 aasta jooksul madal ja vägivaldse kuriteo eest

süüdimõistmise tõenäosus 2 aasta jooksul keskmine. Kuna tegemist on viimase

võimalusega vabaneda tingimisi enne tähtaega, toetab Viru Vangla kinnipeetava vabastamist.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetaval on olemas kindel elukoht, garanteeritud

töökoht ning lähedaste moraalne ja materiaalne toetus. Kriminaalhooldusametnik leiab, et uue kuriteo toimepanemise risk seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, ohu

tõenäosust

suurendab

sõltuvusainete

tarvitamine. Positiivseks

peab

kriminaalhooldusametnik sotsiaalprogrammide läbimist. Kinnipeetava tingimisi enne

tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla võib vähendada uue kuriteo

sooritamise riski, olles allutatud kontrollile, probleemide ilmnemisel on võimalik

sekkuda. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised

lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht,

omandada üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks, mitte viibida kohtu

määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega, osaleda sotsiaalabiprogrammis. Elektroonilise valve pikkuseks pakub kriminaalhooldusametnik 4 kuud. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde. Tegemist on 1-toalise korteriga, kus praegu elab kinnipeetava ema oma abikaasaga. Elukoht vastab

elektroonilise valve seadmete paigaldamise nõuetele ja kirjalikud nõusolekud on olemas. Kinnipeetaval on vanglas omandatud keskharidus, kuid sotsiaalsed oskused ja eelnev töökogemus puuduvad. Kinnipeetava tuttav on nõustunud ta vabanemise korral võtma tööle xxx miinimumpalgaga katseajaga 4 kuud. Kinnipeetava abikaasal on kaks

3 töökohta, ta on enda sõnul majanduslikult toimetulev ja nõus kinnipeetavat toetama nii moraalselt kui materiaalselt. Kinnipeetava ema on pensionil, ema abikaasa töötab valvurina.

Maakohtu istung

Kinnipeetav O.O taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et probleeme alkoholi, narkootikumide ja füüsilise vägivallaga tal ei ole.

Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava

vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega seoses korduvkaristatuse ja uute kuritegude toimepanemisega vangistuses.

Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava

vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on põhjendatud ja rõhutus, et vabastamist toetavad ka kriminaalhooldusametnik ja Viru Vangla.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Käesoleval ajal kannab vangistust alates 1993. Vangistuses viibimise ajal on teda 2002 ja 2008 karistatud kriminaalkorras.

Vangistuses on kinnipeetavat karistatud 13 korda distsiplinaarkorras, neist kehtivaid

karistusi on 2. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele

kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud.

Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav ei ole ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud isik.

kehtestatud norme ja seadust ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses olles.

Kinnipeetava näol on tegemist isikuga, kellel on seoses pikaajalise vangistuses viibimisega välja kujunenud kriminaalsed hoiakud, eluja mõtteviis.

Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde. Tegemist on 1-

toalise korteriga, kus lisaks kinnipeetava emale elab ka viimase abikaasa.

Kooselukogemus ema abikaasaga ja ka enda praeguse abikaasaga kinnipeetaval puudub.

4 Pere moraalse toetuse ja katseajaga töökoha olemasolu loeb maakohus antud asjas

positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Oma käitumisega vanglas ei ole kinnipeetav näidanud, et

on asunud paranemise teele ja soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Maakohus

nõustub prokuröri abi seisukohaga, et korduvad karistatused nii kriminaalkui distsiplinaarkorras vangistuse jooksul on sellised negatiivsed asjaolud, mis kaalivad üles pere ja töökoha olemasolu.

Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava taotluse rahuldamata.

Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat

Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,34 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et see kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik